Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Isikuhooldusõigus vs ainuhooldusõigus08.09.2011

Tere,

Minu abikaasa otsustas ühel hetkel, et enam ei taha ja ei saa minuga koos elada ning üüris endale kesklinnas korteri ja kolis välja. Meil on ühine laps (saab kohe 5 aastaseks), kelle kasvatamise osas oleme saanud enam-vähem kokkuleppele (50:50), et laps on nädal minu ja teise nädala oma ema juures. Ise elan (enne koos abikaasaga) Nõmmel ja ka laps käis Nõmmel lasteaias, aga peale abikaasa linna kolimist otsustas ta ainuisikuliselt lapse kesklinna lasteaeda üleviimise, väites, et peale lahkuminemist olin ka lubanud kesklinna kolida. Pean tunnistama, et kaalusin kesklinna kolimist, aga otsustasin lapse heaolu silmas pidades, et pean ikkagi jääma Nõmmele, et lapsele jääks alles, vähemalt osaliselt, tema turvaline elukeskond, tema sõbrad ja mängukaaslased. Samuti olen lapsega väga lähedane ja ta ootab ning loeb päevi, millal saab jälle minu juurde tulla. Ma ei püüa väita, et lapse ema oleks kuidagimoodi halb inimene või ei hooliks oma lapsest, aga umbes 1 kuu peale linna kolimist tekkis tal uus suhe ja tänaseks elab ta koos uue mehega ja meie ühine laps on üle nädala nende juures, mis olgem ausad, ei meeldi mulle üldse... nimelt, et keegi kolmas isik kasvatab osaliselt minu last ehk minult, kui isalt on võetud võimalus olla oma lapsega igapäevaselt koos. Sellest tulenevalt olen mõelnud lapse enda juurde alaliselt elama võtmisest ja olen sellest ka oma abikaasaga rääkinud, aga sellega ta nõus ei ole ja on ähvardanud üldse lapse ära võtta, lubades kohtu kaudu omale taotleda ainuhooldusõigust.
Millised võimalused on mul üldse isikuhooldusõigusele ja/või ainuhooldusõigusele? Mina näen enda ja lapse elukohana Nõmmet, ema kesklinna. Kahe aasta pärast läheb laps kooli ja mina sooviksin, et laps läheb Nõmmele kooli. Sama lugu on lapse trennis käimisega, ema soovib last viia kesklinna trenni, mina jälle Nõmmele trenni.
Lisaks sellele olin sunnitud oma abikaasale tagastama tema nimel oleva sõiduki, mille jaoks olin mina talle raha andnud. Minu küsimuse peale, et mismoodi ma lapse kesklinna lasteaeda/trenni viin ja õhtul toon, sain lihtsa vastuse: "bussiga, pool Tallinnat sõidab bussiga..:)"

Vabandan pika ja segase kirja pärast...

T.

Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

Teie,
Teie kiri oli väga ülevaatlik ja üldse mitte segane.

Olukorda, kus vanemate arusaamad lapse kasvatuslikes ja muudes last puudutavates küsimustes kokku ei lange ning kui vanemad ei saavuta last puudutavates asjades omavahelist kokkulepet, on võimalik lahendada kohtus.

Hooldusõigus hõlmab endas isiku- ja varahooldusõigust. Ilma drastilise põhjuseta ei võeta vanemalt hooldusõigust ära. Vanemad peavad hooldusõigust teostama üksmeeles ja pidama ennekõike silmas lapse heaolu. Kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale.

Vaidlusaluste küsimuste lahendamiseks võite pöörduda kohtusse ja paluda, et kohus annaks teile üle otsustusõiguse lapse alalise viibimiskoha määramiseks (st. määrata lapse elukoht ehk võtta laps alaliselt enda juurde Nõmmele elama), samuti võite esitada taotluse, millega palute kohtul anda teile otsustusõigus lapse trenni, lasteaia või kooli valimisel üle.
 

Küsimus: Abielulahutus, ühisvaravara jagamine08.09.2011

Küsimus siis selline: Kui abielu jooksul soetatud vara on üksnes auto, kas see läheb vara jagamisel pooleks? Kui mees ei ole sellega nõus, siis kuidas asi lahendatakse? Kas auto väärtuseks loetakse siis ostuhind või turuväärtus?

Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

Tere,

Kui teie ühisvaraks on sõiduauto ja muud ühisvara ei ole, siis jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades. Kui teine pool ei ole ühisvara nõus jagama, võite oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda.

Eseme väärtuse regulatsioon tuleneb TsÜS §-st 65, mille järgi loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti, ning eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind).
 

Küsimus: Isa tahaks oma kohustusi ja õigusi lapse suhtes.08.09.2011

Vabaabielus olles naine rasestub, tekivad suhteprobleemid, naine abiellub 2 nädalat enne sünnitamist ja registreerib lapse oma seadusliku abikaasa nimele. Kas ja kuidas saaks lapse pärisisa seda vaidlustada? Või ongi tegemist JOKK olukorraga. Vallavalitsus ei väljasta isegi sünnitunnistuse koopiat. Tahaks kohtule teha taotluse DNA analüüsi kaudu isaduse kinnitamiseks.

Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

PKS § 84 lg 1 esimese lause kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud. Sama paragrahvi teise lause kohaselt loetakse, et lapse on eostanud mees a) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; b) kes on isaduse omaks võtnud või c) kelle isaduse on tuvastanud kohus.

Kehtib põhimõte, mille kohaselt lapse isaks loetakse mees, kes on lapse sünni hetkel lapse emaga abielus. Antud juhul ongi selline olukord, et lapse isaks on lapse sünnitunnistusel märgitud mees, kes oli lapse emaga lapse sünni ajal abielus.

Käesoleval hetkel on teil võimalus nõuda kohtus isaduse tuvastamist. PKS § 91 teine lause sätestab, et ühe aasta jooksul lapse sünnist arvates võib isaduse vaidlustada ka mees, kes taotleb enda isaduse tuvastamisest selle mehe asemel, kelle isadus on kindlaks tehtud tulenevalt abielust lapse emaga.

PKS § 95 sätestab, et isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu.

Seega, tuleb teil ühe aasta jooksul alates lapse sünnist esitada kohtusse hagi isaduse tuvastamiseks.
 

Küsimus: Ülalpidamine isa poolt lapse sünni korral07.09.2011

Tere,
Uus perekonnaseadus kohustab lapse isa lapse ema ülal pidama 8 nädalat enne ja 12 nädalat pärast lapse sündi. Millistel juhtudel selline nõue reaalselt kehtib? Lapse isa lahkus meie juurest paar kuud enne lapse sündi (laps ei ole veel sündinud), mina ise olen dekreedis ja hakkan saama ka vanemahüvitist. Kas ka sellisel juhul kehtib see nõue või on see kohustus vaid siis, kui lapse emal puudub sissetulek?
Tänades!

Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

Tere,
Perekonnaseadus § 111 erisäte ülalpidamise kohta lapse sünni puhul puudutab ainult lapse vanemate omavahelisi suhteid. Kusjuures ülalpidamiskohustuse puhul ei ole oluline, kas lapse vanemad on omavahel abielus või mitte. Ka omavahel mitte abielus olevate vanemate puhul on lapse isal ülalpidamiskohustus lapse ema suhtes teatud aja vältel enne ja pärast sünnitust.

PKS § 111 lg 1 ja 2 tulenevalt on lapse isa kohustatud lapse ema ülal pidama, kui emal ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu võimalik sissetulekut saada. Ülalpidamiskohustus lõpeb lapse sünnist alates kolme aasta möödudes.
 

Küsimus: Isa ei ole isa kohustusi täitnud, isaduse kaotamine05.09.2011

Pisut üle 20 aasta tagasi olin lühikest aega vabaabielus mehega, kel oli probleeme alkoholiga. Kooselust sündis laps, kes sai pandud isa nimele. Alles praegu mõistan, milline viga see oli! Isa on kõigi nende aastate jooksul oma last aeg-ajalt rahaliselt toetanud (kui tal parajasti joomaperioodi ei olnud), kuid lapse kasvatamine oli ikkagi minu kui ema kanda. Praeguseks on olukord muutunud selliseks, et mehe tervis on "tänu" aastakümneid kestnud joomisele nö läbi ning ta ei saa enam üksi elamisega hakkama. Tütar (kes on praeguseks juba täiskasvanud ja ka ametlikult abielus) organiseeris isa hooldekodusse paigutamise (selle peale läheb kogu isa töövõimetuspension + rahaline toetus linna poolt). Umbes pool aastat suutis isa hooldekodus karsket elu elada, kuid siis hakkas taas jooma. On loogiline, et hooldekodus sellist alkohoolikut ei peeta ning kindlasti lõpetab ka linn toetuse maksmise ära. Millist nõu annate? Mida ette võtta? Kas ja kuidas on võimalik kaotada isadust, et tütrel ei oleks kohustust oma alkohoolikust isa eest hoolitseda? Lisainfoks: kuna isa töötas alati "mustalt" (tema pangakonto on arestitud), siis ametlikult pole ta oma tütrele sentiga elatisraha maksnud (ma ei ole seda ka nõudnud). Raha andis ta tütrele lihtsalt käest-kätte ainult siis, kui tal seda parajasti oli. Isadusest loobumisega isa ise nõus ei ole.
Suured tänud abi eest!

Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

Tere,
Teil, kui tütrel, ei ole isast, kui sellisest (olgu ta alkohoolik või mitte) võimalik loobuda/lahti öelda. Ülalpidamist on kohustatud vastavalt PKS § 96 andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad- ja alanejad sugulased ehk siis lastel lasub oma vanemate ülalpidamiskohustus. Seadusandja näeb ette, et ülalpidamist on õigustatud saama muu abivajav üleneja sugulane (teie isa), kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse ülalpidamiskohuslase lapsi tema vanematele.

Julgen arvata, et teie küsimusele leiab kindlasti lahenduse, kuid selleks peaks enam nimetatud kaasusega tutvuma.

Lugupidamisega

Kairi Pobbul
 

Küsimus: Laps ei ole minu nimega, mis dokumente on vaja välismaale minekuks?05.09.2011

Kasvatame mehega 7-aastast poega. Abielus me pole, seega kannan pojaga erinevat perekonnanime. Käisin pojaga Lätis ja sealt tagasi tulles nõuti, et ma tõestaksin, et see laps on ikka minu oma. Sel hetkel ma ei saanud seda kuidagi tõestada. Oleme ka varem pojaga kahekesi reisinud ja pole sellist olukorda tekkinud.
Seega siis küsiksin, mis dokumendid mul peaksid kaasas olema, et ma saaksin tõestada, et ma võin selle lapsega reisida või, et see on üldse minu laps? Seekord läks õnneks ja saime ikka koju tulla, aga järgmine kord varustaks ennast õigete dokumentidega.

Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

Tere

Ühise hooldusõiguse puhul eeldatakse vanemate õiguste ja kohustuste võrdsust. Perekonnaseadus § 120 lg 7 kohaselt, kui vanem esindab last iseseisvalt, eeldatakse teise vanema nõusolekut. Seega teie puhul, kui teie reisite lapsega ja teisel vanemal ei ole selle kohta vastuväiteid (kohtumäärusega piiratud Eesti Vabariigist lahkumine ilma teise vanema nõusolekuta), ei tohiks teid selles osas piiril takistada ja reeglina seda ka ei tehta.
Keerulisemaks muudab situatsiooni perekonnanimede erinevus. Siinkohal soovitaksin kaasas kanda lapse sünnitunnistuse dublikaati, mis on tõlgitud kas sihtkoha keelde või inglise keelde ja kinnitatud Apostillega või paluda lapse isal anda Teile notariaalselt tõestatud nõusolek lapsega reisimise kohta Eesti Vabariigist väljapoole. Selles nõusolekus tuuakse välja osapoolte andmed, mis samuti probleemide tekkimisel oleks teile abiks.
 

Küsimus: Lapse isa keeldub alimente maksmast, kuigi see on kohtu poolt välja mõistetud05.09.2011

Kuhu või kelle poole ma pöörduma peaks, kui lapse isa keeldub alimente maksmast? Temaga kontakti ma kuidagi ei saa. Ta ei saa ka vabanduseks seda tuua, et last ei näe, kuna pole viimased kolm aastat mitte kordagi küsinud kuidas lapsel läheb või kas ta saaks last näha.

Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

Tere,
Sellises olukorras oleks teil mõistlik pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Elatise nõuet on võimalik esitada nii maksekäsu kiirmenetluse korras kui ka koheselt kohtusse elatishagi esitamisel. Täpsemat informatsiooni võite leida www.just.ee kodulehelt.
 

Küsimus: Täiskasvanuna isalt maksmata elatisraha väljanõudmine05.09.2011

Tere!
Ema pani aastaid tagasi isale alimendid peale aga isa ei maksnud neid.
Nüüd ema lõpetas selle asja ära, et nüüd ma täisealine (20 a) ja võin ise neid asju edasi ajada.
Millest alustada? Isa töötab välismaal, "mustalt". Vahepeal andis iga kuu 100 eurot ja nüüd jälle ei midagi. Tal on veel peale minu 4 last. Minu vend, kes on ka 18 aastat täis ja teised on nooremad. Läks äsja oma naisest lahku, nüüd lahutus ees.
Ühesõnaga tahaks teada, kas on võimalik nõuda alimente, mida ma pole saand? Kelle poole esimesena pöörduda? Kui palju see maksma läheb?

Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

Tere,

Elatist makstakse lapsele, mitte vanemale. Seni kui laps ei ole täisealine, on tema esindajaks elatise nõudes tema seaduslik esindaja, kelleks reeglina on üks vanematest.

Kuna teie olete 20-aastane, seega täisealine ning kui on täidetud Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 nõuded, on teil võimalik esitada kohtule elatisnõue oma isa vastu.

PKS § 97 p 2 järgi on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem, kui 21-aastaseks saamiseni.
Juhul, kui olete õigustatud nõudma elatist, on teil võimalik elatise võlgnevust tagasiulatuvalt nõuda kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Fakt, et teie isal on lisaks teile 4 last, võib olla elatise miinimummäära vähendamise aluseks. Vastavalt PKS § 102 lg 2, kui vanemal on teised lapsed ja elatise miinimumi väljamõistmisel osutuksid teised lapsed varaliselt vähemkindlustatuks kui elatist saav laps, võib selline asjaolu olla mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamisel.

Kui PKS § 97 p 2 märgitud tingimused on täidetud, peaks teil põhimõtteliselt elatise nõudeõigus olema. Juhiseid võite leida www.just.ee kodulehelt.
 

Küsimus: Lahutamisel ühisvara hulka kuuluva osaühingu vara jagamine05.09.2011

Abikaasale kuuluv osaühing on loodud abielu ajal ja ühisvara. Kas on ühisvara ka firmale registreeritud sõiduauto või kontoritehnika (arvuti, printer), kui need on ostetud firma vahenditega? Autot kasutatakse ka erasõitudeks ja kontor asub kodus, kus seda kasutab terve pere. Kas lahutuse puhul lähevad jagamisele nii osaühingu väärtus kui auto ja muud väidetavalt firma omanduses olevad asjad?

Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

Tere,

Riigikohus on oma 3-2-1-101-08 otsuses andnud selged juhised abikaasade ühisvara hulka kuuluva osa väärtuse määratlemise kohta. Riigikohus leidis nimetatud lahendis, et abikaasade ühisvara hulka kuuluva osa jagamisel tuleb kindlaks teha osaühingu osa kohalik keskmine müügihind. Kui osanik kaotab oma tahte vastaselt osad, peab ta hüvitisena saama selle, mida tema osalus osaühingus tegelikult väärt on. Osa eest õiglase hüvitise määramisel tuleb arvestada välja osaühingu kui terviku majanduslik väärtus ja jagada see proportsionaalselt osanike vahel. Osaühingu hindamiseks on erinevaid meetodeid. Praktikas tunnustatakse ja kasutatakse laialdaselt raamatupidamisliku (bilansilise) väärtuse meetodit osaühingu väärtuse kindlaks tegemisel. Üldjuhul tuleks lisaks sellele arvestada osaühingu väärtuse kindlakstegemisel ka osaühingu tulevikuväljavaateid ning osanike võimalusi tulevikus tulu teenida. Ühisvara väärtus hinnatakse ühisvara jagamise aja seisuga, osast ilmajääval abikaasal on õigus saada õiglast hüvitist osaühingu osa eest (milleks on osa harilik väärtus ja/või bilansiline väärtus, mitte nimiväärtus), osade võrdsust eeldatakse.

Lugupidamisega,

Kairi Pobbul
 

Küsimus: Elame lahus, kelle juurde laps jääb19.08.2011

Tere,
Mul on suur mure. Kuidas peaksin tegutesema kui lapse ema tahab minu käest last ära võtta, kuigi seni oleme teda koos üles kasvatanud aga elame pikemat aega lahus? Ei ole abielus aga laps on minu nimel. Et millised on minu õigused ja kuidas peaksin edasi toimima?

Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

Tere,
Kuna märgite oma kirjas, et laps on teie nimel, siis sellest tulenevalt võib eeldada, et antud juhul on tegemist lapse suhtes ühist hooldusõigust omavate vanematega. Asjaolu, et elate lahus ja ei ole lapse emaga abielus, ei vähenda teie, kui vanema õigusi. Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, sealhulgas õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad lahus, või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antakse talle osaliselt või täielikult üle. Ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel ennekõike lapse huvidest.
Seega, kui teil on ühine hooldusõigus, on teil lapse emaga samasugused õigused oma lapse eest hoolitsemisel, temaga suhtlemisel ning teil on õigus ja kohustus kaasa rääkida last puudutavates küsimustes. Juhul, kui teie õigusi rikutakse ja takistatakse teid lapsega suhtlemisel, võite oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse.

Lugupidamisega
Kairi Pobbul