Perekonnaõigus
Küsimus: Kui olen lapseootel, kas siis mehel on võimalik saada ajateenistusest ajapikendust?02.05.2012
Tere!
Olen kodune (dekreedis) ja sünnitan juuli alguses. Mehel on aga 15. juunil ajateenistuse komisjon. Kas Te oskate öelda, kas lapse isal on mingi võimalus sõjaväest pikendust saada? Ma tean, et siis saab vist pikendust, kui sul on alla aasta vanune laps, kuid meie puhul on asi nii, et meil ei ole veel laps sündinud.
Ette tänades.
Olen kodune (dekreedis) ja sünnitan juuli alguses. Mehel on aga 15. juunil ajateenistuse komisjon. Kas Te oskate öelda, kas lapse isal on mingi võimalus sõjaväest pikendust saada? Ma tean, et siis saab vist pikendust, kui sul on alla aasta vanune laps, kuid meie puhul on asi nii, et meil ei ole veel laps sündinud.
Ette tänades.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Ajapikenduse andmine on perekondlikel põhjustel võimalik vaid juhul, kui isik peab üleval vähemalt kahte või üksinda vähemalt ühte last. Seega Teie poolt kirjeldatud olukord kahjuks kõigi eelduste kohaselt nimetatu alla ei mahu ja ajapikendust saada pole võimalik.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Olen lapse isa, laps on minu perekonnanimega, kuidas saan muuta lapse perekonnanime, kui ma abielludes oma nime muudan?02.05.2012
Oman eelnevast kooselust last (7-aastane), kes kannab minu perekonnanime, lapse emal on teine nimi. Nüüd on mul uus suhe ning ka soov abielluda. Samas on mul plaanis abiellumisel võtta abikaasa (naise) perekonnanimi. Millise nimega jääb siis laps? Kas mul on õigus automaatselt ka lapsele see sama uus nimi panna, sest ka praegu kannab laps ju isa perekonnanime? Aga kui lapse ema pole nõus, siis millise nimega jääb laps? Samas pole ma nõus, et laps võtaks ema nime. Samuti ei saa ju laps jääda vana perekonnanimega, sest nii on emal üks nimi, isal teine ja lapsel kolmas nimi?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tegelikkuses pole oluline, kas laps kannab oma vanematega või vähemalt ühe vanemaga sama perekonnanime, põlvnemisest tulenevaid õigusi ja kohustusi nimetatud asjaolu ei mõjuta.
Lapse nime muutmiseks on vajalik mõlema vanema nõusolek, olenemata asjaolust, kelle perekonnanime laps seni kandnud on.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ja mis tingimustel on võimalik notariaalselt vormistatud elatisraha kokkulepet muuta? 02.05.2012
Eelmisel 2011. aastal sõlmisime lapse emaga notariaalse kokkuleppe, kus olin nõus elatissummaga 320 eurot kuus. Lisaks on seal kokkuleppes punkt, kus annan nõusoleku kohesele sundtäitmisele allumise kohta. Täna, aasta hiljem, on mul raske seda summat igakuiselt maksta ja olen vahel tõsistes makseraskustes ja isegi võlgades. Laps ja lapse ema elavad suures eramajas ja lapse ema ei ole nõus elatise summat vähendama - üheks mõjuteguriks on maja kulukas ülalpidamine. Ise elan 1-toalises üürikorteris. Kas, ja mis tingimustel on võimalik notariaalselt vormistatud kokkulepet muuta? Olen ju ise sellise summa välja pakkunud ja nõus olnud. Minu eesmärk polegi kõrvale hiilida, vaid ka omale elamiseks raha jätta ja ehk kunagi siis on ka võimalik hakata uut pere looma.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Eeskätt soovitan Teil teha lapse emale ettepanek elatisraha suuruse muutmiseks, kasvõi nt ajutiselt, kuni Teie majanduslik olukord paraneb. Kui kokkuleppele ei õnnestu saada, on Teil õigus pöörduda kohtu poole elatise vähendamise nõudega.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Milliseid tõendeid on vaja, et taotleda suuremat elatisraha?26.04.2012
Olen seaduslikust mehest lahutatud juba 2006. aastast ja kasvatan meie ühist 12-aastast tütart. Eelnevad aastad oleme saanud suusõnaliselt kokkuleppele tema poolt makstavas elatise summas. Kroonide ajal oli see 1000.-/kuus, eelmine (2011) aasta pool aastat maksis 100 eurot, 2 kuud sellest jättis maksmise üldse vahele ja alates juulist 2011 kuni siiani on tasunud 150 eurot kuus. Kusjuures maksekuupäevast (kokkulepitult 20.kuupäev) kinni ei pea, kuus mitu korda pean talle helistama ja meelde tuletama. Ja kui julgen mainida, et summa on nõnda väike, et sellest kuidagi ei jagu, siis sinna see jutt jääbki, ta ei tee absoluutselt väljagi.
Lapse isa töötab Soomes, saab ametlikult head palka (ca 2000 eurot kuus), liisitud on kallis auto ja korter Eestis, mille eest tasub minimaalseid makse. Uut peret tal ülal pidada ei ole, muid kohustusi ka ei ole. Lapse vastu on huvi minimaalne, kuus korra ehk võtab ühendust, üldiselt ta lapsele ise midagi ei osta ega kuhugi ei vii.
Ise töötan mitu aastat 2-3 koha peal, et normaalset äraelamist endale ja lapsele võimaldada (minu sissetulekud ca 950 eurot kuus, erinevatele maksudele kulub ca 500 eurot).
Ise leian, et 150 eurot kuus on kohe 13-aastase teismeealise tütre jaoks natuke vähevõitu (ise pean normaalseks 200-250 eurot kuus). Kas mul on lootust kohtu kaudu suuremat elatist nõuda ja milliseid tõendeid pean selleks esitama? Kas kohtu kaudu on võimalik panna paika ka kuupäevad, millest elatise maksja peab kinni pidama?
Lapse isa töötab Soomes, saab ametlikult head palka (ca 2000 eurot kuus), liisitud on kallis auto ja korter Eestis, mille eest tasub minimaalseid makse. Uut peret tal ülal pidada ei ole, muid kohustusi ka ei ole. Lapse vastu on huvi minimaalne, kuus korra ehk võtab ühendust, üldiselt ta lapsele ise midagi ei osta ega kuhugi ei vii.
Ise töötan mitu aastat 2-3 koha peal, et normaalset äraelamist endale ja lapsele võimaldada (minu sissetulekud ca 950 eurot kuus, erinevatele maksudele kulub ca 500 eurot).
Ise leian, et 150 eurot kuus on kohe 13-aastase teismeealise tütre jaoks natuke vähevõitu (ise pean normaalseks 200-250 eurot kuus). Kas mul on lootust kohtu kaudu suuremat elatist nõuda ja milliseid tõendeid pean selleks esitama? Kas kohtu kaudu on võimalik panna paika ka kuupäevad, millest elatise maksja peab kinni pidama?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui taotlete miinumumelatisest (145 eurot) suuremat elatist, tuleb kõik lapse kulud dokumentaalselt tõendada. Lapse kulude alla lähevad eluasemekulud, söök-jook, riided-jalanõud, transpordikulu, harrastused jms.
Tuleb arvestada asjaoluga, et lapse mõlemad vanemad vastutavad võrdselt lapse ülalpidamise eest, st juhul, kui taotlete kohtult elatise väljamõistmist nt 250 euro ulatuses, tuleb tõendada lapse igakuiseid kulusid 500 euro ulatuses.
Kohus määrab kohtuotsusega kindlaks ka kuupäeva, millal tuleb igakuiselt ülalpidamiseks kohustatud isikul elatist maksta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas hooldusõigusest lahti saada, kui noormees ei allu kasvatusele?26.04.2012
Tere,
Olen 17-aastase noormehe hooldaja. Tahaksin sellest lahti öelda, kuna poiss ei allu korraldustele ega käi koolis. Tema arvab, et on täisealine. Olen temast väsinud, hooldusõiguse sain 2 aastat tagasi seoses tema ema surmaga. Tahtsin poisile parimat.
Aitäh
Olen 17-aastase noormehe hooldaja. Tahaksin sellest lahti öelda, kuna poiss ei allu korraldustele ega käi koolis. Tema arvab, et on täisealine. Olen temast väsinud, hooldusõiguse sain 2 aastat tagasi seoses tema ema surmaga. Tahtsin poisile parimat.
Aitäh
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Võin eeldada, et peale lapse seadusliku vanema surma seati lapse üle eestkoste ja Teid määrati lapse eestkostjaks. Kui soovite lapse eestkostjaks olemisest loobuda, peate kohtule esitama vastava avalduse.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas isa maja müügist saadud rahaga kodu soetada nii, et see oleks lahusvara?26.04.2012
Tere.
Sooviks asjakohast nõu, kuidas hetkel kõige targemini toimida. Nimelt müüme minu isale(lesk) kuuluvat kinnistut, (kus siiani koos elatud) sooviga soetada uus ühine kodu. Kuna isa on eakas (täies elujõus), oleme temaga kokku leppinud, et uue kodu omanikuks saaksin mina (olen oma vanemate ainuke laps). Probleem aga selles, et kuidas vormistada nii, et see jääks kindlalt minu lahusvarasse. Abikaasal on laenusid ja ka võlgu(kasiino). Ei tahaks kuidagi neid isa raha eest soetatud koduga katma hakata. Üritasime teha ka abieluvaralepingut varalahususe suhte peale ja ühisvara jagamisele, aga sealgi oli punkt, et teatavatel juhtudel (võlaõigusseadus) võib kohus abieluvaralepingu tühistada. Jäigi katki, kuna täit kindlust see siis ikkagi ei anna. Tean, et abielu ajal soetatu (ka laenud minu teadmata) lähevad ühisvarasse. Hetkel ei osanudki muud ette võtta, et täit kindlust saada, kui andsime sisse lahutuse. Vähemalt peale lahutust omandatu on ehk oma jagu.
Olen mõelnud ka kinkelepingule, aga siis tuleb ju eelnevalt teha ostu-müügi tehing ja alles seejärel saab kinkelepingu vormistada. Pealegi mõlemad tehingud ju maksustatud. Või saab neid kuidagi ühildada (osta ja kinkida tütrele)?
Mida soovitate teha või kuidas targemini toimida, et hiljem ei peaks mingil juhul kahetsema.
Ette tänades.
Sooviks asjakohast nõu, kuidas hetkel kõige targemini toimida. Nimelt müüme minu isale(lesk) kuuluvat kinnistut, (kus siiani koos elatud) sooviga soetada uus ühine kodu. Kuna isa on eakas (täies elujõus), oleme temaga kokku leppinud, et uue kodu omanikuks saaksin mina (olen oma vanemate ainuke laps). Probleem aga selles, et kuidas vormistada nii, et see jääks kindlalt minu lahusvarasse. Abikaasal on laenusid ja ka võlgu(kasiino). Ei tahaks kuidagi neid isa raha eest soetatud koduga katma hakata. Üritasime teha ka abieluvaralepingut varalahususe suhte peale ja ühisvara jagamisele, aga sealgi oli punkt, et teatavatel juhtudel (võlaõigusseadus) võib kohus abieluvaralepingu tühistada. Jäigi katki, kuna täit kindlust see siis ikkagi ei anna. Tean, et abielu ajal soetatu (ka laenud minu teadmata) lähevad ühisvarasse. Hetkel ei osanudki muud ette võtta, et täit kindlust saada, kui andsime sisse lahutuse. Vähemalt peale lahutust omandatu on ehk oma jagu.
Olen mõelnud ka kinkelepingule, aga siis tuleb ju eelnevalt teha ostu-müügi tehing ja alles seejärel saab kinkelepingu vormistada. Pealegi mõlemad tehingud ju maksustatud. Või saab neid kuidagi ühildada (osta ja kinkida tütrele)?
Mida soovitate teha või kuidas targemini toimida, et hiljem ei peaks mingil juhul kahetsema.
Ette tänades.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui lahutate abielu, lõppeb tõepoolest varaühisus ja ühe abikaasa omandatud kinnisvara kuulub ka selle abikaasa ainuomandisse.
Kui Te tegelikkuses lahutada ei soovi, soovitan siiski sõlmida abieluvaralepingu, mis võib hõlmata kogu abikaasade vara või ainult ühte eset varast (nt korter, maja).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Olen noor ema, kas minult saab lapse ära võtta?25.04.2012
Tere! Sain 16-aastaselt emaks. Hetkel elan oma ema ja ta uue mehe juures (ema ja isa läksid lahku 2011) ja mina läksin ema juurde elama. Nüüd, kus olen ise täisealine, sooviksin suve alguses mehega kokku elama hakata. Mees käib tööl ja hoiab last kui enda oma (lapse pärisisa jättis meid juba lapseootamise ajal maha). Hetkel elan ema juures ja ema kulul, kuna käin veel koolis. Lapse lasteaia maksu ja lapse asjad ostan kõik oma rahast, aga ema ei luba mul käia isa, ehk siis lapse vanaisa juures. Mu ema ähvardab mind sellega, et võtab mult lapse käest ära ja taotleb endale ta hooldusõiguse jne. Mida teha? Pea on pulki täis ja pisarad silmas. Kas on tõesti võimalik tal minult niimoodi laps lihtsalt ära võtta? Laps saab juuni lõpus 2-aastaseks. Ja mina küll ei kujutaks ette kui ma peaksin olema ilma lapseta.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Üldjuhul ei ole hooldusõiguse äravõtmine lapse vanemalt põhjendatud olukorras, kui lapse seaduslik vanem soovib last ise kasvatada ja saab sellega ka hakkama. Seega pole põhjust ema-poolset ähvardamist väga tõsiselt võtta, kui seni olete lapse kasvatamisega ise hakkama saanud. Samuti ei saa Teie ema keelata Teil ega oma lapselapsel suhtlemist isapoolsete sugulastega.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas varalahususe korral on abikaasal õigus teada saada minu päritud vara koosseisu?24.04.2012
Tere,
Meil abikaasaga on valitud lahusvararežiim, pärisin aktsiad ja kinnistu. Kas abikaasal on õigus teada saada pärandi koosseisust?
Meil abikaasaga on valitud lahusvararežiim, pärisin aktsiad ja kinnistu. Kas abikaasal on õigus teada saada pärandi koosseisust?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

PkS §-i 58 kohaselt käsitatakse abikaasasid varalahususe korral varalistes suhetes isikutena, kes ei ole teineteisega abielus. Sellest tulenevalt puudub Teil kohustus teavitada abikaasat pärandi koosseisust.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul on õigus nõua juurde elatist, kui olen ise hetkel töötu ja kasvatan veel ka ühte alla 3-aastast last?23.04.2012
Tere!
Kas mul on õigus nõuda juurde elatist kokkulepitud summale 220 eurot? Mind koondati ja minu sissetulek on hetkel ainult saadav elatis (otsin aktiivselt tööd). Peres kasvab ka veel üks alla 3-aastane laps. Laps on 8-aastane ja kulud keskmiselt kuus 400 eurot. Kas lapse isal on kohustus kanda nüüd, kui ma ei tööta, suurem osa lapse kuludest? Kui jah, siis mida peaksin tegema, kui kokkuleppele suurema summa osas ei saa. Kuidas pean käituma siis, kui olen saanud tööle ja sissetulek olemas, mis arvatavasti jääks 500-600 euro vahele. Isa sissetulek 2000 eurot kuus.
Kas mul on õigus nõuda juurde elatist kokkulepitud summale 220 eurot? Mind koondati ja minu sissetulek on hetkel ainult saadav elatis (otsin aktiivselt tööd). Peres kasvab ka veel üks alla 3-aastane laps. Laps on 8-aastane ja kulud keskmiselt kuus 400 eurot. Kas lapse isal on kohustus kanda nüüd, kui ma ei tööta, suurem osa lapse kuludest? Kui jah, siis mida peaksin tegema, kui kokkuleppele suurema summa osas ei saa. Kuidas pean käituma siis, kui olen saanud tööle ja sissetulek olemas, mis arvatavasti jääks 500-600 euro vahele. Isa sissetulek 2000 eurot kuus.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Eeskätt on elatise suurendamine põhjendatud olukorras, mil lapse vajadused on muutunud, st siis, kui lapse ülalpidamiseks tehtavad kulutused on suurenenud. Samas võib teatud juhtudel olla nimetatu õigustatud ka siis, kui ühe vanema varanduslik olukord on oluliselt muutunud. Seega sisuliselt on Teie poolt kirjeldatud olukorras võimalik nõuda elatise suurendamist selliselt, et lapse isa kanda jääks suurem osa lapse ülalpidamisest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas kohtumäärusega kinnitatud kompromisslepingu alusel peab isa maksma elatist ülikooliõpingute lõpuni?19.04.2012
2011. aasta jaanuaris sõlmisid minu täisealine tütar (sünd.1991a.) ja lapse isa kompromisslepingu, mis on kohtumäärusega kinnitatud, et isa maksab tütrele kuni tema õpingute lõppemiseni päevases õppevormis. Praegusel hetkel õpib laps ülikoolis päevases õppevormis ja tema õpingud kestavad veel viis aastat. Minu küsimus on: kas isal on kohustus maksta tütrele selle aja vältel elatist?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Perekonnaseaduse kohaselt lasub lahus elaval vanemal elatise maksmise kohustus alaealise lapse suhtes või lapse suhtes, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui lapse 21-aastaseks saamiseni. Seega on vanemal seadusest tuleneb ülalpidamiskohustus täisealiseks saanud lapse suhtes vaid olukorras, mil laps jätkab põhi- või keskhariduse omandamist. Eeltoodust tulenevalt on ülalpidamise andmine kõrghariduse omandamisel vanema vabatahtlik otsus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand