Perekonnaõigus

Mees teatas 2 nädalat tagasi mulle, et ei taha enam minuga koos elada. Pakkus välja, et mina koligu välja ja tema üürib mulle korteri. Ütles, et laps jääb temaga elama ja mina olgu vaid külaline. Ma ei ole selle otsusega nõus, olgu siis tema poolt lahku minemise põhjused millised tahes. Oleme seaduslikult abielus olnud pea 6 aastat, kokku koos elanud 10 aastat. Ütles, et maksab mu üürid ära 2 aastat ja siis tõmbab vaiba jalge alt. Hirmuga, et ta mult lapse ära võtab, pakkusin välja, et laps elab pool ajast minu juures ja pool tema juures. Nüüd, kui olen pisut rahunenud, olen hakanud mõistma, et lapse kahe kodu vahet jooksutamine ei ole lapsele hea. Tegin ettepeaneku, et laps jääks ikkagi minu juurde ja tema võib alati lapsega tegeleda kui tahab ja last külastada, millal soovib. Talle see ei sobinud ja hakkas mind ähvardama, et annab lahutuse sisse ja võtab minult lapse ära, et ta on juba juristidega rääkinud ja kasutab kõiki oma tutvuseid, et ma lapsest ilma jääksin. Ja et ühisvara on meil ainult pangalaenud, et lahutades lähevad need pooleks ja ta saabki poolest laenukoormast lahti. Et siis on hea mind laostada ja kui ma pole võimeline lapsele enam rahaliselt kõike andma, siis kerge lapsehooldusõigus endale saada. Olen ummikus ja segaduses ja ei tea enam kuidas ennast sellise türanni eest kaitsta!
Andke palun nõu, millised on minu õigused ja kuhu ma peaks oma probleemiga pöörduma?
Töötan kaupluses ja palk on väike, kas see on argument, et laps isale jääks, kuna on suurepalgaline?

Tere.
Kuna isa lastele elatist ei maksnud, siis tegin politseisse avalduse maksmisest kõrval hoidumise suhtes. Ja karistuseks sai ta 60 tundi üldkasulikku tööd. Kas see aeg maksab riik mingit raha või ongi nii, et teeb oma tunnid ära ja kõik? Ja kui ta ei hakka poole aasta jooksul elatist maksma, kas saan siis teha uue avalduse ta vastu?

Tere!
Läksime lahku lapse isaga ning pärast seda nõudsin lapse isalt alimente, summas 200 eurot. Kõik oli korras ning sain ka kätte maksekäsu ning kohtusse ei läinud. Lapse isaga on läbisaamine halb ning lapse isa ähvardab pidevalt, et kui ma ei tee nii nagu ta tahab, siis ta ei maksa mulle 200 ja maksab 150, teisisõnu manipuleerib selle summaga, mis on talle maksekäsu kohaselt määratud. Soovin nüüd teada täpselt, kas ma saan kuhugi pöörduda või midagi teha, et kui ta nüüd maksab vähem, kui ette nähtud?
Samas on ta ka kriminaalkorras karistatud, kui see loeb midagi.
Ja samas, kas see on lubatud, et kui on määr 200 eurot, siis kui ta maksab lapsele 150 ja ülejäänud raha eest ostab ta riideid näiteks. Olen kuulnud, et kui ta maksab alimente, siis peab ta ikkagi maksma need alimendid täisväärtuses ning kui soovib lapsele midagi osta, siis need juba nn oma raha eest.
Loodan, et saate mu küsimusest ja murest aru.

Lugupidamisega,

Laps avaldas soovi kolida Soome isa juurde. Ta on 14-aastane ja väga kindel oma otsuses, ainuke mure on selles, et ema pole nõus. Kuigi tütar selgitab, et talle väga meeldib siin ja on aasta aega juba sama juttu rääkinud. Algul arvasin, et see on hetkeline mõte, aga ei, ta on väga kindel oma otsuses. Kas 14-aastasel on ka mingisugust sõnaõigust, et kumma vanema juures ta elada tahab ja mis mina kui lapsevanem selleks tegema peaksin, et täita lapse soovi?

Tere,
mul on selline mure, elasin paar aastat tagasi oma lapse isaga koos. Koos olles tegime lapsele pangaarve, lepinguga, kus saab lapse isa käia ja teha ka mida soovib pangaarvega. Nüüd, kui oleme lahus, tahan, et ta ei saaks arvele ligi kuna ta käib kontoväljavõtet võtmas ja ei tea millal võib tulla aeg, kus ta võib ka sealt raha võtta. Olen käinud pankades ja nemad on öelnud, et lapse isal on samasugune õigus arvele nagu minul, ehk siis lapse emal ja et seda lepingut muuta, pean sünnitunnistuselt ära saama lapse isa nime või siis tegema seda kuidagi kohtu kaudu või ootama kui laps saab täiskasvanuks. Kas ei ole mingisugust muud varianti. Kohtukulud on kõik kallid ja minu enda sissetulek on vaid peretoetus 57 eurot ja see läheb ka väiksemaks kohe, kui laps saab juunis 3-aastaseks. Lapsel oli vahepeal perekonnanime muutus, kui panin ta enda, ehk siis ema nimele. Isa oli sellega nõus, kuid isa õigustest ta ei loobunud. Nüüd tahab ta igal võimalusel oma last näha. Ta on ise kriminaalselt olnud karistatud ja tingimised peaks olema tal läbi. Ka meie suhte ajal oli ta vägivaldne minu vastu. Nüüdseks elan ma uue mehega koos, kes hoiab last ja ei taha kuidagi, et lapse pea sassi aetakse, kuna ta on veel nii väike ja psühhiliselt võib see lapsele halba teha. Samas on mul peas küsimus, kas näidata last isale või mitte. Ta ei ole selle jaoks mitte midagi teinud. Ka elatise nõude annan ma sisse. Kuid ei ole kedagi, kes juhendaks kuidas asjad käivad, kas oskate öelda, kuhu ma peaksin pöörduma? Ka selline küsimus, et kas lapse isal on mingi võimalus nõuda oma last näha või sootuks ta minult ära võtta? Mina ei taha oma lapsest ilma mitte mingil juhul jääda ja oleks võimeline ükskõik mida tegema, et minu laps ikka minu juurde jääks.
Olen ka mõelnud, minna koos uue perega ehk siis mehe, oma lapse ja ise rasedana eestist välja elama. Kuid kas jällegi lapse isa lubab? Mis ma selleks kõik tegema pean et asjad korda saada?

Loodan et saate mind kuidagi aidata.

Sooviksin teada, kui vanemad ei ole abielus ja elavad lahus, siis kui vana peab olema laps, et isa võib nõuda teda enda juurde? Ja kui kokkuleppele ei jõuta, siis otsustab vist sotsiaaltöötaja, aga kui ma sellega ka ei nõustu, kas siis järgmine samm on kohtusse pöördumine?

Tervist!
Ma soovin taodelda täielikku hooldusõigust lapse suhtes. Lapse isa ajas meid kodust ära nelja ilmakaare suunas kui laps oli 3-kuune. Ta soovis, et me läheksime ära välismaale, et me Eestisse üldse ei jääks. Abielu lahutasime. Tegin maksekäsu. Mõned kuud elatist ta maksis, poolteist aastat ei ole maksnud. Kohtutäituri tegevusel pole samuti olnud tulemusi. Nüüd pöördusin politseisse. Ta on öelnud, et laps on minu vastutada ja kasvatada. Ja ta ei näe, et temal oleks mingisuguseid kohustusi. Lapsega ta kohtunud enam ei ole, mina seda ei soosi ka. Alguses vaid mõned korrad. Lapse huve silmas pidades ma soovin, et nii noorelt ta ei puutuks isaga kokku. Isa elab äärmuslikes tingimustes, on äärmusliku eluhoiakuga, surub peale oma tahet, võiks kahelda tema vaimses tervises, aastatega läheb tema käitumine aina hullemaks. Oma abielu ma kirjeldaks psühholoogilise traumana. Ma püüan väga ära hoida, et laps ei kogeks seda, mida mina abielu ajal. Et lapsel oleks sama turvaline lapsepõlv nagu seda oli minul. Siiani ma olen väga hästi hakkama saanud. Ma tahan, et see oleks seadusega paigas, et ta ei saaks lapsele liiga teha. Ja et ma ei peaks hirmu tundma, kui ta soovib lapsega kokku saada. See tekitab täiesti võimetuse tunde. Sest praegu on see seaduslikult tal olemas. Aga lapsele jäävad armid kogu eluks.

Elatisraha ei ole minu jaoks kõige olulisem. Lapse toetamine peab tulema inimese enda südametunnistusest ja vajadusest hoolitseda oma järglaste eest. Ma olen saanud siiani hakkama ja laps on minu jaoks kõige tähtsam, ma teen tema jaoks kõik. Seaduslikult olen ma kõik sammud ette võtnud. Ja rohkem ei taha enam sellele oma jõudu kulutada, see väsitab vaimselt ja ei too kaasa mingisugust tulemust.
Kõige olulisem on, et laps ei saaks psühholoogiliselt kannatada isa käitumise tõttu. Laps ei ole mängimiseks. Ja see masendab mind kui ma pean lapse isaga võitlema veel järgmised 10 aastat. See mõjub minu vaimsele tervisele.

Hooldusõiguse taotlemine on tõsine asi ja seda antakse ainult väga põhjendatult. Ma tajun, et mul oleks vaja õigusabi, et seletada see olukord ära ka kohtule, esitada õiged argumendid. Kuna ma praegu ise õpin, siis ei ole majanduslikult kõige kergem juristi teenuseid kasutada. Kas mul on võimalik riigi poolt abi saada. Kuhu ma peaksin pöörduma?

Aitäh!

Tere!
Kui lapse isa tunnistatakse süüdi KarS § 169 alusel ja talle määratakse karistus, siis kes saab nõuda (kui saab üldse nõuda), et talle määratakse lisakohustused:
1) KarS § 75 lg 2 p 6 alusel kohustada süüdimõistetut karistuse kandmise ajal täitma ülalpidamiskohustust.
2) KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustada süüdimõistetut hüvitama kuriteoga tekitatud võlgnevust (elatise võlg) alates mingist konkreetsest ajast kuni karistuse tähtaja lõpuni.
Mu eksabikaasa tunnistati süüdi ja ta sai ka karistuse, kuid elatisraha ta lapsele ikkagi ei maksa. Vestlesin kriminaalhooldajaga ja andsin teada, et lapse isa ikka ei maksa lapsele elatisraha (ta ei ole alates elatise määramisest 2009.a. maksnud mitte üht senti). Kriminaalhooldaja vastas, et ta ei saa selle infoga midagi peale hakata, kuna kohtuotsuses ei ole eraldi kohustust välja toodud, et süüdimõistetu peab täitma oma ülalpidamiskohustust.

Tere,
Mure siis selline, et pole saanud elatisraha juba aastaid ja summa küündib juba ca 15000 euroni.
Kas mul on võimalik alustada hagi mehe naise vastu, kuna on selgunud, et on siiani siiski abielus (abieluvaralepinguga on ju 50% varast teise oma, kuna nad on abielus juba mingi 1985. aastast)?
Olen korduvalt esitanud avaldusi kuritahtlikult eemale hoidmisest elatisraha maksmisest, kuid kahjuks tulutult.
Lugesin hiljuti kohtulahendit, kus mõisteti elatis välja vanavanematelt, on see võimalik. Elatisraha ei maksa juba 10 aastat ega tunne ka huvi lapse käekäigu vastu, rääkimata sünnipäevakaartist. Oma elukohta varjab kiivalt. Kas tõesti pole mingit lahendust asjale?

Elasime endise elukaaslasega koos 4 aastat. Aasta koos oldud, sündis esimene laps, aasta hiljem teine. Nüüd läksime lahku. Elasime tema vanemate majas. Peale lahkuminekut kolisin sealt ära. Lapsed jättis sinna, väites, et mul pole ruumi neid kasvatada. Kolisin ema 2-toalisse korterisse, kus elavad veel mu isa ja vend. Valla lastekaitsetöötaja võttis mult lasterahad ära, andis mehele. 1 nädal kuuust on lapsed minu juures, 3 nädalat mehe juures. Kas see oli seaduslik? Mis võimalused on mul lapsed enda juurde jäädavalt saada? Tööl ei käi veel.