Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Elatisraha on väike, kuidas lahendada lapse hooldus nii, et pool aega kasvatab ema ja pool aega isa, siis saaksin ka ise tööl käia?18.04.2012

Tere!
Mul on selline mure, et minu lapse isa töötab Soomes ja ise olen lapsega Eestis. Isa toetab last, kuid käib lapse juures üha harvemini. Käin tööl, kuid tuleme iga kuu ots-otsaga välja. Õiguslikku alust mul rohkem raha nõuda ei ole, sest Eesti miinimum on nii väike. Tegemist on 14-aastasega, kes soovib põhikooli Eestis lõpetada. Kas mul on õigust nõuda, et lapse hooldus läheks jagamisele kahe vanema vahel. Ma soovin ka minna Soome tööle, aga laps soovib elada Eestis. Mina ei saa oma elujärge parandada justnimelt sellepärast, et hooldan last üksinda ja elukaaslane (lapse isa) ütleb, et teenib seal vähe ja tihtipeale pole raha kojusõiduks. Ma ei nõuagi raha, vaid soovin jagada lapse hooldamist pooleks. Isa on pool kuud lapse juures ja ema on pool kuud. Kas see oleks reaalne?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Igasuguste lapsesse puutuvate vaidluste lahendamisel tuleb lähtuda lapse heaolust, seega tuleks ka antud küsimus lahendada selliselt, et lapse huvid oleksid esikohale seatud. Sisuliselt on Teil õigus teha lapse isale ettepanek, et nii Teie kui ka lapse isa veedaksite vaheldumisi kaks nädalat lapsega, kuid raske on prognoosida, kas ka kohus sellise nõude rahuldaks. Ilmselge on asjaolu, et vähemalt üks vanematest peab lapse eest igapäevaselt hoolt kandma.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha, kui isa ei lase meid lapsega Soome kolida?18.04.2012

Tere!
Sooviksin teada, et mida teha kui lapse isa ei ole nõus laskma mind lapsega Soome kolida. Kas on mingi võimalus kohtus võita üldse? Oleme kohtus käinud ja on määratud, et lapse isal on õigus lapsega kohtuda ühe kuu jooksul 7 päeva, neid ma ära ei võtaks, oleksin nõus last isale Eestisse tooma, et ta saaks lapsega ikka kohtuda. Kuid kahjuks ei taha ta meid ikka Soome elam lasta.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui lapse isa keeldub andmast notariaalses vormis nõusolekut lapse välismaale kolimiseks, tuleb Teil pöörduda kohtusse ja taotleda endale otsustusõigust lapse elukoha määramise üle. Kui kohus selle rahuldab, on Teil võimalus kolida lapsega välismaale elama, kuid kindlasti tuleb kinni pidada kindlaksmääratud suhtlemiskorrast.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui elatisraha ei saa töötuse tõttu mingi periood maksta, kas tasuks teha eraldi kokkulepe?16.04.2012

Tere.
Lapsele on kohtu poolt välja nõutud elatusraha aastal 2008 ja jääb alla miinimumpiiri. Maksekohuslane on siiani täitnud oma kohustust. Alates märtsist on ta väidetavalt töötuna registreeritud ja otsustanud teha aprilli kuu makse pooles mahus. Põhjendades seda oma töökaotusega. Olen teadlik ka tema teisest kohustusest teise lapse ees. Kohuslane pakkus välja kokkuleppe poole osa maksmisest töötu perioodi vältel ja leides töö, kompenseerima maksmata jäänud osa kuni lapse täisealiseks saamiseni, mis ilmselgelt pole aksepteeritav. Minul ju võimatu kontrollida, mis hetkest inimene on töötustaatusest väljunud.
Samas väidab ta, et kui ma ei aksepteeri tema ettepanekut, siis on ta sunnitud pöörduma kohtu poole elatusraha määra vähendamiseks. Mida ütleb seadus antud olukorras? Perekonnaseadusest ma seda välja ei loe. Kui mõistlik oleks sõlmida väljapakutud kokkulepe? Kuidas edasi toimida?
Ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Seadus otseselt Teie poolt kirjeldatud olukorda ei reguleeri. Kohtupraktika seisukohast võib öelda, et üldjoontes kohtud alla seadusega sätestatud miinimumi elatist ei vähenda, ka juhul, kui ülalpidamiseks kohustatud isik on töötu.

Kui ülalpidamiseks kohustatud isikul puudub tõepoolest võimalus kohtuotsusega määratud summas elatist maksta, võite ilmselgelt sõlmida temaga sellekohase kokkuleppe. Kui Te kokkulepet sõlmida ei soovi, on ülalpidamiseks kohustatud isik õigustatud elatist alla määratud ulatuse maksma alles siis, kui ta on esitanud kohtule elatise vähendamise nõude ja see rahuldatakse.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas koostada kohtule elatisraha nõue?16.04.2012

Oleks soovinud teada kus kohast netis leian elatisraha nõude näidise, mille saaks kohtule edastada? Lapse isal 2009.a 6 kuu raha maksmata.
Jään vastust ootama

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Hagiavalduse vormi elatise väljamõistmiseks leiate Justiitsministeeriumi kodulehelt järgmisel aadressil: http://www.kohus.ee/23261

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas on võimalik lahutada abikaasast, kes on raske puudega ja kas vanadekodu arveid peab ka abikaasa maksma?13.04.2012

Kas on võimalik oma abikaasast lahutada, kui ta on raske puudega? Juhul kui abikaasa asub elama vanadekodusse, kas lisaks lastele on ka naisel, kes samuti pensionär, kohustus katta mehe elamiskulud vanadekodus? Nimelt elas mees kolm viimast aastat teise naise juures, aga tervise halvenedes näidatakse talle nüüd ust ja ta tahab oma endisesse koju naasta.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Abielu on võimalik lahutada kokkuleppel ühise avalduse esitamisega perekonnaseisuametis või kokkuleppe puudumisel kohtus.

Kui lahutatate abielu, võib endine abikaasa Teilt PkS § 73 alusel nõuda ülalpidamist. Samas võib kohus PkS § 76 lg 2 alusel nimetatud ülalpidamiskohustust piirata, kui Teie jääksite ülalpidamiskohustuse täitmisel varanduslikult kehva olukorda. Arvestades asjaolu, et olete pensionär, oleks PkS § 76 lg 2 kohaldamine asjakohane.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Millise summa peaksin maksma elatisraha kolmele lapsele, et ise ka saaksin oma igakuiste kuludega hakkama?10.04.2012

Tere.
Ma teenin kuus 500-550 eurot. Naine tegi avalduse elatisraha saamiseks 3-le lastele (kõik alla 3a). Teatati, et nõue on 470 eurot. See pole veel kohtus kinnitatud. Pidid saatma kirja, milles pean ära näitama oma kulud ja sissetulekud. Saadetakse ka blankett vastuväiteks. Tean, et miinimum lapse elatis on 139 eurot. Mul veel korteri laen ka, mille ostsin enne abielu ja kus elan ise praegu. Naisel on oma korter, kus ta ise elab koos lastega, mille ta ostis ka pangalaenuga enne abielu. Kas arvestatakse ka minu pangalaenu ja naise oma, sest kuskil pean ju elama ja maksma pean igaljuhul, kas siis laenu või üüri. Naisel endal jääb ka elamiseks peale maksude mahaarvestamist umbes 200-250 eurot. Tean, et maksma pean igaljuhul ja ei hoia sellest kõrvale. Praegune suusõnaline kokkulepe on 200 eurot kuus ja sellega saan kuidagi hakkama, kuna vanemad toetavad kuigipalju. Tahan teada, palju seadusega on ette nähtud summa, mis peaks jääma minule elamiseks ja elamiskulude katmiseks? Kuna pole reaalne, et maksan palgast 470 eurot ära ja ise siis pean saama elatud 30-80 euroga kuus. Laste elatisraha peab olema võrdne mõlemal vanemal. Kuna naine reaalselt ei saa ka üle 200-250 euro kuus kulutada laste peale. Ma ei arvesta sinna sisse seda, et ta endale selle raha eest peab ka veel söögi ostma. Mida peaksin vastuväitesse kirjutama? Ei taha, et asi kohtusse läheks. Mis summa oleks reaalne sellises olukorras lastele maksta? Mida tegema peaks?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Seadus otseselt ei sätesta, kui suur summa peaks peale laste ülalpidamiskohustuse täitmist vanemale endale nö kätte jääma.

Käesoleval hetkel on ühele lapsele seadusega ettenähtud miinimumelatis 145 eurot kuus, kuid usun, et kolme lapse puhul võiks väljamõistetav elatis jääda ka alla nimetatud summa. Kolme lapse puhul on kindlasti kulusid, mis kattuvad, millest tulenevalt peaks olema võimalik ka elatise vähendamine alla seadusega määratud miinimumi.

Kui laste ema on juba kohtusse vastava avalduse esitanud, on kohtumenetlust võimalik vältida vaid siis, kui laste ema avalduse tagasi võtab.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Milline võib olla kriminaalkaristus kohtu poolt määratud elatise mittemaksmise korral?10.04.2012

Tere.

Kuna isa ei maksa lastele elatisraha, mis on kohtu poolt määratud ja hoidub kõrvale maksmisest, siis tegin politseisse avalduse. Tean vaid seda, et ta saab kriminaalkaristuse aga et mis on need karistused, mida ta võib saada?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Tulenevalt karistusseadustiku §-st 169 karistatakse lapse ülalpidamiskohustuse rikkumise eest rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas notariaalset vara jagamise kokkulepet on võimalik hiljem kohtus vaidlustada ja kas EVP-de eest maa erastamise tagajärjel on majaga kinnistu nüüd ühisvara?09.04.2012

Oleme abikaasaga lahutamas ja uurisin juba siin varem esitatud samateemalisi küsimusi.
1) Lugesin küsimust: http://www.vastused.ee/loe/oigus/perekonnaoigus/3147/mehel-puudus-enne-abiellumist.html
Te vastate, et jagatakse ikkagi ½. Kas siin ei kehti Perekonnaseaduse §25. Ühisvara, lg. (2) Abikaasa lahusvara moodustavad: 3) esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel või /.../ või lahusvaraga tehtud tehingu alusel? Selle järgi uue maja hinnast see osa, mis kaeti lahusvara müügist saadud rahast, peaks ju kuuluma lahusvara hulka?
2) Ühtlasi lugesin, et hiljem saab kohtus vaidlustada vara jagamist, kuigi me praegu oleme suusõnaliselt kokku leppinud?
http://www.vastused.ee/loe/oigus/perekonnaoigus/3078/kas-vara-jagamist-voib.html
Kuigi varasuhe lõpeb kohe pärast abielu lahutamist (§ 35), on abikaasal õigus 30 aasta jooksul nõuda vara jagamist. Kas notariaalset vara jagamise kokkulepet on samuti hiljem võimalik kohtus vaidlustada ja uuesti vara jagamist nõuda? Milline seadus seda määrab?
3) Erastasin abielu ajal 1998.a. ostueesõigusega maa päranduseks saadud taluhoonete ümber. Erastamine toimus EVP-de eest, millest osa sain oma vanematelt ja osa ostsid nad raha eest juurde. Ma sel ajal õppisin ja sissetulekut ei olnud. Lisaks vähendati Maareformiseaduse § 223 lg. (9) alusel meie poja sündimisega seoses minu makstavat osa 25000.- EEK-i võrra. EVP-de kinget vanematelt mulle ei vormistatud. Kas mingis arhiivis on see EVP-de omandamine ja liikumine fikseeritud? Kas minu maa osa kuulub ühis- või lahusvara hulka ja kui suures osas?
Aitäh ja jõudu Teile!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Üldjoontes on abielu ajal omandatud vara (va kinke või pärimise teel omandatu) abikaasade ühisvara, kuid teatud juhtudel on tõepoolest võimalik, et kaldutakse ühisvara jagamisel võrdsuse põhimõttest kõrvale, kui asjaolud seda võimaldavad. Siinkohal on oluliseks märksõnaks asjaolude tõendamine, mis annaks aluse võrdsuse printiibist kõrvalekaldumiseks.

Ühisvara jagamist on tõepoolest õigus nõuda 30 aasta jooksul, kui seda eelnevalt tehtud ei ole. Kui olete sõlminud notariaalses vormis kokkuleppe ühisvara jagamise osas, siis sisuliselt puudub õigus seda hiljem vaidlustada, kuna dokument on vormistatud mõlema poole tahte kohaselt ning vabatahtlikult.

Kohtupraktikat arvestades kaldun pigem arvama, et kinnistu kuulub Teie ja abikaasa ühisvara hulka.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas elatisraha kohtumäärusega võin pöörduda otse mehe tööandja poole või pean pöörduma kohtutäituri poole?09.04.2012

Tere! Kohtumäärusega on isalt mõistetud jaanuaris 2009.a. välja elatis. Sel hetkel oli ta töötu aga praeguseks leidnud töökoha. Vahepeal on maksnud teatud summasid käest-kätte aga ametlikult keeldub maksmast. Küsimus selline, et kas mul on õigus vastava kohtumäärusega ise minna tema töökohta ja esitada nõue elatise maksmiseks või saan pöörduda ainult kohtutäituri poole? Ja millal see kohtumäärus aegub, sest siiani on mu kontole kantud ainult paar-kolm kuud raha. Lapsed alles 9 ja 11.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui laste isa vabatahtlikult kohtuotsusega väljamõistetud elatist ei maksa, tuleb täitemenetluse algatamiseks pöörduda kohtutäituri poole.

Kohtuotsusega tunnustatud ülalpidamiskohustuse täitmisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat iga üksiku kohustuse jaoks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui abikaasa on võtnud laenu ilma minu teadmata, kuidas siis lahutuse korral mina nende võlgadega seotud olen?09.04.2012

Tervist.
Oman korterit (minu lahusvara), kus elan koos abikaasa ja lastega.
Kuna abikaasa on alkohoolik ja kooselu sellisel kujul ei ole enam võimalik, siis soovin meie abielu lõpetada. Abikaasal on võetud 17000 eurot laenu (laen+liising), mina ei ole käendaja. Laenud on ta võtnud minu nõusolekuta ja auto soetas ta samuti ilma minu nõusolekuta. Lihtsalt ühel päeval oli auto hoovis ja öeldi, et see on nüüd tema auto. Minu küsimus: kuidas mõjutavad tema laenud minu elu, kui abikaasa peaks töö kaotama, siis kes peab tema laenusid maksma? Kas on võimalik liisinguauto tagastada? Ja kuidas alustada lahutusprotsessi? Ja kuidas saan ma abikaasa oma korterist välja ajada? Olukord on hull. Palun abi!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui kohustus on võetud perekonna huvides, vastutavad selle täitmise eest abikaasad ühiselt, kui mitte, vastutab kohustuse võtnud abikaasa ainuisikuliselt. Seega puudub Teil kohustus täita abikaasa poolt võetud laenukohustusi.

Eeskätt saate abielu lahutada ühise avalduse esitamisega perekonnaseisuametis, kuid juhul, kui abikaasa sellega ei nõustu, peate abielu lahutamiseks pöörduma vastava avaldusega kohtusse.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand