Perekonnaõigus
Küsimus: Ühisvara jagamine notari juures, vara kindlakstegemine07.10.2011
Tere.
Abielu on lahutatud 2011. aasta augustis. Nüüd seisab ees ühisvara jagamine notari juures. Ühisvara hulka kuulub korter (mille mina ostsin, et lastega kusagil edasi elada), firma, mõlema autod ja ilmselt veel midagi, millest mul pole aimugi. Kas abikaasa on kohustatud kõik abielu jooksul teostatud tehingud (ostud) notari juures üles loetleda? Kaldun arvama, et need ei ole ainsad ühisasjad, mida jagame. Kes määrab jagamisele kuuluvate asjade rahalise väärtuse (hinna)? Kui korter on erastatud EVP-ga, kas see on siis ikka ühisvara või on ta sel juhul juba lahusvara, s.t. kas korter kuulub siis ainuomandina erastajale? Firma tegeleb kinnisvara üüripindadega ja seega elab abikaasa juba aastaid firmale kuuluvas üürikorteris, mis on ühtlasi ka kontor.
Mida peaksin jälgima notari juurde varajagamise dokumente sisse viies? Ja kas mõlemad osapooled saavad eraldi omad jagatavad varad notari juures üles lugeda või peab seda tegema koos?
Lugupidamisega,
Tänud juba ette
Abielu on lahutatud 2011. aasta augustis. Nüüd seisab ees ühisvara jagamine notari juures. Ühisvara hulka kuulub korter (mille mina ostsin, et lastega kusagil edasi elada), firma, mõlema autod ja ilmselt veel midagi, millest mul pole aimugi. Kas abikaasa on kohustatud kõik abielu jooksul teostatud tehingud (ostud) notari juures üles loetleda? Kaldun arvama, et need ei ole ainsad ühisasjad, mida jagame. Kes määrab jagamisele kuuluvate asjade rahalise väärtuse (hinna)? Kui korter on erastatud EVP-ga, kas see on siis ikka ühisvara või on ta sel juhul juba lahusvara, s.t. kas korter kuulub siis ainuomandina erastajale? Firma tegeleb kinnisvara üüripindadega ja seega elab abikaasa juba aastaid firmale kuuluvas üürikorteris, mis on ühtlasi ka kontor.
Mida peaksin jälgima notari juurde varajagamise dokumente sisse viies? Ja kas mõlemad osapooled saavad eraldi omad jagatavad varad notari juures üles lugeda või peab seda tegema koos?
Lugupidamisega,
Tänud juba ette
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Ühisvaraks loetakse varaühisuse kestel omandatud esemed ja muud varalised õigused. Ühisvara jagatakse kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Märgite oma küsimuses, et korteri ostsite teie, kuid selgusetuks jääb, kas korter osteti ühisvara või lahusvara arvelt. Kui korter osteti lahusvara arvelt, siis see peaks jääma teie lahusvaraks. Kui abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt, võivad nad sellega tehinguid teha ühiselt või teise abikaasa nõusolekul. Abikaasa võib teise abikaasa nõusolekuta teha tehinguid enda ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks.
Perekonnaseadus ühisvarasse kuuluvate esemete väärtuse kindlaksmääramise aluseid otseselt ei reguleeri. Eseme väärtuse regulatsioon tuleneb TsÜS §-st 65, mille järgi loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti, ning eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind).
Lisainformatsiooni saate te kindlasti riiklikest registritest. Samuti paluge teisel poolel esitada ülevaade, millistes krediidiasutustes on tal arveldusarved avatud, samuti paluge tal esitada kontode väljavõtted.
Notaril on kohustus selgitada samuti teie õigusi ja kohustusi. Kui te ei saa millestki aru või kahtlete milleski, siis paluge notaril endale asju selgitada.
Küsimus: Kas hooldusõigus või lapsendamine?03.10.2011
Tere!
Esimesest kooselust on mul kaks last (10, 8). Laste bioloogiline isa ei ole lapsi toetanud ega neist huvitunud juba 5 aastat. Alkoholismi tõttu ei tule ta enese eluga toime ning tal on kaelas mitmed trahvid ja paragrahvid. Olen abielus teise mehega, meil on ühine laps (minu kolmas laps). Abikaasa kasvatab ka minu kahte esimest last (nagu oma lapsi).
1) Lapsed ise ei soovi olla võõraks jäänud inimese nimel, vaid meie perekonna (abikaasa) nimel.
2) Ise soovin lapsi säästa tulevikus võimalike jamade eest, nagu bioloogilise isa kulude (nt. hooldekodu) kinni maksmine jms.
3) Soovime, et juhul, kui minuga midagi juhtub, kasvataks mu kahte esimest last (koos nende väikese poolõega) edasi minu abikaasa, mitte bioloogiline isa või selle sugulased.
Mida peaksime tegema?
Aitäh!
Esimesest kooselust on mul kaks last (10, 8). Laste bioloogiline isa ei ole lapsi toetanud ega neist huvitunud juba 5 aastat. Alkoholismi tõttu ei tule ta enese eluga toime ning tal on kaelas mitmed trahvid ja paragrahvid. Olen abielus teise mehega, meil on ühine laps (minu kolmas laps). Abikaasa kasvatab ka minu kahte esimest last (nagu oma lapsi).
1) Lapsed ise ei soovi olla võõraks jäänud inimese nimel, vaid meie perekonna (abikaasa) nimel.
2) Ise soovin lapsi säästa tulevikus võimalike jamade eest, nagu bioloogilise isa kulude (nt. hooldekodu) kinni maksmine jms.
3) Soovime, et juhul, kui minuga midagi juhtub, kasvataks mu kahte esimest last (koos nende väikese poolõega) edasi minu abikaasa, mitte bioloogiline isa või selle sugulased.
Mida peaksime tegema?
Aitäh!
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Lapsendamine on lubatud, kui see on lapse huvides ning on alust arvata, et lapsendaja ja lapse vahel tekib vanema ja lapse suhe, mis teie poolt antud kirjelduses on juba tekkinud. Lapse võib lapsendada üks abikaasadest, kui ta lapsendab teise abikaasa lapse. Vähemalt 10-aastast last võib lapsendada tema nõusolekul. Arvestama peab ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab. Lapse võib lapsendada tema vanemate nõusolekul. Vanema nõusolekut ei ole vaja, kui ta on kestvalt võimetu avaldust esitama või kui tema viibimiskoht on kestvalt teadmata või kui vanemalt on lapse isikuhooldusõigus ära võetud.
Seega, kui isa ei anna vabatahtlikult nõusolekut lapse lapsendamiseks, peaksite pöörduma kohtusse ainuhooldusõiguse saamiseks.
Lugupidamisega
Kairi Pobbul
Küsimus: Kas elatusrahaks maksavad mõlemad vanemad pool alampalka?22.09.2011
(4) Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
Alates 2011. aasta 1. jaanuarist on töötasu alammäär tunnis 1,73 eurot. Töötasu alammäär kuus täistööaja korral on 278,02 eurot.
Kas see pool alampalgast 139,01 eurot maksab üks lapsevanem ja sama palju ka teine või jagatakse see 139,01 kaheks?
Alates 2011. aasta 1. jaanuarist on töötasu alammäär tunnis 1,73 eurot. Töötasu alammäär kuus täistööaja korral on 278,02 eurot.
Kas see pool alampalgast 139,01 eurot maksab üks lapsevanem ja sama palju ka teine või jagatakse see 139,01 kaheks?
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
minimaalne elatise summa, mida üks lapsevanem peab lapse ülalpidamiseks kuus maksma on 139,01 eurot ehk kokku peaksid vanemad maksma 278,02 eurot.
Küsimus: Kas erastamisega on saanud minu korter ühisvaraks?22.09.2011
Tere. "Vene" aja lõpus tegi mu ema koduvahetuse, mille käigus sain mina endale temalt korteri asustusõiguse kooperatiivkorteris. Abielus ma siis polnud. Mingit kinkelepingut ei tehtud, lihtsalt sain kooperatiivi liikmeks ja korteriorderi.
Maade erastamise ajal selle korteri juurde, kui korter sai kinnistuks, olin juba abielus. Kas nüüd, kui on soovi korterit müüa või kui peaks toimuma abielulahutus, on see korter ühisvara ja sellele on õigus ka mu abikaasal. Lisan juurde, et see ei ole mu abikaasa elukoht ja ta elab majas, mis on meil muretsetud abielu ajal.
Maade erastamise ajal selle korteri juurde, kui korter sai kinnistuks, olin juba abielus. Kas nüüd, kui on soovi korterit müüa või kui peaks toimuma abielulahutus, on see korter ühisvara ja sellele on õigus ka mu abikaasal. Lisan juurde, et see ei ole mu abikaasa elukoht ja ta elab majas, mis on meil muretsetud abielu ajal.
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Ammendava avastuse andmiseks peab kindlasti teie korteri omandamise alusdokumentidega tutvuma. Samas on Riigikohus oma 3-2-1-164-05 otsuses märkinud, et ..“kui vallasasjaks oleva korteri baasil tekib korteriomand abielusuhete ajal, ei muutu korteriomand PKS § 14 lõikest 1 (kehtiva seaduse § 25) tulenevalt abikaasade ühisvaraks."
Küsimus: Kas täisealisel lapsel on õigus tagantjärgi nõuda maksmata elatist?22.09.2011
Tere.
Alimente makstakse taganjärele võlana. Isa jäi aasta jagu võlgu ja temaga tegeleb nüüd kohtutäitur. Elatis on mõeldud kahele lapsele. Selle aasta sees sai tütar 18a. 17-aastane poeg elab emaga. Kes siis peaks elatist saama? Nüüd nõuab tütar nö "oma osa", mis isa talle aasta jagu võlgu on. Tütar elab juba 2 aastat mehega ja neil on 1,7-aastane laps. Elatis on kohtu kaudu välja mõistetud kuni laste täisealiseks saamiseni, ehk siis 18 aastaseks saamiseni. Kuna aga isa võlgu on, kas on veel 18-aastasel lapsel õigus seda raha nõuda emalt, kui ema pole seda raha isegi saanud, et 17-aastast poega elatada?
Loodan, et saate aru, mida tahan öelda.
Ette tänades,
murelik ema
Alimente makstakse taganjärele võlana. Isa jäi aasta jagu võlgu ja temaga tegeleb nüüd kohtutäitur. Elatis on mõeldud kahele lapsele. Selle aasta sees sai tütar 18a. 17-aastane poeg elab emaga. Kes siis peaks elatist saama? Nüüd nõuab tütar nö "oma osa", mis isa talle aasta jagu võlgu on. Tütar elab juba 2 aastat mehega ja neil on 1,7-aastane laps. Elatis on kohtu kaudu välja mõistetud kuni laste täisealiseks saamiseni, ehk siis 18 aastaseks saamiseni. Kuna aga isa võlgu on, kas on veel 18-aastasel lapsel õigus seda raha nõuda emalt, kui ema pole seda raha isegi saanud, et 17-aastast poega elatada?
Loodan, et saate aru, mida tahan öelda.
Ette tänades,
murelik ema
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Elatist makstakse lapsele, mitte lapsevanemale. Kui isa ei ole oma kohustust täitnud ja tal on elatise maksmisel tekkinud võlg, siis on tütrel nõue isa vastu.
Küsimus: Puudega abikaasa elatisraha nõue22.09.2011
Oleme elanud abikaasaga 2,5 aastat eraldi, juriidiliselt abielus.
Kas osalise töövõime kaotusega ja puudega abikaasal on õigus teise poole käest nõuda elatusraha? Kui jah, siis kui palju ja mis protsessid selleks tuleb käivitada?
Kas osalise töövõime kaotusega ja puudega abikaasal on õigus teise poole käest nõuda elatusraha? Kui jah, siis kui palju ja mis protsessid selleks tuleb käivitada?
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Abivajava isiku abikaasa annab ülalpidamist enne abivajava isiku sugulasi. Kui abikaasa ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma abikaasale ülalpidamist oma tavalist ülalpidamist kahjustamata, annavad ülalpidamist abivajava isiku sugulased. Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
PKS § 16 lg 3 viimase lause kohaselt ei ole lahus elav abikaasa õigustatud teiselt abikaasalt endale ülalpidamist nõudma, kui ta suudab end ise ülal pidada või lahuselu on põhjustanud tema ise oma käitumisega.
Isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kohus võib kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel.
Küsimus: Elatisraha nõudmise pärast kardan ähvardusi22.09.2011
Mul on selline probleem, et lapse isalt on kohtutäituri poolt lapsele elatise nõue sisse viidud ning seepärast isal pangaarved arestitud. Nüüd on probleem lapse isa ise, kuna ta ähvardab mind (elan uues kohas koos toreda lapsi armastava ja hoidva elukaaslasega) üles otsida ja minuga "kohtuda".
Ma ei tea mida ta "kohtumise" all silmas peab. Ütles mulle, et on seaduse silmis juba "kriminaal".
Tal on samuti eksnaisega probleeme, elatise makmisega lastele (selle naisega tal kaks alaealist last).
Mida võiksin sellises olukorras ette võtta, mis on minu õigused seaduse silmis?
Ette tänades,
Lapse ema
Ma ei tea mida ta "kohtumise" all silmas peab. Ütles mulle, et on seaduse silmis juba "kriminaal".
Tal on samuti eksnaisega probleeme, elatise makmisega lastele (selle naisega tal kaks alaealist last).
Mida võiksin sellises olukorras ette võtta, mis on minu õigused seaduse silmis?
Ette tänades,
Lapse ema
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Kui lapse isa käitub teie suhtes ähvardavalt ja on reaalne, et ta võib teie elu ja tervist ohustada, siis peate kindlasti pöörduma politsei poole. Juhul, kui sellised ähvardused on korduvad, siis tuleks kohtu kaudu nõuda lähenemiskeeldu.
Küsimus: Enne abieluvaralepingut täisealiste laste õigus varale22.09.2011
Kas lahutuse korral on naise lastel, kes olid enne varalepingu koostamist juba täisealised, mingit õigust meie soetatud ja lepingus näidatud ühisvarale. Kas maja korral on õigus nõuda sundmüüki kui vastaspoolel pole raha oma poole kinnimaksmiseks? Kuidas käib kinnisvara hindamine, peab selleks kasutama kinnisvarafirmat või ise võid öelda suvalise summa?
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Ühisvara jagamisel on poolteks abikaasad, mitte nende alanejad sugulased. Seega ainuüksi ühisvara jagamisest ei teki alanejatel sugulastel varale õigusi. Lastel tekib varale õigus pärimise käigus, kui nad on kas seadusjärgselt pärima õigustatud või on testamendijärgsed pärijad.
Kui pooled ei saavuta omavahelist kokkulepet ühisvara jagamisel ja vaidlevad vara väärtuse üle, siis reeglina hinnatakse vara eksperdi poolt. Kohtuvaidluse raames võib paluda, et kohus määraks sõltumatu eksperdi, kes vara väärtust hindaks. Kui ühisvara on jagatud viisil, kus ühele poolele jääb vara ja sellel poolel tekib enamsaadu arvelt kohustus teisele poolele maksta hüvitist, siis õigustatud pool saab pöörduda nõude rahuldamiseks kohtuotsuse alusel kohtutäituri poole.
Küsimus: Isalt hooldusõiguse äravõtmine ja üleandmine08.09.2011
Tere.
Laps on 7 aastane, lahus lapse isaga 4 aastat. Elatis määratud, kohtutäitur raha kätte ei saanud, määrati kriminaalkaristus, maksis karistuse ajal väikse summa. Võlg on meeletu (umbes 7000 eurot). Lapsega ei suhtle, sünnipäeva, jõulude, kooli alguse vms puhul õnne ei soovi, välja ei tee. Elatist vähendati kompromissina (lubas maksma hakata) tema algatusel, kuid ikka ei maksa.
Viimati kohtus paar tundi lapsega 1,5 aastat tagasi, enne seda oli ka vahe üle poole aasta. Ehk siis viimase 4 aasta jooksul kohtunud lapsega umbes 3-4 korda. Lapse isal on ka uus pere ja 2 uut last.
Meil uus pere, lapsel kasuisa, kes last hoiab ja keda laps väga hoiab.
Sooviksin lapse isalt võtta ära vanemaõigused (nii hoolduse kui ka vara). Tulevikuplaan on praegusele elukaaslasele ühise hooldusõiguse taotlemine.
Millise paragrahvi järgi tuleks hagita menetluse avaldus esitada?
Kas lapsega mittekohtumine ning huvi ja kontakti puudumine ja elatise maksmata jätmine on kohtule piisav argument hooldusõiguse äravõtmiseks?
Palju aega on möödas ning ta ei ole lapse elust ja huvidest osa võtnud, lapse eest hoolitsenud ega kohustusi täitnud. Seega ei peaks tal olema õigusi lapse elu-olu üle ametlikult otsustada?
Laps on 7 aastane, lahus lapse isaga 4 aastat. Elatis määratud, kohtutäitur raha kätte ei saanud, määrati kriminaalkaristus, maksis karistuse ajal väikse summa. Võlg on meeletu (umbes 7000 eurot). Lapsega ei suhtle, sünnipäeva, jõulude, kooli alguse vms puhul õnne ei soovi, välja ei tee. Elatist vähendati kompromissina (lubas maksma hakata) tema algatusel, kuid ikka ei maksa.
Viimati kohtus paar tundi lapsega 1,5 aastat tagasi, enne seda oli ka vahe üle poole aasta. Ehk siis viimase 4 aasta jooksul kohtunud lapsega umbes 3-4 korda. Lapse isal on ka uus pere ja 2 uut last.
Meil uus pere, lapsel kasuisa, kes last hoiab ja keda laps väga hoiab.
Sooviksin lapse isalt võtta ära vanemaõigused (nii hoolduse kui ka vara). Tulevikuplaan on praegusele elukaaslasele ühise hooldusõiguse taotlemine.
Millise paragrahvi järgi tuleks hagita menetluse avaldus esitada?
Kas lapsega mittekohtumine ning huvi ja kontakti puudumine ja elatise maksmata jätmine on kohtule piisav argument hooldusõiguse äravõtmiseks?
Palju aega on möödas ning ta ei ole lapse elust ja huvidest osa võtnud, lapse eest hoolitsenud ega kohustusi täitnud. Seega ei peaks tal olema õigusi lapse elu-olu üle ametlikult otsustada?
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Seega pöörduge palun kohtusse ja paluge lapse hooldusõigus teile üle anda. Hooldusõiguse üleandmine teile ei vabasta isa lapsele elatise maksmisest.
Küsimus: Lapse perekonnanime muutus ja ainuhooldusõigus08.09.2011
Tere, läksime lapse isaga pool aastat pärast lapse sündi lahku ja kuna vabatahtlik alimentide saamine lõppes kolm kuud hiljem, otsustasin pöörduda kohtu poole. Kohus määras peale pikka kompromissi lapse isale alimendid summas 159 eurot (aasta oli siis 2007). Mõned kuud hiljem läks ta koos uue naisega Eestist välja ja saabus tagasi eelmise aasta suvel - lapse vastu pole ta huvi tundnud ja raha on maksnud tema vanavanemad. Kas mul on võimalik kuidagi saada laps enda nimele ja võimalusel endale saada ka ainuhooldusõigus? Lapse isa pole nõus ka kohtuma. Kuidas ma peaksin käituma ja mida tegema kui ta vabatahtlikult sellega nõus ei ole. Alimentide saamine mind niiväga ei huvita, aga tahaks oma eluga edasi minna.
Ette tänades,
T.
Ette tänades,
T.
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle PKS § 137 lg 1. Ühise hooldusõiguse lõpetamisel lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huve, arvestades sealhulgas kummagi vanema hingelist seotust ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele.
Seega pöörduge palun kohtusse ja paluge lapse hooldusõigus teile üle anda. Hooldusõiguse üleandmine teile ei vabasta isa lapsele elatise maksmisest.