Perekonnaõigus

Lapse isa elab ja töötab Soomes. Kohtuotsus elatisraha maksmise kohta on tehtud Eesti kohtus ja suurus 170 eurot. Lapse isa väidab, et kuna tema on Soome riigi kodanik, võib ta maksta Soomes kehtivat miinimumelatisraha, mis on tema öelduna 100 eurot kuus. Ja et temale kehtivad Soome riigi seadused. Kas see väide on tõene või siiski ikka on Eesti kohtuotsus sel juhul kehtiv? Ta on mitu kuud jätnud lapsele maksmata öeldes, et on sundpuhkusel. Kas mul on mõtet minna kohtutäituri juurde? Kas kohtutäituril on mingit võimu kui lapse isa on Soomes?
Ette tänades

Tere,
Mure selline, et elukaaslase eksnaine terroriseerib meest igapäevaste kõnede ja sõnumitega. Neil on ühine laps, kellele on ka kohtu kaudu välja nõutud elatis, mida mees maksab. Paar aastat tagasi oli ta aga mingi aja töötu ja sellest ajast on tekkinud elatise võlg, mida korraga ära maksta pole võimalik. Eksnaine helistab mehele mitmeid kordi päevas ja saadab ähvardavaid (ka halavaid jne) sõnumeid. Samuti on mind ja meie last sõimatud kõikvõimalike sõnadega.
Kas seaduse piires on võimalik midagi sellise vaimse terrori vastu ette võtta? Paljud sõnumid on ka salvestatud.
Lihtsalt telefoninumbreid vahetama ei taha hakata, kuna mees lapsega soovib ikkagi edasi suhelda (ei ela samas linnas ja seega ei kohtu väga sageli, enamasti suheldakse telefoni teel)
Tänan!

Lugu selline, et 2008. aasta juunis läksin lahku oma elukaaslasest, kellega mul on 6-aastane poeg. 2008. aasta augustis andsin sisse elatisraha taotluse, mille maksmisest lapse isa hoidus kuni 2009. aasta veebruarini, mil lapse isapoolsed vanavanemad hakkasid lapsele elatist maksma. Ma eeldan, et lapse isa vanavanematele midagi ei maksa. Isa töötab minu teada Soomes ja võimalik, et "mustalt". Kuigi vahetult pärast lahku minekut oli lapse isal lapse vastu huvi suur, vaibus see õige pea.
2009. aasta novembris kolisin lapsega Suurbritanniasse. Laps käib siin koolis ja räägib inglise keelt. Eesti keel on vähese praktika tõttu hääbunud, kuid ta saab üsna hästi aru. 2010. aasta juunis abiellusin inglasega ja alates kooselu algusest (nov 2009) on tal lapsega väga hea suhe olnud ning ta osaleb lapse kasvatamises 100%. Eestis käime ca 2 korda aastas ja iga kord viibib laps paar päeva ka vanavanemate juures (ka lapse isa elas vahepeal seal). Mitmel korral, kui olen lapse käest küsinud, kas ta isa ka nägi, on vastus olnud eitav. Isa pole viimase 2 aasta jooksul mitte mingit huvi lapse vastu tundnud. Ei kirju, telefonikõnesid (va 1 kord tagataustal, kui vanavanemad lapsega Skype teel suhtlesid) ega sünnipäevaõnnitlusi.
Saatkonnast sain teada, et uue perekonnaseaduse kohaselt peab passi uuendamiseks või ükskõik mis muuks tähtsaks toiminguks olema mõlema vanema nõusolek (passi taotlemisel peavad mõlemad vanemad isiklikult saatkonnas olema allkirja andmas nagu ma aru sain). Mis on tänu erinevatele riikidele võimatu.
Sooviksin teada kuidas alustada ainuhooldusõiguse või otsustusõiguse taotlemist? Millised õigused annab mulle ainuotsustusõigus? Kes katab kohtukulud ja kui suured need umbes on? Kas on võimalik kohtukulud lapse isale määrata, kuna mina ei tööta ning see peaks olema minu ja lapse bioloogilise isa vaheline probleem, mitte minu abikaasa, kes on ainus leivateenija perekonnas? Kas mul on võimalik ajada kohtusasju kirja teel Suurbritanniast?
Vabandan pika ja keeruka loo pärast.

Suured tänud abi eest!

Tere, meil on selline mure, minu lahutatud abikaasa on teadmata kadunud juba 2005-ndast aastast. Politseile on tehtud selle kohta avaldus ja on ka otsitud, kuid praeguseks on kõik vaibunud. Seega, missugune samm tuleks ette võtta järgmiseks, kas teda peaks surnuks kuulutama, kui jah, siis kes seda teeks ja kelle poole pöörduda või jääbki ta igavesti teadmata kadunute nimekirja. Kui ta jääb teadmata kadunute nimekirja edasi ja minul on vaja pensioniametis oma pensioni vormistamiseks esitada tema allkirjaga tõend selle kohta, et olen lapsi kasvatanud ja saan selle eest lisaaastaid, siis kuidas toimida?

Tere!

Meil on lapse (10.a) isaga (abielus me pole olnud) sõlmitud 4 aastat tagasi kokkulepe suhtlemiskorra kohta - millal, kus ning kauaks on mul lapsega võimalik kohtuda (üldreegel oli, et 2 nädalavahetust kuus, 2 päeva korraga). Nimelt jäi laps elama (lapse huvides) koos isaga (eramaja, koduloomad, sõbrad ümberringi, kool lähedal jne). Mida aeg edasi, seda vähem isa kokkuleppest kinni peab, lapse telefonile, minul kui emal, helistada ei luba, lapse pildistamine on keelatud, minust räägitakse halvasti, isa enda uut elukaaslast palutakse kutsuda emaks jne.
Algul põhjendati kokkuleppest mittekinnipidamist sellega, et mul on uus elukaaslane ja võib olla me ei jää temaga kauaks kokku ja see oleks lapsele traumeeriv jne. Nüüd olen ametlikult abielus, kuid asjad on muutunud veelgi hullemaks - kokku õnnestub tütrega saada kord nädalavahetusel 5-6 nädala tagant ning seda vaid 2-3 tunniks põhjendusega, et lapsel on trennid, huviringid jms.

Perekonnaseadus (PKS) § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga. Seega vanem, kelle juures on lapse alaline viibimiskoht peab võimaldama lahuselaval vanemal lapsega suhtlemist.

Küsimus: kuidas sundida isa täitma lihtkirjalikku kokkulepet? Kas piisab sellest, et pöörduda kohtu poole hagita asjaga, mis seadustaks meievahelise lihtkirjaliku kokkuleppe (ehk siis mille tulemuseks oleks kohtu määrus suhtlemiskorra kehtestamise kohta)? Tänud ette!

Tere.

Soovin lahutada abikaasast, kes elab Saksamaal. Elasin ka ise seal ja nüüd olen 3 aastat Eestis tagasi ja temaga kontakti mul pole. Kooselu pole meil juba 5 aastat. Olen aru saanud, et seda on ainult võimalik läbi kohtu ajada. Kui kaua see lahutus aega võtab ja mis pabereid mul täpselt vaja on selle jaoks?

Kuidas jagatakse abielu lahutuse korral abielu ajal eelisostuõigusega erastatud maa? Maa kuulus traditsiooniliselt, s.t kogukonna teadmiste kohaselt mu vanaisa maja juurde, mille pärisin. Natsionaliseeritud varade tagasiandmisel siiski omandiõigust kinnitavaid dokumente ei leitud. Lahendusena pakuti mulle maa erastamist eelisostuõigusega. Võtsin selleks oma nimel pangalt krediiti ja ostsin maa välja. See toimus abielu ajal. Kas nüüd mu abikaasal on lahutuse korral õigus poolele sellest maast?

Tere!
Sõbranna sai üheöösuhtest lapse. Tüdruk väitis, et kasutab pille, kuigi ta seda tegelikult ei teinud, seega ta valetas. Kui tüdruk oli juba kuuendat kuud rase, teatas ta poisile, et saab lapse ja poiss hakaku talle siis raha maksma. Tüdruk väitis, et ta ei saanud enne aru, et rase on. Poiss muidugi seda last ei tahtnud. Laps on registreeritud vallaslapsena ja poiss maksab iga kuu mingi summa lapse ema arvele. Laps on tänaseks 7-aastane ja lapsega on isa kohutnud 5-6 korda. Lapse isa ei huvita lapse käekäik ja ta ei tahaks maksta ka mitte mingit raha, kuna pole kunagi lapse emaga mingit suhet olnud ja veel vähem on ta temaga last tahtnud. Kas lapse emal on õigus kohtu kaudu nõuda DNA-testi tegemist ja seeläbi nõuda ka alimente?
Tänan

Lapse sünni registreerimisel sai määratud mulle, kui emale, ainuhooldusoigus (lapse isa nousolekul), kuid meie mõlema soov oleks hooldusoigust jagama hakata (ehk vaidlust meie vahel pole). Kas kohtule on vaja sel juhul ka pohjendused esitada või on sellisel puhul tegu lihtsalt vormistusliku küsimusega? Lapse isa on välisriigi kodanik ning me ei ela sisuliselt koos. Kuna plaan on tulevikus ka abielluda, siis kas sellisel puhul jääks kohtus käimine ära ning hooldusõigus laieneks automaatselt mõlemale vanemale?

Tere
Olen 7-aastase lapse ema ja me elame kahekesi. Peale seda, kui läksime lahku, on olnud lapse isal mitu põhjust, et mitte maksta. Laps on viimane, kellele midagi vaja maksta tema arvates. Tegin asja ametlikuks, alimendid on kohtu poolt välja mõistetud 2175 krooni ehk 139 eurot. Lapse isa kaotas oma töö ja nüüd on ta ametlikult töötu, käib metsas raha teenimas mitteametlikult ning on väga vihane kui küsin raha. Läksin kohtutäituri juurde, täitsin avalduse ja kiri läks talle koju, et tal on võlgnevus. Sain hiljem raha kätte aga nüüd on käes november ja kordub see mis eelminegi kuu, käisin kohtutäituri juures jälle, kehitati vaid õlgu, et ta on töötu ja vara tal ka ei ole. Seletasin, et me ju ei ela ära - mul on miinimumpalk ja üürikorter vajab maksmist. Öeldi, et äkki ootan veel ja nii me siis ootame lapsega. Väga, väga raske on...mida ma peaksin tegema? Äkki oskate teie nõu anda.
Aitäh, lugupidamisega K