Perekonnaõigus
Küsimus: Kas lapse kontole makstud raha võib käsitleda kui elatisraha?21.11.2011
Tere! Ühes oma vastustest olete kunagi öelnud "Elatist makstakse lapsele, mitte lapsevanemale". Sooviks täpsustust, kas otse lapse kontole makstud raha saab lugeda elatisrahaks või on see minu (isa) poolne igakuine kingitus? Naine väidab tarkade juristide toel, et selline maksmine ei oma tähtsust ja ähvardab kohtuga.
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Küsimus: Vanemlike õiguste äravõtmine lapse isalt21.11.2011
Tere Kairi,
Soovin Teie nõu, olukord järgmine:
Lapse isa jalutas meie elust valja 2010. aasta novembris. Esitasin alimendi nõude detsembris 2010, lapse isa ei ole osa võtnud ega huvi tundnud lapse kasvatamisest, ei ole tasunud mingeid ülalpidamiskulusid alates päevast, mil välja jalutas. Nüüdseks on minul uus elukaaslane, kes täidab isa kohustusi ja mõlemapoolsed (nii lapse kui kasuisa) tunded on hoidvad ja armastavad.
Lugesin perekonnaseadusest paragrahv 54, et kui lapsevanem ei ole aasta jooksul osa võtnud lapse kasvatamisest, on minul õigus taotleda isalt õiguste äravõtmist. Kuidas ma seda tõestan, et lapse isa ei ole mingisugust huvi tundnud ja milliseid dokumente mul selleks vaja on? Kas lapse isal on õigus seda otsust vaidlustada, juhul kui kohtu otsuse saabumisel tema ei ole sellega nõus, kuigi ei ole elust osa võtnud?
Lugupidamisega
Soovin Teie nõu, olukord järgmine:
Lapse isa jalutas meie elust valja 2010. aasta novembris. Esitasin alimendi nõude detsembris 2010, lapse isa ei ole osa võtnud ega huvi tundnud lapse kasvatamisest, ei ole tasunud mingeid ülalpidamiskulusid alates päevast, mil välja jalutas. Nüüdseks on minul uus elukaaslane, kes täidab isa kohustusi ja mõlemapoolsed (nii lapse kui kasuisa) tunded on hoidvad ja armastavad.
Lugesin perekonnaseadusest paragrahv 54, et kui lapsevanem ei ole aasta jooksul osa võtnud lapse kasvatamisest, on minul õigus taotleda isalt õiguste äravõtmist. Kuidas ma seda tõestan, et lapse isa ei ole mingisugust huvi tundnud ja milliseid dokumente mul selleks vaja on? Kas lapse isal on õigus seda otsust vaidlustada, juhul kui kohtu otsuse saabumisel tema ei ole sellega nõus, kuigi ei ole elust osa võtnud?
Lugupidamisega
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Kuivõrd sellega, et lapse isa ei võta osa lapse elust ega ole teda juba pikemat aega materiaalselt toetanud, ei ole lapsele mingit reaalset ohtu põhjustatud, siis isalt hooldusõiguse äravõtmiseks seaduslik alus puudub. Küll tasuks aga tuleviku peale mõeldes tatleda kohtult otsustusõiguse üleandmist Teile, kui last kasvatavale ja hooldavale vanemale.
Küsimus: Soomes elav ja töötav mees ei taha maksta lapsele omapoolset elatisraha31.10.2011
Tere ,
Elasime koos vaba-abielu 13 aastat. Laps 11-aastane. Isa ei ole põhimõtteliselt teda kasvatanud. Mees on elanud Soomes pea 9 aastat, seal on tal oma elamine ja maksab riigile makse. Koos ostetud elamine ka Eestis. Korter ostetud eelmise korteri müügi rahast. Nii, et korter ei ole laenuga võetud. Kodus käis nii 4-5 korda aastas. 12 kuu jooksul siis 2 kuud sellest oli kodus. Põhiliselt maksin kõik maksud ikka mina. Tema poolt oli siis vähene toetus, kuna arvas, et teda ju seal ei ela sees. Koos ostetud on elamisse asju ja auto. Lahkumineku põhjus oli temapoolne petmine ja tema otsus sinna elama jääda. Soome riigi poolt saab ka laps riigipoolset elatisraha 80.- eurot ametlikult. Nüüd, kus oleme lõplikult lahus, otsustas mees ise ainuisikuliselt, et maksab 150.- eurot elatusraha minuga kokku leppimata, selle Soome riigipoolsele rahale lisab siis ise ainult enda poolt 70.- eurot, et oleks 150.- kokku.
Kas tal on õigus nii käituda, kuna minu poolt ju on suuremad kulutused lapsele? Elamine, küte, riided, toit jne. Tema enda poolt siis ainult 70 eurot + 80 soomepoolne elatisraha.
Tema õigustab, et mis vahet sellel summal. Kuidas ma peaksin käituma, et isa ka omapoolselt võrdselt lapsele elatist maksaks? Palk on tal ju 2 korda suurem, kui minul. Lapsega pole koos tegelenud eriti kunagi.
Elasime koos vaba-abielu 13 aastat. Laps 11-aastane. Isa ei ole põhimõtteliselt teda kasvatanud. Mees on elanud Soomes pea 9 aastat, seal on tal oma elamine ja maksab riigile makse. Koos ostetud elamine ka Eestis. Korter ostetud eelmise korteri müügi rahast. Nii, et korter ei ole laenuga võetud. Kodus käis nii 4-5 korda aastas. 12 kuu jooksul siis 2 kuud sellest oli kodus. Põhiliselt maksin kõik maksud ikka mina. Tema poolt oli siis vähene toetus, kuna arvas, et teda ju seal ei ela sees. Koos ostetud on elamisse asju ja auto. Lahkumineku põhjus oli temapoolne petmine ja tema otsus sinna elama jääda. Soome riigi poolt saab ka laps riigipoolset elatisraha 80.- eurot ametlikult. Nüüd, kus oleme lõplikult lahus, otsustas mees ise ainuisikuliselt, et maksab 150.- eurot elatusraha minuga kokku leppimata, selle Soome riigipoolsele rahale lisab siis ise ainult enda poolt 70.- eurot, et oleks 150.- kokku.
Kas tal on õigus nii käituda, kuna minu poolt ju on suuremad kulutused lapsele? Elamine, küte, riided, toit jne. Tema enda poolt siis ainult 70 eurot + 80 soomepoolne elatisraha.
Tema õigustab, et mis vahet sellel summal. Kuidas ma peaksin käituma, et isa ka omapoolselt võrdselt lapsele elatist maksaks? Palk on tal ju 2 korda suurem, kui minul. Lapsega pole koos tegelenud eriti kunagi.
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Lapsele makstava elatise suurus arvestatakse välja ennekõike silmas pidades lapse vajadusi ja tema tavapärast elulaadi, samuti arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise lapse puhul võetakse arvesse ka tema kasvatamise kulutused. Juhul, kui lahuselav vanem ei täida oma elatise maksmise kohustust või täidab seda ebapiisaval määral, on võimalik elatise suurust muuta vanemate omavahelise kokkuleppe teel või kokkuleppe mittesaavutamisel on võimalik elatise suurust muuta kohtu kaudu.
Kui elatise nõue on suurem, kui 139,01 eurot on kohtus vajalik lapsele tehtavate kulutuste dokumentaalne tõendamine.
Küsimus: Laps emaga Soome elama ja kooli - kokkulepped31.10.2011
Tere!
Notaris teeme kokkuleppe (see tõlgitakse soome keelde, läheb Soome Poliis ja Maistraat(KMA)):
Nõusolek
Mina, ..... teatan, et:
lapse isana olen nõus sellega, et poeg ... läheb koos oma emaga ... elama Soome ning hakkab käima seal koolis.
... ja lisaks, kas peaksid olema kokku lepitud ka allolevad asjaolud eraldi dokumendina.(notaris kinnitatuna):
KOKKULEPE:
... (ema) ja ... (isa), edaspidi pooled, leppisid kokku järgnevas:
1) Pooled leppisid kokku, et mingisuguseid lisakohustusi lapse Soome elama asumine lapse isale kaasa ei too.
2) Isale jääb elatise maksmise kohustus Eestis väljamõistetud summa ulatuses.
3) Lapse isal ei jää kanda ega tule ka tulevikus kanda mingeid muid kohustusi, mis kaasnevad või võivad kaasneda poolte ühise lapse Soome elama asumisega.
4) Pooled lepivad kokku ka selles, et vähemalt ühe korra kuus (nädalavahetusel) saab nende laps käia Eestis, külas oma isal - kui laps selleks soovi avaldab, kuni lapse täisealiseks saamiseni. Isa ei ei pea kandma sõidukulusid, mis on seotud välismaalt Eesti territooriumile saabumisega ja sealt lahkumisega.
Lapse Soome elama asumise vastu mina (isa) ei ole. Elame juba 10a lahus, kuigi laps külas ikka käib ja elatist maksan siiamaani ja ka edaspidi, sellest pole keeldunud.
Milline jõud on sellisel eraldi sõlmitud kokkuleppel?
Selge on see, et lapsest päris loobuda ma ei taha ja alati, kui ikka väga vaja, aitan tema kasvatamisel kaasa.
Lihtsalt ei tahaks kanda kõiki kulutusi, mis seotud lapse liikumisega Eesti ja Soome vahet, kuna mina isiklikult seda otsust ei teinud, vaid selleks oli lapse ema ning kindlasti ei ole minu sissetulek nii suur, mis seda lisaks elatise maksmisele võimaldaks.
Ette tänades
Notaris teeme kokkuleppe (see tõlgitakse soome keelde, läheb Soome Poliis ja Maistraat(KMA)):
Nõusolek
Mina, ..... teatan, et:
lapse isana olen nõus sellega, et poeg ... läheb koos oma emaga ... elama Soome ning hakkab käima seal koolis.
... ja lisaks, kas peaksid olema kokku lepitud ka allolevad asjaolud eraldi dokumendina.(notaris kinnitatuna):
KOKKULEPE:
... (ema) ja ... (isa), edaspidi pooled, leppisid kokku järgnevas:
1) Pooled leppisid kokku, et mingisuguseid lisakohustusi lapse Soome elama asumine lapse isale kaasa ei too.
2) Isale jääb elatise maksmise kohustus Eestis väljamõistetud summa ulatuses.
3) Lapse isal ei jää kanda ega tule ka tulevikus kanda mingeid muid kohustusi, mis kaasnevad või võivad kaasneda poolte ühise lapse Soome elama asumisega.
4) Pooled lepivad kokku ka selles, et vähemalt ühe korra kuus (nädalavahetusel) saab nende laps käia Eestis, külas oma isal - kui laps selleks soovi avaldab, kuni lapse täisealiseks saamiseni. Isa ei ei pea kandma sõidukulusid, mis on seotud välismaalt Eesti territooriumile saabumisega ja sealt lahkumisega.
Lapse Soome elama asumise vastu mina (isa) ei ole. Elame juba 10a lahus, kuigi laps külas ikka käib ja elatist maksan siiamaani ja ka edaspidi, sellest pole keeldunud.
Milline jõud on sellisel eraldi sõlmitud kokkuleppel?
Selge on see, et lapsest päris loobuda ma ei taha ja alati, kui ikka väga vaja, aitan tema kasvatamisel kaasa.
Lihtsalt ei tahaks kanda kõiki kulutusi, mis seotud lapse liikumisega Eesti ja Soome vahet, kuna mina isiklikult seda otsust ei teinud, vaid selleks oli lapse ema ning kindlasti ei ole minu sissetulek nii suur, mis seda lisaks elatise maksmisele võimaldaks.
Ette tänades
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
selline kokkulepe on pooltevaheline kokkulepe, mis näitab poolte tahet ja fikseerib teatud konkreetsed käitumisjuhised. Teatavasti oluliste asjaolude muutumisel võib esialgseid kokkuleppeid muuta.
Lugedes teie kirja, on tegemist pigem deklaratiivse dokumendiga, kus pooled fikseerivad tegeliku olukorra.
Küsimus: Kas abiellumise järel pean mehe vanade võlgade eest vastutama?31.10.2011
Olen abielus mehega, kellel suured võlad kaelas. Sellised võlad, mis olid tal enne minuga abiellumist ja ka sellised pangalaenud, mis võetud minuga kooselamise ajal, aga mis ei puuduta absoluutselt mind, millest ei saanud mina kasu mitte kui midagi. Kui see mees sureb enne mind, siis kas olen kohustatud mina tema võlad kõik tasuma, igasugu asutustele, jne.
Tänades ja vastust oodates
Tänades ja vastust oodates
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Reeglina vastutab abikaasa kolmanda isiku ees oma lahusvaraga ja ühisvaraga täies ulatuses nende kohustuste eest, mille kumbki abikaasa on võtnud perekonna vajaduste rahuldamiseks st ühise majapidamise korraldamiseks, laste huvide või perekonna muude tavaliste vajaduste katmiseks või abikaasade solidaarkohustuse täitmise eest aga ka kohustuste täitmise eest, mille puhul on kohustatud abikaasa leppinud kolmanda isikuga kokku, et ta vastutab nii ühisvaraga kui ka lahusvaraga. Eelpool nimetatud kokkuleppe sõlmimiseks on vaja ka teise abikaasa, st teie, nõusolekut.
Muude kohustuste eest vastutab kumbki abikaasa oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga. Võlausaldaja võib nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa.
Küsimus: Alimentide taotlemine töötult isalt31.10.2011
Kas ja mis võimalused on saada laste isalt alimente, kui ta on töötu ning pole ennast lisanud töötute nimekirja?
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
kui kokkuleppe korras isa ei maksa elatist, peate pöörduma kohtusse elatisenõudega. Vanem peab käsutama kõiki tema kasutada olevaid vahendeid, et ennast ja last ühetaoliselt ülalpidada. Vanema töötus ei ole vabandatavaks põhjuseks elatise mittemaksmisel.
Küsimus: Ema takistab isal lapsega aega veetmast31.10.2011
Tere !
Minu lugu on siis järgmine: lapse ema ja isa lõpetasid oma suhte mõned kuud pärast lapse sündi. Abielus nad ei olnud. Isal on nüüd ka teine suhe. Lapsel on isa perekonnanimi. Laps ei ole veel aastane. Elatusraha isa maksab (see ei ole ametlikuks tehtud, kannab iga kuu kindla summa lapse ema arvele, summa on neil ühiselt kokku lepitud). Praegu näeb isa last enamasti ühel päeval nädalas ja siis veedab temaga aega hommikust õhtuni, kusjuures sellele on lapse ema ise piirangud peale pannud, seda selles mõttes, et isa võib last näha ainult oma vanemate kodus, kus siis vanavanemad jälgivad, et ta lapsega üksinda kuhugi ei sõidaks. Ei tohi ta lapsega üksinda randa jalutama minna, ega sõprade juurde vms. Piirang on konkreetselt selleks, et lapse isal ei ole lubatud last näidata oma uuele paarilisele. Kui isa lapsega omapead kuhugi läheks, ei laseks ema isal lapsega aega koos veeta. Lapse ema muidugi räägib lapse isale kogu aeg seda, kuidas tema võtab endale uue mehe, kes hakkab siis lapsele isaks ja kuidas nad siis perena kõike koos teevad. Nüüd ongi asi aga sinnamaale jõudnud, et ema ei lase isal nädalas seda ühte ainsat päevagi lapsega veeta. Toob vabandusi, et tal muud tegemist ja ei ole aega last tuua (jällegi, variant, et isa lapsele ise järgi läheb, ei ole ju võimalik, sest see tähendaks, et on mõnda aega lapsega täiesti omapead ja äkki uus paariline ilmub kuskilt välja). Samuti on lapse ema hakanud rääkima teise linna või isegi välismaale kolimisest, mis on küll ilmselge manipulatsioon, aga väidab, et tal on see õigus ja isal ei ole õigust sõna sekka öelda. Muidugi on ta rääkinud ka seda, et tema on advokaatidelt uurinud ja kui isa julgeb asja kohtu kaudu ajama hakata, siis ei oleks tal õigust last niigi palju näha, nagu ta seda praegu saab.
Minu küsimus ongi see, kas emal on mingitki seaduslikku alust niiviisi lapse isaga käituda, kes tõepoolest väga tahab lapsega aega koos veeta ja teeb kõike, et lapsel hea oleks. Mida oleks lapse isal sellises olukorras kõige mõistlikum teha?
Ette tänades!
Minu lugu on siis järgmine: lapse ema ja isa lõpetasid oma suhte mõned kuud pärast lapse sündi. Abielus nad ei olnud. Isal on nüüd ka teine suhe. Lapsel on isa perekonnanimi. Laps ei ole veel aastane. Elatusraha isa maksab (see ei ole ametlikuks tehtud, kannab iga kuu kindla summa lapse ema arvele, summa on neil ühiselt kokku lepitud). Praegu näeb isa last enamasti ühel päeval nädalas ja siis veedab temaga aega hommikust õhtuni, kusjuures sellele on lapse ema ise piirangud peale pannud, seda selles mõttes, et isa võib last näha ainult oma vanemate kodus, kus siis vanavanemad jälgivad, et ta lapsega üksinda kuhugi ei sõidaks. Ei tohi ta lapsega üksinda randa jalutama minna, ega sõprade juurde vms. Piirang on konkreetselt selleks, et lapse isal ei ole lubatud last näidata oma uuele paarilisele. Kui isa lapsega omapead kuhugi läheks, ei laseks ema isal lapsega aega koos veeta. Lapse ema muidugi räägib lapse isale kogu aeg seda, kuidas tema võtab endale uue mehe, kes hakkab siis lapsele isaks ja kuidas nad siis perena kõike koos teevad. Nüüd ongi asi aga sinnamaale jõudnud, et ema ei lase isal nädalas seda ühte ainsat päevagi lapsega veeta. Toob vabandusi, et tal muud tegemist ja ei ole aega last tuua (jällegi, variant, et isa lapsele ise järgi läheb, ei ole ju võimalik, sest see tähendaks, et on mõnda aega lapsega täiesti omapead ja äkki uus paariline ilmub kuskilt välja). Samuti on lapse ema hakanud rääkima teise linna või isegi välismaale kolimisest, mis on küll ilmselge manipulatsioon, aga väidab, et tal on see õigus ja isal ei ole õigust sõna sekka öelda. Muidugi on ta rääkinud ka seda, et tema on advokaatidelt uurinud ja kui isa julgeb asja kohtu kaudu ajama hakata, siis ei oleks tal õigust last niigi palju näha, nagu ta seda praegu saab.
Minu küsimus ongi see, kas emal on mingitki seaduslikku alust niiviisi lapse isaga käituda, kes tõepoolest väga tahab lapsega aega koos veeta ja teeb kõike, et lapsel hea oleks. Mida oleks lapse isal sellises olukorras kõige mõistlikum teha?
Ette tänades!
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Tänan küsimuse eest!
Esiteks on mõlemal vanemal oma alaealise lapse suhtes võrdsed õigused kui ka kohustused. Teie küsimusest loen välja, et tegemist on ühist hooldusõigust omavate vanematega. Asjaolu, et laps elab ema juures, ei tähenda seda, et emal oleks ainukesena õigus otsustada, kui palju ja millal saab isa lapsega kohtuda. Samas, antud juhul on tegemist alla aastase lapsega, kus tuleb kindlasti arvestada lapse päevarežiimiga ja sellega, et igapäevase hoolitsuse tagab siiski selles eas pigem ema. Olukorras, kus vanemad elavad lahus, on lapsel õigus suhelda mõlema vanemaga. Juhul kui isale tundub, et ema teeb talle põhjendamatult takistusi lapsega suhtlemisel, siis peaksid vanemad ennekõike püüdma tekkinud situatsiooni omavaheliste läbirääkimiste käigus lahendada. Kui sellised läbirääkimised siiski tulemust ei anna ja ema ei võimalda isal lapsega suhelda ning ähvardab lapse välismaale viia, soovitan pöörduda kohtusse. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on mõlemal vanemal õigus määrata lapse alalist viibimiskohta.
Küsimus: Soovin elatisraha maksta, kuidas peaksin selle ametlikuks korraldama?31.10.2011
Tere.
Olen väga keerulises olukorras. Mul on 2 alaealist last, kes elavad ema juures. Olen kodust juba üle aasta ära. Algul andsin laste ema kätte vabatahtlikult sularahas elatusraha, kuid mingil hetkel hakkas ta helistama ja väitma, et ma pole midagi andnud ja nõudis raha aina juurde. Mingil hetkel tekkis trots ja pole neid veebruari kuust saadik toetanud. Laste ema aga ei lase rahulikult elada, vaid terroriseerib telefonikõnede ja koduukse taga käimisega ja muidugi pidevad ähvardused. Olen talle korduvalt öelnud, et saab raha, kui mulle alimendid määrab, seda ta aga ei tee. Nüüdseks on olukord läinud juba minu elu häirivaks ja soovin endale ise alimendid määrata. Käisin ka kohtus küsimas, kuid see protsess pidi olema natukene liiga keerukas ja mitte soodne, kuigi samas lapse ema jaoks see tasuta. Samuti soovin lahti saada sellest psühhoterrorist, kuid see ei lõpe ka siis, kui raha annan. Kusjuures olen ka töötu. Kust pihta hakata, kas lihtsam oleks palgata advokaat? Kas laste olemasolul on kohustuslik, et laste ema mu kontakte omaks? Ja kui saan määrata alimendid ja maksan neid, kas mõni seadus räägib minu kasuks, et lõpetada need tuhat telefonikõnet päevas?
Olen väga keerulises olukorras. Mul on 2 alaealist last, kes elavad ema juures. Olen kodust juba üle aasta ära. Algul andsin laste ema kätte vabatahtlikult sularahas elatusraha, kuid mingil hetkel hakkas ta helistama ja väitma, et ma pole midagi andnud ja nõudis raha aina juurde. Mingil hetkel tekkis trots ja pole neid veebruari kuust saadik toetanud. Laste ema aga ei lase rahulikult elada, vaid terroriseerib telefonikõnede ja koduukse taga käimisega ja muidugi pidevad ähvardused. Olen talle korduvalt öelnud, et saab raha, kui mulle alimendid määrab, seda ta aga ei tee. Nüüdseks on olukord läinud juba minu elu häirivaks ja soovin endale ise alimendid määrata. Käisin ka kohtus küsimas, kuid see protsess pidi olema natukene liiga keerukas ja mitte soodne, kuigi samas lapse ema jaoks see tasuta. Samuti soovin lahti saada sellest psühhoterrorist, kuid see ei lõpe ka siis, kui raha annan. Kusjuures olen ka töötu. Kust pihta hakata, kas lihtsam oleks palgata advokaat? Kas laste olemasolul on kohustuslik, et laste ema mu kontakte omaks? Ja kui saan määrata alimendid ja maksan neid, kas mõni seadus räägib minu kasuks, et lõpetada need tuhat telefonikõnet päevas?
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Elatise maksmise kohustus tuleneb seadusest, seega ise te seda endale määrata ei saa, selline kohustus on teil seetõttu, et teil on alaealised lapsed. Juhul, kui teil puudub konkreetne info lastele tehtavatest kulutustest, kuid soovite elatist maksta, võtke aluseks PKS § 101, mille kohaselt on elatise miinimum igale lapsele ühes kuus 139,01 eurot. Soovitaksin teil igakuiselt kanda laste emale 2x139,01=278,02 eurot tema arveldusarvele selgitusega elatis ja laste nimed. Selliselt olete täitnud seaduses ette nähtud elatise maksmise kohustust minimaalsel määral. Loomulikult ei tähenda see seda, et laste ema ei võiks pöörduda kohtusse ja paluda elatist suurendada.
Kui laste ema nn terroriseerib, siis edasiste sammude ettevõtmiseks tuleb laste ema poolset käitumist veidi põhjalikumalt analüüsida, et jõuda selgusele, kas tema käitumine on sellisel määral teie eraelu häiriv, et teil oleks alust pöörduda kohtusse lähenemiskeelu taotlemiseks.
Küsimus: Lapse elatusraha suurus, kas kulutamise kohta saab ka selgitusi nõuda?31.10.2011
Tere,
Loodan siiralt, et saame teie käest meie küsimustele vastuseid või nõu, et kelle poole peaksime oma murega pöörduma.
See probleem on kestunud sellest ajast peale kui tutvusin ühe hea mehega, nüüd on meil ka üks ühine laps, aga tal on ka eelmisest suhtest tütar, kes käib veel lasteaias. Isa on maksnud alati laspse emale 200 eurot kuus (ja on ostnud lapsele alati ka riideid ja muid tarvilikke asju kui on vaja olnud) ka siis kui lapse ema pole isal oma lapsega võimaldanud kohtuda. Seda juhtus meie suhte alguses päris tihti kui ema ei lasknud lapsel oma isaga kohtuda. Pikim aeg, mis on olnud, on pea kaks kuud.
Nüüd lapse ema aga tahab, et isa maksaks veel lapse trennid, inglise keele kursuse kinni.
Kelle poole peaksime pöörtuma, et teada saada kui suur summ on lasteaia lapse kasvatamiseks vajalik või kui suurt summat lapse emal on võimalik lapse isalt nõuda? Kui isa ütles lapse emale, et tema arust peaks ilusti välja tulema 400 eurost (arvestame, et ka ema paneb 200 eurot) + lasteraha, siis ema väitab, et ei. Et lapsega läheb üür pooleks ja kommunaal maksud jne. Kas on normaalne, et sellised nagu üür ja muud maksed tehakse lapsega pooleks?
Siin peame ära mainima ka veel selle, et lapse isa ja laps elavad erinevates riikides, sellel aastal on küll tütar paar korda lubatud isale külla. Kuid teema juurde tagasi. Isa ei ole nõus 200 eurole lisa maksma, siis ema teatas, et isa saab ainult oma last näha eestis, nädalavahetustel. Kas isa võib siis reisikulud lapse emaga pooleks teha? Seni pole isa emalt midagi nõudnud.
Oleme mõelnud, et lapse isa ja ema võiksid teha kirjaliku lepingu, sest seda neil hetkel pole. (Ja kuna ema tujud tunduvad alati muutuvad, arvan, et see oleks väga mõistlik.) Kus võiks olla kõik kirjas, et millal laps võib olla isa juures ja palju isa peab lapsele maksma jne, kus sellist lepingut võiksime teha? Ema on korduvalt ähvardanud, et läheb kohtusse, aga seda pole ta veel teinud.
Kas lapse isal on õigus näha kuhu lapse ema selle umbes 450 kuus paneb? Võttes arvesse, et laps ei olnud emaga suvel üldse, tütar oli vanaema või siis isa juures. Oletasime, et suvel oli seega kulutused minimaalsed, aga nagu näha suvel makstud raha on kulutatud, see on ainult müstika, et kuhu see raha on kulunud. Kui isa küsis, siis tuli selline vastus, et lasteaia koha maks oli 50 eurot kuus, kuigi lasteaiast uurisime järele, et sedagi oli 24 eurot kuus ja seda pidi maksma kahe kuu eest, kuna lasteaed oli 1 kuu puhkusel. Nüüd oleksime huvitatud, et kuhu on läinud kolme kuuga isa makstud 200 eurot ja ema lisatud sama summa + lasteraha. Kas isa vöib nõuda ka tagantjärele ülevaadet raha kulutustest?
Me loodame siiralt, et saame mõnele siin esitatud kysimusele vastuse.
Ette tänades.
Loodan siiralt, et saame teie käest meie küsimustele vastuseid või nõu, et kelle poole peaksime oma murega pöörduma.
See probleem on kestunud sellest ajast peale kui tutvusin ühe hea mehega, nüüd on meil ka üks ühine laps, aga tal on ka eelmisest suhtest tütar, kes käib veel lasteaias. Isa on maksnud alati laspse emale 200 eurot kuus (ja on ostnud lapsele alati ka riideid ja muid tarvilikke asju kui on vaja olnud) ka siis kui lapse ema pole isal oma lapsega võimaldanud kohtuda. Seda juhtus meie suhte alguses päris tihti kui ema ei lasknud lapsel oma isaga kohtuda. Pikim aeg, mis on olnud, on pea kaks kuud.
Nüüd lapse ema aga tahab, et isa maksaks veel lapse trennid, inglise keele kursuse kinni.
Kelle poole peaksime pöörtuma, et teada saada kui suur summ on lasteaia lapse kasvatamiseks vajalik või kui suurt summat lapse emal on võimalik lapse isalt nõuda? Kui isa ütles lapse emale, et tema arust peaks ilusti välja tulema 400 eurost (arvestame, et ka ema paneb 200 eurot) + lasteraha, siis ema väitab, et ei. Et lapsega läheb üür pooleks ja kommunaal maksud jne. Kas on normaalne, et sellised nagu üür ja muud maksed tehakse lapsega pooleks?
Siin peame ära mainima ka veel selle, et lapse isa ja laps elavad erinevates riikides, sellel aastal on küll tütar paar korda lubatud isale külla. Kuid teema juurde tagasi. Isa ei ole nõus 200 eurole lisa maksma, siis ema teatas, et isa saab ainult oma last näha eestis, nädalavahetustel. Kas isa võib siis reisikulud lapse emaga pooleks teha? Seni pole isa emalt midagi nõudnud.
Oleme mõelnud, et lapse isa ja ema võiksid teha kirjaliku lepingu, sest seda neil hetkel pole. (Ja kuna ema tujud tunduvad alati muutuvad, arvan, et see oleks väga mõistlik.) Kus võiks olla kõik kirjas, et millal laps võib olla isa juures ja palju isa peab lapsele maksma jne, kus sellist lepingut võiksime teha? Ema on korduvalt ähvardanud, et läheb kohtusse, aga seda pole ta veel teinud.
Kas lapse isal on õigus näha kuhu lapse ema selle umbes 450 kuus paneb? Võttes arvesse, et laps ei olnud emaga suvel üldse, tütar oli vanaema või siis isa juures. Oletasime, et suvel oli seega kulutused minimaalsed, aga nagu näha suvel makstud raha on kulutatud, see on ainult müstika, et kuhu see raha on kulunud. Kui isa küsis, siis tuli selline vastus, et lasteaia koha maks oli 50 eurot kuus, kuigi lasteaiast uurisime järele, et sedagi oli 24 eurot kuus ja seda pidi maksma kahe kuu eest, kuna lasteaed oli 1 kuu puhkusel. Nüüd oleksime huvitatud, et kuhu on läinud kolme kuuga isa makstud 200 eurot ja ema lisatud sama summa + lasteraha. Kas isa vöib nõuda ka tagantjärele ülevaadet raha kulutustest?
Me loodame siiralt, et saame mõnele siin esitatud kysimusele vastuse.
Ette tänades.
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Alaealisele lapsele makstav elatis arvestatakse reeglina lähtuvalt lapsele tehtavatest kuludest ja lahus elav vanem peaks nendelt kulutustelt kandma poole. Perekonnaseadus näeb ette lahuselavale vanemale kohustusena tasuda ühele alaealisele lapsele igakuist elatist mitte vähem, kui 139,01 eurot. Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, lapse puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Vanemal on kohustus lapsele makstavat elatist kasutada lapse tarbeks ja tema huvides. Kahjuks puudub selline kontrollmehhanism, mis tuvastaks, kas vanem lapsele makstavat elatist kasutab sihtotstarbeliselt või mitte.
Kirjalik leping vanemate omavaheliste suhete selgeks piiritlemiseks on õige lahendus. Selline vanemate vaheline leping võib olla lihtkirjalikus vormis või notariaalne. Lepingus võivad vanemad fikseerida elatise suuruse, selle maksmise korra aga ka lastega suhtlemise korra jm. Juhul, kui kirjaliku- või notariaalse lepinguga siiski ei ole võimalik probleemi lahendada, tuleb pöörduda kohtusse.
Silmas tuleks pidada, et elatis ja lahus elava vanema õigus lapsega suhelda, on kaks absoluutselt omaette asja ja lahuselaval vanemal on õigus ning kohustus oma lapsega suhelda isegi siis, kui ta mingil põhjusel ei ole oma elatise maksmise kohustust täitnud või on pooltel sellekohane vaidlus pooleli.
Küsimus: Lapsendamise tühistamine, sest eks-mees väidab, et teda sunniti18.10.2011
Tere
Olin kooselus oma mehega ca 7 aastat, sellest 2 aastat abielus.
Abiellusin 2008 a.oktoobris. Seejärel soovis minu elukaaslane lapsendada minu poja, kelle elus oli ta osalenud aastaid ja mis tundus vägagi loomuliku käiguna (lapse bioloogiline isa huvi ei tunne ja kontakt täielikult puudub).
Kaks aastat hiljem avastasin mehe vanemate arvutist, et ta on elanud juba enne meie abielu kaksikelu teise naisega (ps. olin teadlik, et keegi jäi temast rasedaks enne meie abielu, kuid mees väitis vaid, et tema isadus kui selline polegi kindel ja samuti ei suhtle ta selle naisega).
Selgus piltide põhjal, et see naine oli kogu raseduse aja elanud mehe vanemate teises toas, seda kuni kevad 2010. Mina tema emaga eriti ei suhelnud, sest mees tekitas meie vahel arusaamatusi ja hoidis millegipärast mind oma emast eemal ega soovinud mind kunagi kaasa võtta oma ema poole.
Kuna mehe elustiili osaks oli ka järjepidev alkoholi tarbimine ja pidutsemine ning välja tuli ka kohutav pettus, siis soovisin lahutust.
Antud olukorrast sõltuvalt lähtusin vaid seadustest ja oma lapse õigustest ning pöördusin kohtusse elatise väljamõistmiseks.
Elatis mõisteti ning mees ka maksab, kuid hetke seisuga on ta kaevanud mind kohtusse, kus soovib lapsendamise tühistamist.
Endine abikaasa väidab peale abielu lõppu, et tema ei soovinudki abielu, ta ei ole soovinud kooselu ega lapsendamist. Inimene väidab, et teda sunniti, mõjutati, ähvardati oma abikaasa poolt ning et kodurahu huvides olevat ta kõigega nõustunud.
Kohus toimub novembri keskel ja mina olen nõutu, sest olukord tundub liigagi uskumatu. Loomulikult on tema väited laus-valed, kuid ometi on võtnud kohus nõuks asja arutada. Üritasin ka uurida, mis läheks maksma advokaadi abi, kuid 100 eurot tund tundub ülejõu-käivat kui palk on üle 300 euro kuus (lisaks minimaalne elatis). Minu küsimus, kas mulle laieneks tasuta õigusabi? Kui ei, kas on võimalik ka summana kokku leppida, et advokaat aitab teha vastuse ja esindaks mind paar tundi kohtus. Milline tõenäosus on, et sellise süüdistusega endine abikaasa tõesti võidab ja nii lihtsalt kõik tühistatakse? Kas selliseid juhtumeid on eestis veel, kus mees sellise valega välja tuleb, et pääseda kohustustest? Peaksin kiirelt tegutsema, palun nõu?
Olin kooselus oma mehega ca 7 aastat, sellest 2 aastat abielus.
Abiellusin 2008 a.oktoobris. Seejärel soovis minu elukaaslane lapsendada minu poja, kelle elus oli ta osalenud aastaid ja mis tundus vägagi loomuliku käiguna (lapse bioloogiline isa huvi ei tunne ja kontakt täielikult puudub).
Kaks aastat hiljem avastasin mehe vanemate arvutist, et ta on elanud juba enne meie abielu kaksikelu teise naisega (ps. olin teadlik, et keegi jäi temast rasedaks enne meie abielu, kuid mees väitis vaid, et tema isadus kui selline polegi kindel ja samuti ei suhtle ta selle naisega).
Selgus piltide põhjal, et see naine oli kogu raseduse aja elanud mehe vanemate teises toas, seda kuni kevad 2010. Mina tema emaga eriti ei suhelnud, sest mees tekitas meie vahel arusaamatusi ja hoidis millegipärast mind oma emast eemal ega soovinud mind kunagi kaasa võtta oma ema poole.
Kuna mehe elustiili osaks oli ka järjepidev alkoholi tarbimine ja pidutsemine ning välja tuli ka kohutav pettus, siis soovisin lahutust.
Antud olukorrast sõltuvalt lähtusin vaid seadustest ja oma lapse õigustest ning pöördusin kohtusse elatise väljamõistmiseks.
Elatis mõisteti ning mees ka maksab, kuid hetke seisuga on ta kaevanud mind kohtusse, kus soovib lapsendamise tühistamist.
Endine abikaasa väidab peale abielu lõppu, et tema ei soovinudki abielu, ta ei ole soovinud kooselu ega lapsendamist. Inimene väidab, et teda sunniti, mõjutati, ähvardati oma abikaasa poolt ning et kodurahu huvides olevat ta kõigega nõustunud.
Kohus toimub novembri keskel ja mina olen nõutu, sest olukord tundub liigagi uskumatu. Loomulikult on tema väited laus-valed, kuid ometi on võtnud kohus nõuks asja arutada. Üritasin ka uurida, mis läheks maksma advokaadi abi, kuid 100 eurot tund tundub ülejõu-käivat kui palk on üle 300 euro kuus (lisaks minimaalne elatis). Minu küsimus, kas mulle laieneks tasuta õigusabi? Kui ei, kas on võimalik ka summana kokku leppida, et advokaat aitab teha vastuse ja esindaks mind paar tundi kohtus. Milline tõenäosus on, et sellise süüdistusega endine abikaasa tõesti võidab ja nii lihtsalt kõik tühistatakse? Kas selliseid juhtumeid on eestis veel, kus mees sellise valega välja tuleb, et pääseda kohustustest? Peaksin kiirelt tegutsema, palun nõu?
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Kas teil on võimalik saada Riigilt õigusabi, otsustab kohus teie taotluse alusel. Kui teie asjas on määratud novembri keskpaigaks istungi aeg, peaksite koheselt pöörduma kohtu poole taotlusega Riigi õigusabi saamiseks. Sellisel juhul saab teie konkreetse asjaga edasi tegeleda konkreetne advokaat, kellele on teie asi ajada antud ja esitatud tõendite baasil juba seisukohta kujundada ning ka teie seisukohad kohtule õigeaegselt esitada.
Vajaliku informatsiooni leiate Advokatuuri kodulehelt www.advokatuur.ee