Liikluskoolitus

Üldreeglina läbitakse kogu koolitusprotsess ühes autokoolis. Autokoolidevahelisel kokkuleppel või koolitaja nõusolekul võib teatud koolituse osasid läbida ka teises autokoolis. Kui õpilane läbib osa koolitust teises autokoolis enda initsiatiivil ehk oma autokooliga kooskõlastamata, siis võib koolitaja sellise koolituse läbimist mitte arvestada.

Rolleri kasutada andmine teisele isikule on nagu iga teise mootorsõiduki puhul. Kui sõiduki juhil on ette näidata sõiduki registreerimistunnistus, on ta selle sõiduki seaduslik kasutaja. Meeles tasub aga pidada seadusega ettenähtud sõiduki omaniku vastutust juhul, kui taoline mootorsõiduki kasutamine on seotud mingite muude õigusrikkumistega.

Koolitust reguleerivates määrustes ei lähtuta isiku rahvusest või kodakondsusest vaid koolitusel osalemise tingimuseks on see, et koolitatava alaline elukoht peab olema Eestis (https://www.riigiteataja.ee/akt/128062011039). Kui see nõue on täidetud, saate läbida koolituse. Miks see nii on ja kas sellele on ka erandeid, sellele küsimusele koolitaja vastata ei oska. Tõenäoliselt saate oma küsimusele täpsema vastuse pöördudes Maanteeameti liiklusregistri poole.

Arvan, et kõik koolitajad on valmis Teid koolitusele võtma, kuid iseasi on see, kas Soomes juhilubasid väljastav asutus Eestis läbitud koolitust ka tunnustab.

Esitatud andmetest lähtudes hindan, et juhiload on kehtetud kauem, kui üks aasta. Seega peate nüüd sooritama Maanteeameti liiklusregistris uuesti teooria- ja sõidueksami ning taotlema uuesti esmase juhiloa. Kui autokool on lõpetatud enne 01.10.2011 (tunnistuse väljastamise kuupäev), siis libeda- ja pimedakoolituse läbimist esmase juhiloa taotlejalt ei nõuta.

Esmaabi koolituse läbimist enne autokooli lõpetamist kontrollib autokool ja vastutab selle eest, et koolitus oleks läbitud. Seega ei tohi autokool väljastada mootorsõidukijuhi koolituskursuse tunnistust enne, kui koolitatav on läbinud autokooli kursuse täies mahus. Maanteeameti liiklusregistris eksamile registreerides minu andmetel esmaabi koolituse tunnistuse olemasolu ei kontrollita.

Millistel tingimustel võite poolelijäänud koolitust jätkata, sõltub koolitaja poolsest õppetöö korraldusest. Ammendava vastuse oma küsimusele saate konkreetse koolitaja käest.

Tõenäoliselt on Teil võimalik jätkata poolelijäänud õpinguid sama koolitaja juures. Kui koolitaja pakutud tingimused ei ole Teile vastuvõetavad, võite paluda oma koolitajalt õiendi läbitud koolituse kohta (koos kinnitatud koopiaga õpingukaardist ja väljavõttega õppepäevikust) ning jätkata antud dokumentide alusel koolitust teise koolitaja juures. Seda aga siis juba uuesti valitud koolitaja tingimustel. Kui ka need ei ole vastuvõetavad, siis varuvariandiks võib olla koolituse täies mahus uuesti läbimine.

Igasugused rahalised arveldused on koolitatava ja koolitaja omavaheline suhe ning seetõttu puudub vastajal siinkohal võimalus neid täpsemalt kommenteerida.

Kui juhiloa tähtaeg on möödumas, siis tuleb uut juhiluba hakata taotlema riigis, mille alaline elanik Te olete, ehk millise riigi elanike registrisse olete kantud.

Maanteeameti liiklusregistris on võimalik sooritada sõidueksam automaatkäigukastiga sõidukiga. Sellise sõiduki ametlik nimetus on siduripedaalita auto. Minu andmetel selliseid sõidukeid Maanteeametil eksami sooritamiseks ei ole, kuid neid on võimalik eksamisõiduks rentida. Iga auto selleks kahjuks ei sobi, sest sõiduk peab vastama eksamiautole kehtestatud nõuetele ja olema läbinud vastava tehnoülevaatuse.

Kui kaalute eksami sooritamist siduripedaalita autoga, siis peate arvestama, et edaspidi ei tohi Te juhtida manuaalkäigukastiga sõidukeid, kuna sellise sõiduki juhtimiseks puudub Teil siis juhtimisõigus.

Udutulede kasutamisel tuleb juhinduda liiklusseaduse §42 punkt 1-st: "Eesmised udutuled võivad põleda sõidu ajal koos esituledega udust või sajust põhjustatud halva nähtavuse korral". Udutulede kasutamisel on selleks olukord, kus teel vaadeldavat objekti ei ole võimalik taustast eristada kaugemalt kui 300 meetrit ja selle põhjuseks on udu või sadu. Reaalselt esineb sellist olukorda meie teedel vaid mõned päevad aastas. Seega on võimalik udutulesid koos esituledega kasutada üpris harva. Kui halvas nähtavuses põlevad udutuled ja lähituled korraga, siis kehtiv liiklusseadus ei nõua ühe paari tulede väljalülitamist ning see ei ole ka otseselt vajalik, kuna ilmastikust tingituna esilaternate valgusvihk mõnevõrra hajub ning seetõttu ei pimesta nii tugevalt vastusõitva sõiduki juhti.

Probleem udutulede kasutamisega on vast mõnevõrra laiem, kuna uuemate sõidukite standardvarustuses on udutuled ja juhid arvavad, et neid peab siis ka mingil moel kasutama. Tegelikkuses võib udutulede kasutamisel koos esituledega juhi nähtavuse ulatus halveneda. Kasutades liikluse tavaoludes pimedas sõites udutulesid koos lähi- või kaugtuledega tekib sõiduki esiosas ereda valguse laik, mis tegelikult aga halvendab juhi nähtavuse ulatust teed valgustavate tulede kaugemas piirkonnas. Seega on udutulesid mõistlik kasutada vaid udust ja sajust tingitud oludes, kui nähtavus (ilmastikust sõltuvalt) on alla 300 m ja ka udutuled peavad olema õigesti reguleeritud.

Sõidukeid peatatakse ja pargitakse üldreeglina tee paremal poolel. Seda reguleerib liiklusseaduse §20 lõige 2, mille sõnastus on järgmine:
"Asulateel tuleb sõiduk peatada või parkida sõiduteel selle parempoolse ääre lähedal või parempoolsel teepeenral nii, et jalakäijale jääks teepeenral vabaks vähemalt 0,7 meetri laiune käiguriba. Samamoodi tohib asulas sõidukit peatada ja parkida ka tee vasakul poolel ühesuunalisel teel ja sellisel kahesuunalisel teel, mille keskel pole trammiteed ning kus mõlemas suunas on üks sõidurada, mida teineteisest eraldab katkendjoon või mille puudumisel sõidutee on alla üheksa meetri lai, arvestamata sõidutee laiendina ehitatud parklat".

Kui sõiduk on pargitud neid nõudeid arvestades, ei ole tõenäoliselt tegemist liiklusseaduses kehtestatud nõuete rikkumisega. Asjaolu, et tee keskel paiknev pidevjoon ei ole lume alt näha, ei anna juhile siiski õigust eelpool kirjeldatud liiklusseaduse punkti nõuete rikkumiseks. Kas juhti on võimalik ka sellise rikkumise (lumega kaetud pidevjoone ületamine) eest karistada, on juba küsimus juristidele.

Esitatud küsimus on konkreetsema vastuse andmiseks liiga üldine ja seetõttu tasuks küsimuse esitajal läbi lugeda ka liiklusseaduse § 21 nõuded. Usun, et neist kahest paragrahvist piisab ammendava vastuse saamiseks konkreetse liiklussituatsiooni kohta.