Perekonnaõigus

3 aastat tagasi ostsime elukaaslasega korteri. Korteri sissemakse maksin mina. Sissemakse suurus oli 300 000 krooni. Korteri hind oli ostmise hetkel 1 000 000 krooni. Kuna pank ei andnud mulle eraldi laenu, siis sai laen võetud kahepeale. Mina olin laenu võtja ja tema kaastaotleja. Laenu suuruseks oli algselt 700 000 krooni. Meil on üks laps, kes sündis aasta peale seda, kui korteri ostsime. Seniseid laenumakseid ja kommunaalkulusid olen 100% maksnud mina. Naine on viimase kolmel aastal tööl käinud umbes 6 kuud. Tema sissetulek on olnud väga väike võrreldes minu sissetulekuga. Korteri näol on tegemist kaasomandiga. Kummalegi osapoolele kuulub 1/2.

Me ei ole abielus. Nüüd aga tuleb lahku minna ja naine nõuab, et korter jääks talle, kus ta siis saaks lapsega edasi elada ja mina peaksin laenumakseid ja kommunaale edasi maksma.

Kindlasti ei ole ma sellega nõus ja seega ei jää muud üle kui taotleda kaasomandi jagamist kohtu kaudu. Mille alusel kohus kaasomandi jagamist otsustab. Kas see on üldse määrav, kes tegi sissemaksu ja kes maksis laenumaksed ja kommunaalid? Kui suured on minu võimalused, et korter jääb 100% mulle ja mis võiks olla hinnanguline maksumus, mida peaksin naisele maksma? Arvan, et korteri turuväärtus on täna umbes sama mis ostmise hetkel ehk siis 1 miljon krooni. Äkki on mingeid kohtulahendeid, mis sama asja on käsitlenud?

Tere
Laps on registreeritud vallaslapsena ja isa keeldub oma nimele võtmast, aga on nõus notariaalse kokkuleppega maksma lapsele igakuist elatisraha. Mis on selle lepingu ohud? Kas mul üldse tasub nõustuda. Praegu ei taha isa ka DNA testi teha. Kas laps võib saada raha ka kõrgkooliõpingute ajal? Kas notariaalsest lepingust lähtuvalt tuleb ka tulumaksu maksta?
Lugupidamisega
K

Tere, sooviksin teada kas mul oleks võimalus saada kohtu kaudu lapse isalt 250 eurot kuus, kui lapse isa keskmine sissetulek kuus on umbes 1500 eurot. Laps on 5 kuune. Ja ise saan miinimum vanemahüvitist. Lapse elamiskoha eest ei maksa ta ise midagi. Lõpetasin ise alles kevadel kooli ja hetkel tööleminemis võimalus puudub.

Tere,
Tahan lapsega Rootsi elama minna. Kas on olemas mingi kindel dokument millele oleks vaja isa allkirja, et ta on nõus sellega, et ma lapse Rootsi kaasa võtan või piisab suusõnalisest kokkuleppest? Elame lapse isaga lahus. Laps on 2,7 aastane.

Tere,
Vanaema soovib kinkida oma alaealisele lapselapsele 2/3 vanaema omandis olevast korterist.
Kas antud lepingu sõlmimiseks on vaja kohtu nõusolekut? Kas pean pöörduma kohtu poole erieestkostja määramiseks?

Ette tänades,

Tere,

Tekkis huvi, et kuidas arvutatakse täpselt alimente. Kuupalk on umbes 1700 eurot kuus.
Kui palju peaks isa maksma oma esimesele lapsele, kes on nelja aastane ja elab põhiliselt koos emaga?
Isal on uus perekond ja siia perre kuulub ka väike beebi (kas seda võetakse kuidagi arvutamises arvesse)?

Ette tänades

Abielu lahutatud 2005. aastal ja kasvatan üksi hetkel 11a. last. Eksabikaasa ei maksnud alimente korralikult ja 2009.a. sai esitatud kohtule hagiavaldus, et saada tagasiulatuvalt kätte ka 2008.a. maksmata jäänud summad. Selle tulemusena võttis eksmees ühendust ja saime omavahel kokkuleppele, et hakkab maksma ka tagasiulatuvalt alimente. Seega sai elatushagist loobutud, mis oli suurim viga! Raha hakkaski laekuma pärast kokkulepet, kahjuks aga samas summas, mis pidi ka jooksvalt kokkuleppe alusel kuus tasuma (sel momendil oli see 2100 krooni). Selgituseks ülekandesse pandi alimendid. Nüüdseks on olukord, kus maksmata 2008 a. mõned kuud, 2009 a. mõned kuud ja suurem osa 2010.a. alimente. Hagiavaldusega saaksin tagasiulatuvat ühe aasta aga just viimasel aastal alimendid laekunud ja varasemad mitte.
Kas mul on võimalik seda raha kuidagi kohtu kaudu kätte saada. Kuna selgitusse maksmisel on pandud vaid alimendid, kas siis võiks arvata, et need on eelnevate perioodide eest? Kuidas peaksin asju lahendama hakkama? Ette tänades!

Tere,
5 aastat tagasi läksime naisega lahku (tema leidis endale uue mehe). Kohtu poolt oli mulle määratud kindel summa alimente. Esimestel aastatel maksin korrapäraselt, aga viimastel aastatel seoses töö kaotusega maksan iga kuu pool sellest summast. Nüüd naine hakkas nõudma minult raha täies mahus, mis on kohtuga määratud.
Minu küsimus on selles, kas on see tõsi, kui mina ei maksa tervet summat kinni, siis see kohustus kuulub minu vanematele maksmiseks ja kui mul on mured tervisega, saan invaliidsusgrupi, kas on võimalik naisel taotleda teist poolt või mingi x-summa riigilt. Kuidas sellega on? Palun anke nõu.

Kohtu kaudu on tuvastatud isadus ja omavahelise lepinguga paika pandud elatise maksmise tingimused. Nüüd on lapse isa paigutatud kinnipidamisasutusse.
Kas ja millised on võimalused elatise saamiseks lapsele edaspidi? Kas tuleb pöörduda kohtu poole? Pensioniametist väideti mulle, et ei olegi mingeid võimalusi kui kohtu kaudu on juba elatis isalt välja mõistetud, aga kui kohtu kaudu elatist määratud ei ole, siis menetluse ajaks on selleks ette nähtud riiklikud vahendid. Kas on see tõesti nii? Selge on see, et kinnipidamisasutuses ju lapse isal sissetulekut ei ole ja elatisi ta maksta ei saa, kuid lapse vajadused ei tohi ju kannatada!

Mi olen abielus mehega, kellel on teise naisega laps. Sellel naisel on kasvatusõigus kohtu korras ära võetud ja laps on juba 3.6 aastad minu hoole all, kuna mees töötab Soomes. Nüüd on meil plaanis perega ka sinna elama minna. Kas me peame eksnaise käest luba küsima või mitte? Ja millises vormis peab luba olema, et teises riigis mina saaks ise selle lapse asjad korda aetud?