Ehitus
Küsimus: Kuidas veenduda, et millise seeneliigiga on tegemist ja kas saab ise koduste vahenditega selle probleemi vastu?16.04.2013
Tervist,
Talvel soetatud 100-aastases palkelamus ilmnes aknakoha ja põranda vahel seesmise krohvikihi all umbes 30 cm pikkune ja kahe palgi vahel looklev valget värvi leid, mis meenutab oma välimuselt lint-adru ja struktuurilt on kummilaadne (natuke veniv). Palkidest on ühel ca 10 cm pikkune ja 1 cm laiune, kuid mitte sügavam kui poole cm sügavune konjakipruun pude koht, ülejäänud ümbrus noaotsaga torkides tugev ja pealtnäha korras. Kas sellise leiu puhul on otstarbekas ekspertiis tellida või saab koduste vahenditega miskit ette võtta? Ja kui ekspertiis oleks ikkagi vajalik, siis mycology.ee kodulehel leiduva instruktaaži kohaselt peaks kamaka seina välja lõikama... Milline kirjeldatud leiu osadest võiks laboratooriumi jaoks parim olla?
Ette tänades, küsija Pärnust
Talvel soetatud 100-aastases palkelamus ilmnes aknakoha ja põranda vahel seesmise krohvikihi all umbes 30 cm pikkune ja kahe palgi vahel looklev valget värvi leid, mis meenutab oma välimuselt lint-adru ja struktuurilt on kummilaadne (natuke veniv). Palkidest on ühel ca 10 cm pikkune ja 1 cm laiune, kuid mitte sügavam kui poole cm sügavune konjakipruun pude koht, ülejäänud ümbrus noaotsaga torkides tugev ja pealtnäha korras. Kas sellise leiu puhul on otstarbekas ekspertiis tellida või saab koduste vahenditega miskit ette võtta? Ja kui ekspertiis oleks ikkagi vajalik, siis mycology.ee kodulehel leiduva instruktaaži kohaselt peaks kamaka seina välja lõikama... Milline kirjeldatud leiu osadest võiks laboratooriumi jaoks parim olla?
Ette tänades, küsija Pärnust
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Täiesti juhuslikult olen homme Pärnus ja valmis teie juurest läbi tulema, et vaadata ja/või proov võtta. Ilma proovita ei oska kahjustuse kohta midagi arvata. Kirjutage kalle@mycology.ee ja lepime aja kokku.
Kalle Pilt
Küsimus: Kas kütmisest, ventileerimisest, krohvimisest piisab seene likvideerimiseks või peab tingimata tõrje tegema?08.04.2013
Tere!
Ehitusjärgus puitmaja oli talv läbi külm ja niiske. Kevadeks oli siseruumides lahtise laudseina peale tekkinud must hallitus, millele lasime teha analüüsi - tegu on Ophiostomataceae'ga ja Cladosporium'iga. Tõrjefirmad soovitasid teha tõrjet Boracoli või Adolit M-iga. Arvestades seda, et maja saab suve hakul valmis, saab korralikku kütte ja sundventilatsiooni ning nendele samadele seintele savikrohvi ning savivärvi, tundub selline mürgitamine liiga kange ravi.
- Kas kütmisest, ventileerimisest, krohvimisest piisab seene likvideerimiseks või peab tingimata tõrje tegema?
- Mis on miinimumprogramm seenetõrje, mida peaks tegema?
- Mis on "mahedad" alternatiivid Boracolile ja Adolit'ile - vesinikperoksiid, leegitamine?
- Kui mürgitada karmilt, siis kumb on inimesele kahjutum -- Boracol või Adolit?
Aitäh vastuste eest!
Ehitusjärgus puitmaja oli talv läbi külm ja niiske. Kevadeks oli siseruumides lahtise laudseina peale tekkinud must hallitus, millele lasime teha analüüsi - tegu on Ophiostomataceae'ga ja Cladosporium'iga. Tõrjefirmad soovitasid teha tõrjet Boracoli või Adolit M-iga. Arvestades seda, et maja saab suve hakul valmis, saab korralikku kütte ja sundventilatsiooni ning nendele samadele seintele savikrohvi ning savivärvi, tundub selline mürgitamine liiga kange ravi.
- Kas kütmisest, ventileerimisest, krohvimisest piisab seene likvideerimiseks või peab tingimata tõrje tegema?
- Mis on miinimumprogramm seenetõrje, mida peaks tegema?
- Mis on "mahedad" alternatiivid Boracolile ja Adolit'ile - vesinikperoksiid, leegitamine?
- Kui mürgitada karmilt, siis kumb on inimesele kahjutum -- Boracol või Adolit?
Aitäh vastuste eest!
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Kemikaalide kohta leiate täpsema info nende ohutuskaartidelt, seega küsige see kemikaali pakkujalt ja vaadake R ja S tähiseid (risk ja ohutus). Head infot kemikaaliohutuse kohta saate Terviseameti Kemikaaliohutuse osakonna kodulehelt.
Meie oleme soovitanud hallituse tõrje korral esmajärjekorras pindade puhastamist (koos HEPA filtriga tolmuimejaga) ja tuulutamis, kivipindadele termotöötlust. Tugevama kahjustuse korral ka vesinikülihapendiga (MykoCleaner) udutamist ja pinnatöötlust.
Sellist töötlust teeb Puleium OÜ (5128201).
Loodan, et saate abi.
Kalle Pilt
Küsimus: Kuidas paekivist maja seestpoolt soojustada?04.04.2013
Ei tahtnud välisseinu rikkuda, ikkagi paekivi. Tegin soojustuse sisse. Lammutasin vana seina ja saepuru ka tassisin välja. Tegin karkassi 50x100 prussist ja vill vahele, siis plaat peale. Külmaks jäi. Nüüd plaan uuesti seinad lahti võtta ja sein krohvida. Tahan peale krohvimist panna seina tuuletõkke plaadi, siis vill ja plaat tagasi. Milline on teie soovitus? Tänan
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
enne kui soovitusi anda peaks seinu nägema, sest seestpoolt soojustamine on väga riskantne.
Kalle Pilt
Küsimus: Millest alustada, et peatada maja maakivist keldrisse kevadine sulavee sissetung?02.04.2013
Tere. Mul on 1924. a maja, millel on terve maja alune kelder. Keldri sügavus maapinnast 2,3 m, seinad on maakivist ja paekivi segust 95 cm paksud ning keldri mõõdud on 13x5,60 m. 20 aastat olen hädas kevadeti veega. Sügavuseks 0,5 m. Kaob ära nii umbes mai lõpus. Millest pean alustama ja kuidas peatada vee sissetungi keldrisse? Tänan.
Vastus: Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee
Kõige olulisem on leida vee sissetuleku koht või piirkond, selleks võib olla praod ja/või avad seinas, läbi põrandapinna või siis mingid muud kohad. Seejärel tuleks piirkond tihendada vee liikumist takistava seguga, kusjuures eriti oluline on nakkumise saavutamine segu ja vundamendikivide vahel. Samas on vee liikumise takistamine vanades hoonetes suhteliselt raske, sest parandades ühe koha hakkab teine läbi jooksma ja nii edasi. Kulukamaks, kuid tõhusamaks võimaluseks on vundament väljastpoolt lahti kaevata, vundamendi välispind tasandada ning paigaldada sinna hürdoisolatsioonikiht (ja soojustus). Selline meetod aitab läbi seinte valguva pinnavee vastu. Kui vesi tuleb läbi põranda, siis selle hüdroisoleerimine vajab juba spetsialisti abi.
Kuid mõelge enne keldri kasutusotstarbele! Kui soovite keldrit kasutada toiduainete hoidmiseks, siis on eelpooltoodud tegevustel mõtet, kuid kui kelder seisab tühjana, siis pigem soovitaks keldri põrand puitmaterjalidest ja prahist puhastada ning paigaldada keldri põrandale liivakiht paksusega - vee maksimaalne kõrgus + 300 mm (teie keldri puhul siis 800 mm liiva). Liivakiht takistab vee aurustumist ning kaitseb teie hoonet liigse niiskuse eest.
Parimate soovidega,
Kalle Pilt
Küsimus: Millise loogikaga peaks olema ehitatud eramaja katlaruumi õhu juurdevool ja väljatõmme?22.03.2013
Elan vene ajal ehitatud eramajas. Keldris on katel Atmos 32 kw. Katla kütmisel tekib õhupuudus ja värske õhk tuleb sisse korstna ventilatsiooni luugist, kust peaks aga olema hoopis väljatõmme. Kuidas peaks tooma katlaruumi värske õhu pealevoolu, kui jämeda toruga ja kuhu see suunata, kas katla lähedale?
Vastus: Martin Viisileht, jahutussüsteemide müügijuht, City Kliima OÜ, www.citykliima.ee
Martin Viisileht
City Kliima OÜ
Küsimus: Kas uue tahkekütte katla paigaldamisel tasuks ka akupaak lisada ja kas see annab ka kokkuhoidu?19.03.2013
Kahekordses eramus on köetavat pinda 180 m2. Keskküttekatel on uus, SUN 7. Kas oleks mõtekas panna vahele ka akupaak ja kui suur see olema peaks? Mis see maksma võiks minna? Kas see annab kokkuhoidu ka küttematerjali pealt (kütame praegu puudega)?
Vastus: Siim Söödor, kütte- ja veesüsteemide ostujuht, Toru-Jüri OÜ, www.torujyri.ee
Küsimus: Mis on põhjuseks, et uus korsten on väljastpoolt täitsa märg ja pigiveega määrdunud?18.03.2013
Tere,
Eelmine suvi sai lastud ehitada uus kamin-ahi ja laotud majale uued korstnad, kuid nüüd on suur mure - korsten on väljastpoolt täitsa märg (pigivesi). Seda nii katusest väljaulatuv osa, kui ka katuse alt ja maja teise korruse osa ajab pigi välja. Korstna laduja arvab, et tegu on sellega, et piisavalt kuum suits ei jõua korstnasse, tekitades sellega veeauru korstna seinale. Ahju ehitaja välistab selle võimaluse, arvates, et korstna ladumisel on kiirustatud ja korsten läheb ülevalt natuke laiemaks, tekitades sellega suitsu väljumisel nn. korgi ette ja see tekitab veeauru korstna seinale.
Kas need väited peavad paika?
Eelmine suvi sai lastud ehitada uus kamin-ahi ja laotud majale uued korstnad, kuid nüüd on suur mure - korsten on väljastpoolt täitsa märg (pigivesi). Seda nii katusest väljaulatuv osa, kui ka katuse alt ja maja teise korruse osa ajab pigi välja. Korstna laduja arvab, et tegu on sellega, et piisavalt kuum suits ei jõua korstnasse, tekitades sellega veeauru korstna seinale. Ahju ehitaja välistab selle võimaluse, arvates, et korstna ladumisel on kiirustatud ja korsten läheb ülevalt natuke laiemaks, tekitades sellega suitsu väljumisel nn. korgi ette ja see tekitab veeauru korstna seinale.
Kas need väited peavad paika?
Vastus: Pepe Sussen, pottsepp, korstnapühkija, OÜ Potipoiss, www.potipoiss.ee, www.twitter.com/Potipoiss
esiteks vabandan viibinud vastuse pärast. Paar asja on lihtsad ja selged. Paar nüanssi Teie kaasuses vajaks kas väljaselgitamist või järgi uurimist.
1. Kas on võimalik, et on külm, pikk korstnaosa pööningul? Ehk on võimalus isoleerida mittepõleva villaga nõnda, et oleks täidetud ka tuleohutusnormid?
2. Raudselt saab kinnituse, et kastepunkt on olemas ja see töötab. So suitsugaasid jahtuvad tõepoolest nii madala temperatuurini, et korstna töö on häiritud. Silmnähtavaks tulemuseks vesi. Pigivesi.
3. Kas ahjus kütuse põletamiseks on piisavalt õhku? (vahetatud uksed ja kanad. Renoveeritud villa ja tuuletõkke jms).
4. Kas ahi on projekteeritud ja ehitatud vastavalt vajadustele ja nõuetele? On ehk olemas projekt, kust saaks kontrollida esimest ja väga lollikindlat asja. Kas lõõride pikkus ei ületa juhuslikult korstna pikkust. Millestki peab olema kehv tõmme ometigi tingitud.
5. Millega ahju köetakse, kuiv puu, praht? Kas ahju tootja andis teile kasutusjuhendi ja kas olete sellest ka kinni pidanud?
Lühidalt - esimene väide võiks põhimõtteliselt paika pidada aga teise osas ma asun kahtlevale seisukohale.
Küsimus: Kuidas viimistleda palksauna seestpoolt?08.03.2013
Tere,
Ehitamisel on uus palkidest saun. Kuidas viimistleda sauna seestpoolt. Pesuruumi tuleb ka dušš.
Ehitamisel on uus palkidest saun. Kuidas viimistleda sauna seestpoolt. Pesuruumi tuleb ka dušš.
Vastus: Meelis Tarto, koolituskeskuse juht, AS Tikkurila, www.vivacolor.ee
Sauna puitu on võimalik viimistleda õlitades või vahatades. Õli on läbipaistev ja jätab puidu naturaalse, lihtsalt kaitseb pinda niiskuse ning mustuse eest. Saunavahasid saab ka toonida - valge, must, hall, punane, roheline jne. Ehituskauplustes on pindade ning toonide näidised olemas.
Tooted, mida soovitan, on Supi Saunavaha, millega võib töödelda nii lae-, seinalaudise kui ka lava lauad. Vesialuseline, toonitav. Pinnale kantakse pintsliga või svammiga.
http://www.tikkurila.ee/ehitus-_ja_remontvarvid/tooted/tooted_tahestiku_jarjekorras/supi_saunavaha_-_saunakaitseaine.363.shtml
Kui soovitakse puit jätta naturaalne, siis Supi laudesuoja. See on õli, mis kantakse pinnale lapiga või svammiga, lastakse imenduda ning üleliigne õli eemaldatakse.
http://www.tikkurila.ee/ehitus-_ja_remontvarvid/tooted/tooted_tahestiku_jarjekorras/supi_laudesuoja_-_lavakaitseaine.363.shtml
Küsimus: Kas radiaatori ees avatud asendis olev kraan võib takistada vee juurdevoolu?07.03.2013
Enne radiaatorit on paigaldatud kraan, millest võib lekke korral radiaatori kinni keerata. KÜ väidab, et kraani ei tohi olla, kuna see takistab vee juurdevoolu radiaatorisse. Kas ongi nii? Teises toas on üks ribi radiaatoril vähem, tuleb juurde lisada. Mina ei kaeba külma toa üle. Tuba on väga soe isegi. Kas on sellist seadust, kus on ette nähtud mitu ribi peab olema m2 kohta.
Tänades
Tänades
Vastus: Siim Söödor, kütte- ja veesüsteemide ostujuht, Toru-Jüri OÜ, www.torujyri.ee
Sellist seadust kindlasti ei ole. Välja on võimalik arvutada, mitu vatti kogu ruum vajab. Selleks on vaja teada pealetuleva vee temperatuuri ja nõutud toa temp. Üheselt nii küll öelda pole võimalik, et siin toas peab nii mitu ribi olema. Küll aga on tavaliselt ühistute poolt süsteem tasakaalu viidud ja omapäi uute radiaatorite paigaldamine võib selle tasakaalust välja viia. Kraani kindlasti kinni keerata ei tohi kui bypass (möödaviik) puudub.
Parimat,
Küsimus: Kas kivikatuse aluse soojustamiseks piisab 5cm peno, niiskustõke + 15 cm villa?27.02.2013
Kas kivikatuse aluse soojustamiseks piisab 5cm peno, niiskustõke + 15cm villa?
Sõber väidab, et penoplastist tuleb külm läbi (kahetseb, et peno kasutas), kas see vastab tõele?
Sõber väidab, et penoplastist tuleb külm läbi (kahetseb, et peno kasutas), kas see vastab tõele?
Vastus: Avo Nurming, Baltikumi vanem tehniline konsultant, Monier OÜ, www.monier.ee
penoplasti kasutatakse lamekatuse soojustamisel. Kaldkatustel, kus on tegemist sarikate või fermidega, penopalast ei sobi. Puit kahaneb ja kõverdub, penoplasti ja sarikate vahele tekivad praod. Miinimum villa paksus on alates 250 mm.