Perekonnaõigus

Perekonnaseadus (PKS) § 217 sätestab, et kui kohtuotsus abielu lahutamiseks on tehtud enne 1995. aasta 1. jaanuari, lõpeb abielu abielulahutuse registreerimisega perekonnaseisuasutuses. Teie kirjast jääb arusaamatuks, milliseid toiminguid tegite perekonnaseisuametis 2011. a, kui Teile abielulahutuse tunnistus väljastati, st kas registreerisite abielulahutuse või väljastati lihtsalt tõend, et abielu lahutus on kehtiv.
Abielu lõppemise ajast sõltub see, millise seaduse kohaselt toimub lahutatud abikaasa ülalpidamine. Kui abielu lahutati enne 01.07.2010 jõustunud perekonnaseadust, siis kohaldatakse vastavalt PKS §-le 213 abikaasa ülalpidamisnõudele varem kehtinud õigust.
Kehtivas perekonnaseaduses on lahutatud abikaasa ülalpidamise kohustus ja sellest vabanemine reguleeritud §§ 72–79. Lisaks abikaasale on abivajava vanema ülalpidamiskohustus ka tema alanejal sugulasel ehk siis naise tütrel. Põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus on kehtivas perekonnaseaduses reguleeritud § 96–110.
Mis puudutab nn salajast kohtuotsust, siis tuleb märkida, et Eesti õiguses kehtib põhimõte, et kohtumenetlus on avalik ning salajasi kohtuotsuseid ei tehta. Kohtuotsuse võib teha teatud tingimustel küll tagaselja, nt kui teine pool ei ole hagile vastanud või kohtukutse kättesaamisest hoolimata kohtusse ilmunud. Kui kohtuotsus on tehtud tagaselja, siis, kui hagimaterjale ei ole kostjale kätte toimetatud, on õigus nõuda teistmist, s.o asja uut läbivaatamist. Konkreetseid asjaolusid teadmata ei ole paraku hetkel võimalik ühest hinnangut olukorrale anda.

Tere,
Vanemana peab isa jätkuvalt tasuma lapsele elatist, isegi siis, kui ema abiellub uuesti. Elatise maksmise kohustus langeb ära juhul, kui ema uus abikaasa lapsendab alaealise lapse ja isa annab selleks nõusoleku.

Tere,
Mida peate silmas ühisvara külmutamise all? Seadusandlus ei näe sellist versiooni ette.

Kui esimesele lapsele on elatis välja mõistetud kohtuotsusega ning lapse isa vabatahtlikult kohtuotsust ei täida, siis tuleks Teil pöörduda kohtutäituri poole. Kohtutäituri valikul tuleb arvestada sellega, kus elab lapse isa või kus asub tema vara, sest vastavalt TMS § 4 lg-le 1 on õigus pöörata sissenõue võlgniku varale kohtutäituril, kelle justiitsministri määrusega määratud tööpiirkonnas on võlgniku elu- või asukoht või kelle tööpiirkonnas asub võlgniku vara. Täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri põhitasu tuleb tasuda võlgnikul ehk siis lapse isal. Täiendavat teavet saate täitemenetluse alustamise ja läbiviimise kohta Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kodulehelt http://www.kpkoda.ee/content/avaliku-poole-lingid/kkk.
Teisele lapsele elatise tasumise kohustuse tekkimise eelduseks on see, et laps põlvneks mehest, kellelt kavatsete elatist nõuda ning ta oleks kantud lapse isana ka lapse sünnitunnistusele. Kui mingil põhjusel on lapse isa kanne sünnitunnistuselt puudu või ebaõige, siis tuleb esmalt tuvastada isadus ning kanda sünnitunnistusele isana isik, kellest laps tegelikult põlvneb. Seejärel saate nõuda lapse isalt elatist. Isaduse tuvastamise nõudega saata pöörduda kohtu poole.

Nimevahetusega seonduvat reguleerib nimeseadus, mille § 171 lg 2 sätestab, et uue perekonnanime võib anda isiku põhjendatud soovil. Nime vahetamise põhjuste loetelu on samuti seaduses toodud. Kui lapse ema pöördub kohtu poole lapse nime vahetamise nõudega, otsustab kohus, kas nõue on põhjendatud, hinnates mõlema poole argumente ja esitatud tõendeid. Kindlasti on Teie kasuks see, et teostate lapse emaga ühiselt lapse hooldusõigust ning täidate korrektselt ülalpidamiskohustust.

Perekonnaseadus näeb ette nii vanema kohustuse oma last ülal pidada kui ka lapse kohustuse toetada oma abivajavat vanemat. Seega on Teil õigus, et hoolimata sellest, et lapse isa ei ole osalenud lapse ülalpidamises, tuleb lapsel tulevikus võimaliku nõude korral abistada oma abi vajavat vanemat.
Ülalpidamiskohustus puudub vanema suhtes, kellelt kohus on hooldusõiguse ära võtnud.
Kohus võib PKS § 103 lg 1 kohaselt kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda, muuhulgas ka juhul, kui õigustatud isik on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohustuslase vastu.
Seega, kui Teil on lapse isaga ühine hooldusõigus, tasuks Teil siiski kaaluda elatisenõude esitamist lapse isale ning juhul, kui ta seda ei täida, siis on tulevikus lapsel olemas alus oma ülalpidamiskohustuse täitmisest keeldumiseks.

Teie poolt esitatud andmetest ei nähtu, kas lapse ema on elatisenõudega pöördunud kohtu poole või nõuab elatise tasumist kohtuväliselt.
Lapse vanematel on seadusest tulenev kohtustus last üleval pidada ning ülalpidamiskohustusest täielikult vabaneda ei ole võimalik. Küll võib taotleda kohtult elatise summa vähendamist. Otsuse tegemisel arvestab kohus muuhulgas mõlema vanema majanduslikku seisundit, lapse ülalpidamiseks tehtavate kulutuste suurust jm.

Kui Teil on lapse ainuhooldusõigus, saate ilma lapse isa nõusolekuta lapse nime muuta. Juhul, kui Teil on lapse isaga ühine hooldusõigus, siis vajate ka isa nõusolekut.

Abielu ajal soetatud vara (sh nii õigused kui ka kohustused) on reeglina poolte ühisvara. Teadmata konkreetse juhtumi asjaolusid, ei ole võimalik ka konkreetseid soovitusi jagada. Teie olukorra lahendamise võimalused sõltuvad muuhulgas sellest, kas Teil oli sõlmitud abieluvaraleping, kas Te olete juba ühisvara jaganud või mitte, kes on täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi jne. Kui laenulepinguga võetud kohustuse puhul on tegemist ühisvaraga, oleks otstarbekas ühisvara jagada. Ühisvara jagamisega on võimalik ka määrata, kelle kanda jääb laenulepingust tulenev kohustus.

Kohtutäituri tegevus, samuti tema tasude määrad ja sissenõudmise kord on reguleeritud kohtutäituri seadusega (KTS). Vastavalt KTS § 37 lg-le 1 on elatusraha sissenõudmise eest makstav menetluse alustamise tasu ühekordne summa, mis vastab seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäärale. Menetluse alustamise tasu nõutakse sisse koos esimese igakuise elatusrahaga. KTS § 37 lg 2 kohaselt arvestatakse elatusraha sissenõudmise eest makstav põhitasu KTS § 35 alusel sissenõutavaks muutunud elatusraha võlgnevuse summalt. Seega, kui lapse isal oli täitemenetluse alguse ajaks elatisraha võlgnevus, siis tuli kohtutäituri tasuna maksta menetluse alustamise tasuna elatusraha miinimummäärale vastav summa ja kohtutäituri põhitasuna summa, mis arvutatakse KTS § 35 alusel sissenõutavaks muutunud võlgnetavalt summalt. KTS § 35 lg 1 kohaselt on sissenõudelt summaga kuni 1 300 eurot kohtutäituri põhitasu 256,50 eurot.
KTS § 30 lg-te 1 ja 2 kohaselt tuleb täitemenetluses kohtutäituri tasud maksta võlgnikul ehk siis lapse isal.
Kui Teil on küsimusi kohtutäituri tegevuse või tasude arvestamise kohta, tasub järelpärimisega pöörduda asjaga tegeleva kohtutäituri poole, selline õigus tuleneb Teile KTS § 7 lg-st 2.