Perekonnaõigus

Tere,
Lapse isaga oli kokkuleppe, et iga kuu 7. kuupäeval kannab ta minu arveldusarvele seaduses ette nähtud elatise maksmise kohustust minimaalsel määral 139,01 eurot. Lahku läksime mais. Esimesed paar kuud maksis ta lubatud kuupäevadel, eelmine kuu viivitas umbes 5 päeva ja käesoleval kuul ta veel mõtleb, kas ta ikka maksab ja kui palju? Laps (tüdruk 9a) käib vahel isal külas ja on ööbinud ühe kalendrikuu jooksul kokku umbes 1-4 päeva. Nüüd tuli lapse isale mõte, et laps võiks ühes kuus elada kaks nädalat tema pool ja kaks nädalat minu juures. Nimetatud mõte tuli tal seetõttu, et lapsele poole vähem maksta. Tema arvates on tal selleks õigus. Kas ikka on? Tema arvab nii, et kui laps käib tal külas ja sellega kaasneb kulu (näiteks toit või kino), et siis tuleb see 139,01 eurost maha arvata. Kas vastab tõele? Hetkel olen ma töötu ja elame lapsega minu vanemate juures. Laps käib koolis kodust 18 km kaugusel ja peaaegu iga päev ka trennis. Kohalik omavalitsus bussisõitu ei kompenseeri. Trenni ja bussisõidu eest olen siiani mina maksnud, lisaks lapse riided, toit, ravimid jne. Lapse isa arvates on see minu probleem ja teda see ei huvita.

Kas on võimalik ID kaardiga taotleda alaealise lapse elatisraha interneti tee? Kuidas seda teha?

Kuhu peaks pöörduma, et saaks lapse isalt vanemlikud õigused ära võtta?

Kui pärija elab päritavas korteris, siis millised kulutused tuleb tal teha asja oma nimele vormistamiseks (testamendiga ja ilma testamendita)?

Tere

Mul on 12-aastane tütar, kes on elanud kogu aeg minuga koos. Isa ei ole kogu aeg lapsega suhelnud ja tegelenud, see on nii kaootiline. Ka ei maksa ta lapsele elatist, vahel annab taskuraha.
Isal ei ole kindlat elu- ega töökohta, tal on alkoholisõltuvus, vahest joob 2-4 nädalat järjest, teadmat, mis toimub.
2010. aastal oli vangis Rootsis peaaegu 10 kuud (auto ärandamine).
Ka varemalt on ta seadusega pahuksis olnud.
Nüüd olen mina juba kaks kuud olnud Soomes tööl ja tahan ka oma last Soome elama tuua. Selgus aga, et mul on vaja isa nõusolekut, mida isa ei ole nõus andma. Ja nüüd ei ole ka tütar nõus tulema.
Laps elab hetkel Tallinnas oma onu naise juures (ehk siis minu venna naise juures), ja käib sealt kooli. Õppeedukus ja tunnis kaasa töötamine on hetkel väga halvas seisus, kahed ja tunnis mitte kaasa töötamine. Helistame tihti vahel ta nutab meeletult ja igatseb mind.
Isa ehitab maja, mis saab valmis võibolla 2012 või ka hiljem. Hetkel polegi tal last kuskile viia.
Ta ei ole lapse Soome tulekuga nõus, et siis vahetab laps kooli, aga ka siis, kui ta tahab teda enda juurde viia, peab laps kooli vahetama.
Selleks ei anna ka mina nõusolekut.
Isa ise oma last kasvatad ei saa, arvab, et tema ema hakkab sellega tegelema, aga tema ema elab Valgamaal ja laps peaks olema Viljandimaal, pea 100 km on vahemaa.
Laps oli sellel suvel isa juures ja ühel hommikul helistas mulle, nuttis, et issi on purjus ja ähvardas teda, vehkis rusikatega ja tema kardab oma isaga olla, ja et tema tahab koju. Kuna ma ise nii ruttu Tallinnast Viljandimaale ca 230 km minna ei saanud, siis läks minu 21 a poeg oma väiksele õele järgi ja tõi ta sealt ära.
Minu tütar viidi minu ema juurde, kui ta sinna oli jõudnud, siis minu ema kirjeldas minu last - hüsteeriline, endast väljas ja täiesti ära nutnud, ka veel minu ema juures nuttis lohutamatult.
Peale seda tuli ta koju ja enam isaga ei kohtunud mitu kuud. Nüüd laps eitab seda olukorda.

Minu küsimus on: Millised pabereid ma pean täitma, et saada lapsele hooldusõigus ja õiguse ilma isalt küsimata Soome enda juurde elama tuua?
Kas sellel avaldusel on ka riigilõiv?
Kaua selline kohtuprotsess aega võtab?
Kas laps on selles otsustaja, kumma vanema juurde tema elama läheks? Arvestades seda, et ta kardab oma isa ja kardab oma isale oma tegelikku arvamust öelda, ta on ise mulle seda öelnud.
Kas kooli psühholoog ja õpetaja peaks oma arvamuse kirjutama ja ma lisan selle avaldusele?
Milliseid pabereid on veel vaja hooldusõiguse avaldusele lisada?

Tere,

2001. aastal soetasime koos abikaasaga uue sõiduki. Minu nimele vormistasime liisingu, abikaasa oli kaastaotleja ja liisingmakse läks maha minu arveldusarvelt. 2002. aasta suvel meie kooselu purunes ja kohus lahutas meie abielu 2004. aasta talvel. Antud sõiduki liising on juba ammu lõppenud, kuid seda sõidukit kasutan tänaseni.
Nüüd aastaid hiljem soovib eksabikaasa saada antud auto eest raha, õnneks küll mitte palju, kuid mingi osa sellest, mis me kooselu jooksul koos maksime selle eest.
Kas nüüd tagantjärgi olen kohustatud maksma?

Lugupidamisega
K

Tere,
Mul on selline probleem, et mul on vanaisa, kes on minu vanaemast lahutatud, ja kes pole (minu teada) isegi Eesti Vabariigi kodanik, kuid keda mu vanaema hooldab, kuna kõik on lihtsalt tema kaela lükatud. Vanaisa nooremana peksis vanaema, on ennast seniilseks ja vee jalga joonud ning seetõttu mul vanaema lahutaski temast. Igatahes, siin on minu küsimus: Kas on mingisugune viis, kuidas saaks sundida vanaisa sugulasi võtma hoolekande enda kanda, kuna ainukene asi, mis vanaema-vanaisa seob, on ühine laps ja kunagine abielu. Praegu on plaan ta vanadekodusse panna, kuid rahaga probleemid ning niisama ei saa sugulasi kätte, siis olekski tore teada, kui oleks mingisugune võimalus, kuidas "sundida" või määrata vanaisa sugulastele see hoolekanne, et ei peaks maksma lapsed ja lapselapsed vana joodiku ja seniilse tegelase vigade pärast.

Oleme abielus 32 aastat, meil on 2 täiskasvanud last. Abikaasa on aastakümneid töötanud Soomes. Olen kasvatanud kogu aeg lapsi oma sissetulekust. Tema ülisuured palgad on läinud kogu aeg tema arvetele. Kuna oleme ametlikult abielus ja ka elame koos, siis kas mul on õigus teada meie perkonna tegelikke sissetulekuid? Kui talle ütlen, et see on meie ühine raha, saab ta väga kurjaks ja ütleb, et sinu varandus on lapsed. Tean, et tal on raha paigutatud erinevatesse fondidesse, kuna see on tulnud juhuslikult välja, lihtsalt on tulnud pangast mingi teade ja see on sattunud minu kätte enne teda. Alustasime ju kooselu noorena täiesti nullist. Kas mul on õigus teada ka tema pangakontodel oleva raha suurust?

Tere,
Minu praegune abikaasa (mees) lahutas abielu 20 aastat tagasi, abielust sündis 2 last. Üks lastest on 21-aastane, kes käib Täiskasvanute gümnaasiumis, ja teine saab detsembris 22 ning käib viimast aastat kutsekoolis. Abikaasa on kõik see aeg alimente tasunud kahe lapse peale 100 eurot kuus, kuna nii see summa tookord kokkulepeks jäi. Nüüd siis, kus lapsed on nii suured, hakkas laste ema ütema: et kui mulle praegune korraldus ei sobi võib ta panna ametliku elatise 139 eurot x2 minu abikaasale peale. Seda saab ta teha ka tagasiulatuvalt.
Kas ta saab nii teha? Mis on meie õigused! Olen abikaasaga abielus ja meil on 2 last!
Paluksin abi, mida me tegema peame?

Tere!
Aasta tagasi lahutasime, vara ja elatis said notariaalselt vormistatud. Et üldse lahutust saada, olin nõus vähema summa elatisega, milleks on 127 eurot kahe lapse peale, kuna laste isa ütles, et tal ei ole rohkem maksta. Notari juures läks aga see seadusega vastuollu ja selleks oli vaja kohapeal kiiresti midagi otsustada. Laste isa lubas siis ülejäänud osas lapsi toetada. Notariaalselt kõlas see nii: kandma muud laste ülalpidamise kulud, sealhulgas kulutused riietusele, vaba aja veetmisele jms vastavalt laste vajadustele.
Kui laste isa välja kolis, ütles ta mulle, et las lapsed ise helistavad ja küsivad mis neil vaja on. Rahasummat 127 eurot on ta maksnud korralikult.
Kuid teises osas hakkas mingist hetkest puudujääke tekkima. Lapsed ei tahtnud küsida ja mina ei saanud sekkuda. Eeldasin, et isa ise tunneb huvi, mis tarvis. Lapsed küsisid ikka minult ja soovisid, et ma ise isale teataks ja küsiks. Aeg ajalt küsisid lapsed ise ka.
See oli psüühiliselt väga väsitav. Siis tekkis isal uus elu ning ükskord helistades ja raha küsides vastas ta mulle, et on nüüd raha mujalegi panna. Tuletasin talle meili teel meelde tama kohustusi.
Peale seda ta natuke mõned asjad rahastas. Mina loobusin seepeale teatamast ja küsimast. Rahasid ei laekunud, kuigi ta oli kursis, mis väljaminekud mul seoses lastega olid.
Ootasin veel mõned kuud ja siis andsin asja kohtusse, et saada kätte täies ulatuses elatis ehk miinimum summa kahele lapsele 278 eurot. Saan ise 349 eurot palka pluss siis 127 elatist.
Nüüd olen kohtusse kutsutud. Ja küsimused.
Kas pean millegagi tõestama, et osa elatise maksmisest ei täideta, kuigi tahan ainult Eesti vabariigi poolt määratud miinimum summat?
Kas peaksin kohtule ka vastukirja kirjutama?
Soovin kohtusse inimest, kes mind aitaks ja toetaks, kelle poole peaksin pöörduma?
Kas lapsed peavad kohtistungil osalema, kutse on mulle, olen nende esindaja? Mina ei sooviks lapsi kohtusse.
Kui suur on meile kätte jääva summa suurus, kui olen kõik maksud maksnud, ehk miinimum millega peame toime tulema?
Ema ja kaks last.
Head soovidega, vastust ootama jäädes.