Perekonnaõigus
Küsimus: Kui kohtuotsusega määratud elatist ei maksta ettenähtud ulatuses, kas võin pöörduda täituri poole või pean uuesti kohtusse pöörduma?27.12.2011
Tere,
Lapse isa on tasunud lapsele elatist mitteregulaarselt (kohtus saavutasime kompromisslepingu mille järgi pidi ta tasuma 139.- kuus, lisaks 5 kuud võlas olnud summa). Seni on lapse isa tasunud iga kuu 10.- eurot elatist lapsele ja 10.- eurot võlga, seda on ta kajastanud maksekorralduses. Minu küsimus oleks, kas ma pean uuesti pöörduma kohtu poole, kuna isa maksab mitteregulaarselt või võin pöörduda otse kohtutäituri poole? Kuskilt foorumist lugesin, et kui lapsevanem maksab ja ei põgene maksmise eest, siis ei saa kohe täituri poole pöörduda vaid peab esitama vastava kirja kohtusse.
Lapse isa on tasunud lapsele elatist mitteregulaarselt (kohtus saavutasime kompromisslepingu mille järgi pidi ta tasuma 139.- kuus, lisaks 5 kuud võlas olnud summa). Seni on lapse isa tasunud iga kuu 10.- eurot elatist lapsele ja 10.- eurot võlga, seda on ta kajastanud maksekorralduses. Minu küsimus oleks, kas ma pean uuesti pöörduma kohtu poole, kuna isa maksab mitteregulaarselt või võin pöörduda otse kohtutäituri poole? Kuskilt foorumist lugesin, et kui lapsevanem maksab ja ei põgene maksmise eest, siis ei saa kohe täituri poole pöörduda vaid peab esitama vastava kirja kohtusse.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui kohtu poolt on elatis juba välja mõistetud, tuleb selle kättesaamiseks pöörduda ikkagi kohtutäituri poole, mitte uuesti kohtusse. Elatise mittekohase maksmise all võib mõista nii olukorda, mil ülalpidamiseks kohustatud isik ei maksa üldse elatist, kui ka olukorda, mil elatise maksmine ei toimu piisavas mahus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas enne abielu tekkinud võlad võivad abielludes abikaasale probleeme tekitada?23.12.2011
Tere,
Plaan on abielluda, kuid on nooruses võetud rumalad laenud, mida ei jõua korraga tasuda. Kohtutäiturid on konto juba arestinud. Küsimus siis, kas enne abielu tekitatud probleemid ei tekita muresid abikaasale või on vaja teha varalahususe leping ja kui palju see umbes maksta võiks? Tänan!
Plaan on abielluda, kuid on nooruses võetud rumalad laenud, mida ei jõua korraga tasuda. Kohtutäiturid on konto juba arestinud. Küsimus siis, kas enne abielu tekitatud probleemid ei tekita muresid abikaasale või on vaja teha varalahususe leping ja kui palju see umbes maksta võiks? Tänan!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teie poolt võetud laenudest tulenevad kohustused on käsitletavad Teie isiklike kohustustena. Juhul, kui valite abielludes varaühisuse, vastutate oma kohustuste täitmise eest oma lahusvara ning pooles väärtuses ühisvaraga, seega võib võlausaldaja halvemal juhul nõuda ühisvara jagamist (st juhul, kui Teie lahusvarast ei piisa kohustuste täitmiseks). Seega oleks Teie jaoks kõige mõistlikum valida abielludes varasuhteks varalahusus. Kuna saate sellise valiku teha enne abielu sõlmimist, puudub vajadus sõlmida eraldi abieluvaraleping notari juures.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas töötuskindlustushüvitisest võetakse lapse elatisraha maha või mitte?23.12.2011
Tere
Laste isale on kohtu kaudu pandud kohustus tasuda lapsele elatis 139.- kuus. Mees on töötuna arvele võetud ja saab töötukassa kaudu igakuist hüvitis. Kahjuks pole ta lapsele midagi tasunud ja ütlesin talle, et annan asja kohtutäiturile, mille peale mees ütles, et kohtutäitur ei saa töötukassa poolt tasutud töötuskindlustushüvitist arestida, kuna see pole töötasu.
Uurisin riigi teatajast täitemenetluse seadustikku ja avastasin et:
§ 130. Sissetuleku arestimine (4) Sissetuleku arestimisel ei loeta sissetuleku hulka makse ega kohustusliku kogumispensioni, ravikindlustuse ning töötuskindlustuse makseid
Kas siis mul ei ole võimalik lapsele elatist saada senikaua kuni mees kuhugi tööle läheb?
Laste isale on kohtu kaudu pandud kohustus tasuda lapsele elatis 139.- kuus. Mees on töötuna arvele võetud ja saab töötukassa kaudu igakuist hüvitis. Kahjuks pole ta lapsele midagi tasunud ja ütlesin talle, et annan asja kohtutäiturile, mille peale mees ütles, et kohtutäitur ei saa töötukassa poolt tasutud töötuskindlustushüvitist arestida, kuna see pole töötasu.
Uurisin riigi teatajast täitemenetluse seadustikku ja avastasin et:
§ 130. Sissetuleku arestimine (4) Sissetuleku arestimisel ei loeta sissetuleku hulka makse ega kohustusliku kogumispensioni, ravikindlustuse ning töötuskindlustuse makseid
Kas siis mul ei ole võimalik lapsele elatist saada senikaua kuni mees kuhugi tööle läheb?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Täitemenetluse seadustiku § 131 lg 2 annab loetelu sissetulekutest, millele ei saa sissenõuet pöörata. Siinkohal tuleks eristada, kas ülalpidamiseks kohustatud isik saab töötuskindlustushüvitist või töötutoetust. Kui selleks on töötutoetus, ei saa kohtutäitur tulenevalt täitemenetluse seadustiku § 131 lg 2 p-st 5 sellele sissenõuet pöörata. Samas puudub eelnimetatud loetelust viide töötuskindlustushüvitisele, millest võib järeldada, et sellele võib kohtutäitur sissenõude pöörata.
Täitemenetluse seadustiku § 130 lg 4 ei ole antud juhul asjakohane, kuna käsitleb töötajapoolseid makse/makseid, mitte töötajale tehtavaid väljamakseid.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas käib reaalselt maja ja auto jagamine notari juures?21.12.2011
Tervist,
Soovin abielu lahutada, aga meid seob maja, mille me soetasime abielu alguses noorepere laenuga ja kuna maja oli suur, siis asusid vanemad ka meie juurde elama. Nendel on ametlikult siis 1/4 majast. Vahepeal põles maja maha ja vanemad said endale teise elamise, mees aga ehitas sugulastega maja üles, hetkel on ta siiski veel pooleliolev, aga saame sees elada.
Abikaasa nõuab minu vanematelt 1/4 oma nimele, kuna tema ehitas uue maja, aga kui sai kindlustushüvitist, siis ta maksis poole sellest rahast, mille vanemad maja ostes sisse maksid.
Abielu kestel haigestusin depressiooni, kuna abikaasa on verbaalselt vägivaldne ja nüüdseks olen töövõimetuspensionil 80%.
Kas ma pean lahutuse korral maksma pool maja pangalaenu või on mul mingid soodustused seoses invaliidistumisega?
Kas vanemad peavad andma oma 1/4 tagasi või jätkub neil õigus sellele majale? Siiani tulevad ametlikud paberid, kus tuuakse välja majaomanikud, mõlemi nimele (et siis abikaasa ja mu vanema).
Kas minu väljakolimine ei muuda asjaolu, et maja on abielu jooksul soetatud vara? Tahaksin lahkuda sellest majast, kuna tervis halveneb vägivallaga seoses järk-järgult.
Kuidas käib maja ja auto jagamine notari juures, kas müügist saadud summad kantakse mõlema arvele? Aga praegu on ju raske aeg, mis siis saab, kui maja jääb lihtsalt seisma/lagunema?
Tänan teid ette,
lugupidamisega ...
Soovin abielu lahutada, aga meid seob maja, mille me soetasime abielu alguses noorepere laenuga ja kuna maja oli suur, siis asusid vanemad ka meie juurde elama. Nendel on ametlikult siis 1/4 majast. Vahepeal põles maja maha ja vanemad said endale teise elamise, mees aga ehitas sugulastega maja üles, hetkel on ta siiski veel pooleliolev, aga saame sees elada.
Abikaasa nõuab minu vanematelt 1/4 oma nimele, kuna tema ehitas uue maja, aga kui sai kindlustushüvitist, siis ta maksis poole sellest rahast, mille vanemad maja ostes sisse maksid.
Abielu kestel haigestusin depressiooni, kuna abikaasa on verbaalselt vägivaldne ja nüüdseks olen töövõimetuspensionil 80%.
Kas ma pean lahutuse korral maksma pool maja pangalaenu või on mul mingid soodustused seoses invaliidistumisega?
Kas vanemad peavad andma oma 1/4 tagasi või jätkub neil õigus sellele majale? Siiani tulevad ametlikud paberid, kus tuuakse välja majaomanikud, mõlemi nimele (et siis abikaasa ja mu vanema).
Kas minu väljakolimine ei muuda asjaolu, et maja on abielu jooksul soetatud vara? Tahaksin lahkuda sellest majast, kuna tervis halveneb vägivallaga seoses järk-järgult.
Kuidas käib maja ja auto jagamine notari juures, kas müügist saadud summad kantakse mõlema arvele? Aga praegu on ju raske aeg, mis siis saab, kui maja jääb lihtsalt seisma/lagunema?
Tänan teid ette,
lugupidamisega ...
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ühisvara jagamisel lähtutakse abikaasade kokkuleppest ja see on võimalik mitmel viisil. Üheks neist on kindlasti Teie poolt mainitud võimalus ühisvara müüa ja saadud raha jagada mõlema abikaasa vahel võrdsetes osades. Samuti oleks võimalik anda asi ühele abikaasale ja panna talle kohustus maksta teisele abikaasale tema osa rahas välja. Kolmandaks võimaluseks oleks ühisvarasse kuuluvate asjade reaalosadeks jagamine, kuid antud juhul ei oleks see ei asjakohane ega võimalik.
Kui pöördute ühisvara jagamiseks notari poole, toimub ühisvara jagamine vastavalt Teie mõlema soovidele/nõudmistele. Sisuliselt tähendab see seda, et võite ühisvara jagamises kokku leppida täpselt nii, nagu soovite, kaldudes kõrvale ka võrdsuse põhimõttest. Üldjuhul vastutavad abikaasad laenulepingust tulenevate kohustuste eest laenuandja ees solidaarselt, kuid sellestki võite poolte kokkuleppel kõrvale kalduda.
Teie vanematel on Teie kirjast nähtuvalt omandiõigus osale majast ning seni, kuni ei toimu mingisugust tehingut omandiõiguse üleandmiseks, jääb olukord samaks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mul ei ole sissetulekut - mis saab siis, kui elatisraha välja nõutakse, aga maksta ei ole?21.12.2011
Tervist,
Endisel elukaaslasel sündis laps, kes on minu oma (võibolla). Juhuste kokkulangemise tõttu sain rasedusest teada peale lahkuminekut (siis olin tugevalt selle vastu ja nõudsin aborti, kuid mis minu sõna ikka maksis) ning raseduse nö tekkimisel me enam isegi ei elanud koos, kuid see polegi oluline.
Küsimusteks oleks, et mul on kindlasti õigus nõuda isadustesti, kuid kuidas ja kelle kaudu + kas see läheb mulle ka midagi maksma?
Kuna probleemiks on, et ma olen töötu (ei tööta ka mustalt), elan üürikorteris ning tõsisemat vara pole. Seega, kas minult võidakse tõesti kohtu kaudu nõuda poolt miinimumpalka iga kuu? Aga ma pole võimeline seda mitte kuidagi maksma, mis siis saab?
Suur äitäh
Endisel elukaaslasel sündis laps, kes on minu oma (võibolla). Juhuste kokkulangemise tõttu sain rasedusest teada peale lahkuminekut (siis olin tugevalt selle vastu ja nõudsin aborti, kuid mis minu sõna ikka maksis) ning raseduse nö tekkimisel me enam isegi ei elanud koos, kuid see polegi oluline.
Küsimusteks oleks, et mul on kindlasti õigus nõuda isadustesti, kuid kuidas ja kelle kaudu + kas see läheb mulle ka midagi maksma?
Kuna probleemiks on, et ma olen töötu (ei tööta ka mustalt), elan üürikorteris ning tõsisemat vara pole. Seega, kas minult võidakse tõesti kohtu kaudu nõuda poolt miinimumpalka iga kuu? Aga ma pole võimeline seda mitte kuidagi maksma, mis siis saab?
Suur äitäh
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Kui Teil on kohustus elatist tasuda (isadus tuvastatud) ning Te seda kohustust ei täida ja lapse ema pöördub elatisenõudega kohtu poole, siis mõistetakse elatis välja kohtuotsusega. Elatise suuruse määramisel lähtub kohus eelkõige lapse vajadustest, kuid arvestab muuhulgas ka mõlema poole varalist seisundit. Kui teenite miinimumpalka ja muud vara ei oma, siis tuleb Teil enda ja lapse ülalpidamiseks vahendeid võrdselt kasutada. Elatise tasumisest vabastamine täielikult ei ole võimalik, küll võib aga põhjendatud vastuväite korral kohus elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära vähendada. Kohtuotsuse täitmiseks on lapse emal võimalik pöörduda kohtutäituri poole, kes kohtuotsust sundkorras täitma asub.
Küsimus: Vanemad on surnud, kuidas saaksin tõendada oma ingeri-soome päritolu?21.12.2011
Tere!
Minu isa oli rahvuselt ingeri-soomlane. Millal ta sündis ja millal suri, on mul teadmata. Ta oli minu emaga elanud vabaabielu, mis kestis mõnda aega. Sellest suhtest sündisin mina. Nüüd on ka ema surnud (2009 a). Minu isal oli seaduslik perekond, 2 tütart ja 1 poeg, nad elasid Lääne-Virumaal, kas nad ka praegu seal elavad, seda ma ei tea?
Kas mul on võimalik võtta oma bioloogilise isa perekonnanimi ja ka tõestada kuidagimoodi, et ta oli minu isa ning võtta ka tema rahvus? On see kuidagimoodi võimalik või ei ole? Kui on, siis palun aidake mind, millest ma peaksin alustama, milliseid dokumente taotlema jne.
Suur aitähh Teile!
Minu isa oli rahvuselt ingeri-soomlane. Millal ta sündis ja millal suri, on mul teadmata. Ta oli minu emaga elanud vabaabielu, mis kestis mõnda aega. Sellest suhtest sündisin mina. Nüüd on ka ema surnud (2009 a). Minu isal oli seaduslik perekond, 2 tütart ja 1 poeg, nad elasid Lääne-Virumaal, kas nad ka praegu seal elavad, seda ma ei tea?
Kas mul on võimalik võtta oma bioloogilise isa perekonnanimi ja ka tõestada kuidagimoodi, et ta oli minu isa ning võtta ka tema rahvus? On see kuidagimoodi võimalik või ei ole? Kui on, siis palun aidake mind, millest ma peaksin alustama, milliseid dokumente taotlema jne.
Suur aitähh Teile!
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Koos avaldusega tuleb Teil esitada ka olemasolevad tõendid, mis põlvnemist tõendavad. Võiksite pöörduda muuhulgas kohaliku perekonnaseisuameti, siseministeeriumi, kodakondsus- ja migratsiooniameti poole arhiiviandmete saamiseks, mis võiksid tõendada Teie põlvnemist. Põlvnemise tuvastamise menetluse kohta saate informatsiooni tsiviilkohtumenetluse seadustikust, eelkõige §§-d 579 – 583. Kehtivad õigusaktid on kättesaadavad https://www.riigiteataja.ee/ .
Nime muutmise alused on sätestatud nimeseaduses, mille § 171 lg 1 p-i 1 kohaselt uus perekonnanimi antakse muuhulgas juhul, kui isik soovib kasutada vanemate, vanavanemate või vanavanavanemate perekonnanime.
Küsimus: Millest peaks alustama abieluvaralepingu sõlmimisel?21.12.2011
Tere!
Oleme abielus ja meil on mehega ühised lapsed. Mehel on ka eelmistest suhetest lapsi. Maksab neile igakuist elatist. Varem abielus olnud ei ole.
Kuna endise elukaaslase nõudmised hakkavad üle pea kasvama, sooviksin oma peret kaitsta ehk teisisõnu vormistada abieluvaralepingu. Tänu oma tööle on mul võimalik ka rohkem panustada meie ühisvarasse. Ühesõnaga, et see varandus jääks meie ühistele lastele.
Milliseid lepinguvariante sellisel puhul oleks võimalik rakendada?
Oleme abiellunud Eestis, oleme eesti kodakondsed aga elame välismaal. Kas lepingu sõlmimine on võimalik ainult Eestis? Kas Eestis sõlmitud otsus kehtib ka välismaal?
Suured-suured Tänud!
Oleme abielus ja meil on mehega ühised lapsed. Mehel on ka eelmistest suhetest lapsi. Maksab neile igakuist elatist. Varem abielus olnud ei ole.
Kuna endise elukaaslase nõudmised hakkavad üle pea kasvama, sooviksin oma peret kaitsta ehk teisisõnu vormistada abieluvaralepingu. Tänu oma tööle on mul võimalik ka rohkem panustada meie ühisvarasse. Ühesõnaga, et see varandus jääks meie ühistele lastele.
Milliseid lepinguvariante sellisel puhul oleks võimalik rakendada?
Oleme abiellunud Eestis, oleme eesti kodakondsed aga elame välismaal. Kas lepingu sõlmimine on võimalik ainult Eestis? Kas Eestis sõlmitud otsus kehtib ka välismaal?
Suured-suured Tänud!
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Abieluvaralepingu sõlmimiseks tuleks Teil pöörduda oma elukohariigi notari poole, tema oskab anda ka täpsemaid selgitusi lähtudes just konkreetse riigi õigusest. Abieluvaralepingule kohaldatava õiguse võite valida vastavalt oma soovile, st sõlmides lepingu välisriigis, võite ka siis määrata, et varasuhetele kohaldatakse nt Eesti õigust.
Küsimus: Kas on õigust lugeda kodulaenu lapsele tehtavate kulutuste hulka?21.12.2011
Kas on õigust lugeda kodulaenu lapsele tehtavate kulutuste hulka? Laenusumma 110, sealhulgas ka tagatisvara laen. Vanemad jagavad poole kulutustest, kuid eluaseme laenu puhul vist oleks elatisse arvestatav summa 110 pooleks, ehk 55 ja viimane omakorda pooleks. Minu sissetulekud jäävad 400 euro kanti ja elukaaslane on laenu kaastaotleja, vara on lahusvara ja ainult minu oma.
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Eluasemelaenu maksed ei kuulu otseselt lapsele tehtavate kulutuste alla, sest eluase soetatakse laenu abil ühe poole lahusvara hulka. Siiski võivad pooled kokku leppida või kohus vanema nõudel otsustada, et osa laenumaksetest tuleb lahus elaval vanemal siiski kanda.
Küsimus: Kuidas saada elatisraha, kui lapse isa on kinnipidamisasutuses?20.12.2011
Tere,
Lapse isast lahus üle aasta. Lahku minnes oli tuline vaidlus lapse elatisraha üle. Kuna lähtuvalt lapse elulaadist polnud ma nõus päris miinimumiga, isa teenis üsna piisavalt ja lõpuks jäi omavaheline suusõnaline kokkulepe 250€ peale. Seda sai ta maksta üks kuu ainult, kuna sattus vanglasse. Nüüd viibib kinnipidamisasutuses ja ilmselt veel oma 3 aastat. Siiani olen kuidagi hakkama saanud, aga järjest raskemaks läheb. Seoses karistusega on lapse isale esitatud suurtes summades igasugu nõudeid.
Mis õigused on minul lapse elatisrahaga? Kas ainuke võimalus on pöörduda kohtusse ja saan teha ainult miinimumi peale avalduse, kuid vanglas olles pole tal raha sedagi maksta. Või võin nõuda ka esialgselt kokkulepitud summat, lootes, et välja saades ta seda uuesti maksma hakkab. Kas lapse elatis arvestatakse maha enne kui muud tema vastu esitatud võlanõuded? Tuli vist natuke segane jutt, aga olukord on ka keeruline ja ei oska kuskilt otsast pihta hakata.
Lapse isast lahus üle aasta. Lahku minnes oli tuline vaidlus lapse elatisraha üle. Kuna lähtuvalt lapse elulaadist polnud ma nõus päris miinimumiga, isa teenis üsna piisavalt ja lõpuks jäi omavaheline suusõnaline kokkulepe 250€ peale. Seda sai ta maksta üks kuu ainult, kuna sattus vanglasse. Nüüd viibib kinnipidamisasutuses ja ilmselt veel oma 3 aastat. Siiani olen kuidagi hakkama saanud, aga järjest raskemaks läheb. Seoses karistusega on lapse isale esitatud suurtes summades igasugu nõudeid.
Mis õigused on minul lapse elatisrahaga? Kas ainuke võimalus on pöörduda kohtusse ja saan teha ainult miinimumi peale avalduse, kuid vanglas olles pole tal raha sedagi maksta. Või võin nõuda ka esialgselt kokkulepitud summat, lootes, et välja saades ta seda uuesti maksma hakkab. Kas lapse elatis arvestatakse maha enne kui muud tema vastu esitatud võlanõuded? Tuli vist natuke segane jutt, aga olukord on ka keeruline ja ei oska kuskilt otsast pihta hakata.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse isa vabatahtlikult lapse ülalpidamises ei osale, tuleb tõepoolest pöörduda elatise väljamõistmiseks kohtusse. Elatise ulatuse määramisel tuleb lähtuda lapse vajadustest, seega võib taotletava elatise suurus olla ka suurem, kui seadusega sätestatud miinumum, st 139 eurot kuus.
Tulenevalt asjaolust, et lapse isa viibib kinnipidamisasutuses, võib eeldada, et ta ei ole võimeline vajalikus ulatuses ülalpidamisnõuet täitma. Siinkohal on abiks vastava kohtuotsuse kui täitedokumendiga kohtutäituri poole pöördumine, kes võib elatise kättesaamiseks sissenõude pöörata nii lapse isa vallasasjadele, varalistele õigustele kui ka kinnisasjale. Erinevalt teistest nõuetest on seadusandja ette näinud mitmeid täiendavaid abinõusid, et muuta elatisvõla sissenõudmine tõhusamaks (nt olukorras, mil rahalise nõude on arestinud mitu kohtutäiturit, loetakse lapse elatisnõude alusel koostatud arestimisakt sõltumata tegelikust saabumise hetkest esimesena saabunuks).
Mingil määral võib abi leida ka elatisabi seadusest, mille kohaselt on elatisabi saama õigustatud alaealine laps, kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust või ei tee seda nõutavas ulatuses. Paraku makstakse elatisabi vaid 90 päeva ja sedagi vaid piiratud ulatuses (elatisabi päevamäär on üks kolmandik lapsetoetuse määrast).
Kõige äärmuslikumaks variandiks oleks lapse ülalpidamiskohustuse üleminek lapse isalt tema vanematele, st lapse vanavanematele, millisele seisukohale on Riigikohus hiljuti jõudnud. Kuid selline lahendus, nagu eelnevalt mainitud, oleks reaalne tõepoolest väga erandlikus olukorras, mil lapse ülalpidamine poleks muul viisil enam võimalik.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas elatisraha võlgnevuse eest jääb lahutuse korral korter mulle ja lastele? 16.12.2011
Tere,
Elatisrahad on kohtu kaudu määratud aga kohtutäituri juurde ei ole ma kohtuotsust veel viinud. Kas on oluline millal ma selle kohtutäiturile viin? Lihtsalt reaalsus on see, et mul ei ole ka kohtutäituri abiga sealt midagi loota aga siiski.
Olen kuulnud juhustest, kus täiskasvanud lapsed, kelle isa ei ole neid kasvatanud/toetanud, on sattunud vanadekodusse ja lapsed on kohustatud selle eest maksma. Mis selle eest kaitseks? Kas kohtuotsus elatisrahade maksmise kohta kaitseb?
Lisaks maksan olude sunnil eluasemelaenu, mis on võetud eksabikaasa nimel ja mis on ühisvara. Kuna elasin seal lastega, siis ei saanud tekitada olukorda, et laen üles öeldakse ja korter müüki pannakse.
Kui kohtus läheb varajagamiseks, kas see, kui tõestan, et laenu olen ainult mina maksnud ja eksil on elatisraha võlgnevus mulle pea sama suur, kui korteri hind, annab mulle õiguse saada korteri ainuomanikuks?
Elatisrahad on kohtu kaudu määratud aga kohtutäituri juurde ei ole ma kohtuotsust veel viinud. Kas on oluline millal ma selle kohtutäiturile viin? Lihtsalt reaalsus on see, et mul ei ole ka kohtutäituri abiga sealt midagi loota aga siiski.
Olen kuulnud juhustest, kus täiskasvanud lapsed, kelle isa ei ole neid kasvatanud/toetanud, on sattunud vanadekodusse ja lapsed on kohustatud selle eest maksma. Mis selle eest kaitseks? Kas kohtuotsus elatisrahade maksmise kohta kaitseb?
Lisaks maksan olude sunnil eluasemelaenu, mis on võetud eksabikaasa nimel ja mis on ühisvara. Kuna elasin seal lastega, siis ei saanud tekitada olukorda, et laen üles öeldakse ja korter müüki pannakse.
Kui kohtus läheb varajagamiseks, kas see, kui tõestan, et laenu olen ainult mina maksnud ja eksil on elatisraha võlgnevus mulle pea sama suur, kui korteri hind, annab mulle õiguse saada korteri ainuomanikuks?
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Kui korter on soetatud abielu ajal ning ühisvara jäi abielu lahutades jagamata, siis on korter siiamaani Teie ja eksabikaasa ühisvara. Laenumaksete ainuisikuline maksmine ja samas ulatuses elatise võlgnevus on ühisvara jagamisel heaks argumendiks korteri Teie ainuomandisse jätmiseks. Lõpliku otsuse selles saab siiski langetada kohus.