Õigus
Küsimus: Mille alusel on kohustatud tööandja isalt palgast elatise kinni pidama ja maksma lapse arvele?17.01.2013
Tere!
Mees käib tööl ja tema palgaks on 300 eurot, mis ta saab kätte sulas, kuna tal on oma konto arestitud kohtutäiturite poolt. Viisin suvel asja kohtusse, et nõuda elatist lapsele 150 eurot, aga kuna ta kohtuga nõus polnud, siis kirjutasime kohtumajas lepingu, et ta on nõus maksma iga kuu seda summat mida ta muidugi pole teinud. Olen ka paberid kohtutäiturile viinud, et elatist sisse nõuda. Küsimus ongi see, et kui ülemus maksab talle iga kuu palga sulas välja ja kohtutäitur on mitmeid pabereid ka ülemusele saatnud, et palgast kinni pidada, kas siis ülemus ei pea sellest rahast pool lapse arvele kandma ehk siis 300 eurost 150 kinni pidama? Kuidas ma edasi peaksin tegutsema, kas kohtusse minema, et saada lapsele elatis kätte mida ta oli nõus ka ise maksma?
Mees käib tööl ja tema palgaks on 300 eurot, mis ta saab kätte sulas, kuna tal on oma konto arestitud kohtutäiturite poolt. Viisin suvel asja kohtusse, et nõuda elatist lapsele 150 eurot, aga kuna ta kohtuga nõus polnud, siis kirjutasime kohtumajas lepingu, et ta on nõus maksma iga kuu seda summat mida ta muidugi pole teinud. Olen ka paberid kohtutäiturile viinud, et elatist sisse nõuda. Küsimus ongi see, et kui ülemus maksab talle iga kuu palga sulas välja ja kohtutäitur on mitmeid pabereid ka ülemusele saatnud, et palgast kinni pidada, kas siis ülemus ei pea sellest rahast pool lapse arvele kandma ehk siis 300 eurost 150 kinni pidama? Kuidas ma edasi peaksin tegutsema, kas kohtusse minema, et saada lapsele elatis kätte mida ta oli nõus ka ise maksma?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Eeldan Teie kirjelduse alusel, et olete lapse isaga sõlminud kompromissi elatise maksmise kohta, mille kohus kinnitas – kui tegemist oleks olnud Teie ja lapse isa lihtkirjaliku kokkuleppega, ei saaks kohtutäitur selle alusel täitemenetlust elatise sissenõudmiseks alustada.
Täitemenetlusega tegeleb kohtutäitur, seega kohtusse Teil enam väljamõistetud elatise kättesaamiseks pöörduda ei ole vaja. Kui kohtutäitur on lapse isa tööandjat täitemenetlusest teavitanud, peaks tööandja tõepoolest lapse elatise töötasust kinni pidama. Kui tööandja talle pandud kohustust ei täida, võib kohtutäitur teha trahvihoiatuse.
Pean oluliseks märkida, et sissenõude võib pöörata ka võlgniku (lapse isa) vallas- või kinnisvarale (kui elatist ei õnnestu kätte saada lapse isa töötasust).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas vormistada töölepingut, kui töötaja töötab pool aega kodus ja pool aega välismaal komandeeringus?17.01.2013
Tere!
Kuidas sõnastada töölepingus kaugtöö kokkulepet ja töötamise asukohaga seonduvat punkti kui töötaja töötab nii kodus kui sõidab seoses tööga pidevalt Tallinna ja Brüsseli vahet ning viibib vähemalt poole oma tööajast Brüsselis tööandjat esindades. Lähetuse kulud katab enamikel juhtudel Brüsseli pool.
Kuidas sõnastada töölepingus kaugtöö kokkulepet ja töötamise asukohaga seonduvat punkti kui töötaja töötab nii kodus kui sõidab seoses tööga pidevalt Tallinna ja Brüsseli vahet ning viibib vähemalt poole oma tööajast Brüsselis tööandjat esindades. Lähetuse kulud katab enamikel juhtudel Brüsseli pool.
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töölepingus peab ka kaugtöö puhul olema märgitud õiguste ja kohustuste täpne täitmise kord, et vältida tööandja ja töötaja arusaamatusi ning probleeme. Kokkulepet kaugtöö tegemise kohta tuleb käsitleda töölepingu olulise tingimusena.
Kaugtöö on võimalik üksnes tööandja ja töötaja kirjaliku kokkuleppe alusel (TLS § 6 lg 4; lg 9). Töölepingu seaduse § 5 lg 1 p 8 sätestab, et töölepingus peab olema märgitud töö tegemise koht. Kaugtöö puhul tuleks see määratleda võimalikult täpselt.
Lähetusi reguleerib töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord.
Edu korrektse lepingu koostamisel.
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kes maksavad vanadeinimeste hooldekodu maksud, kui lapsed surnud ja lapselapsed elavad välismaal?17.01.2013
Tere,
Olen arusaanud et Eesti perekonnaseaduste järgi sugulased on kohustatud maksma oma vanaema ja vanaisa hooldekodu maksud, aga kuidas toimida juhul, kui vanade lapsed on surnud ja lapselapsed elavad teises riigis? Lapselapsi 6. 2 neist alaealised ja elavad eestis. 2 neist eesti kodanikuna aga elavad soomes, viimased 2 omavad ainult soome kodakondsust. Kes neist siis on kohustatud maksma vanade hooldekodu maksud?
Olen arusaanud et Eesti perekonnaseaduste järgi sugulased on kohustatud maksma oma vanaema ja vanaisa hooldekodu maksud, aga kuidas toimida juhul, kui vanade lapsed on surnud ja lapselapsed elavad teises riigis? Lapselapsi 6. 2 neist alaealised ja elavad eestis. 2 neist eesti kodanikuna aga elavad soomes, viimased 2 omavad ainult soome kodakondsust. Kes neist siis on kohustatud maksma vanade hooldekodu maksud?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapsed on surnud, lasub hoolitsemiskohustus abivajava sugulase eest tõepoolest lapselastel. Perekonnaseaduse § 105 lõike 3 alusel täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ja iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid.
Seega ilmselt langevad vanavanemate ülalpidamise kohustusest nö välja alaealised lapselapsed, kellel endil oleks õigus ülalpidamisele ning kelle majanduslik olukord on suure tõenäosusega kehvem kui täiskasvanud lastelastel. Seega oleks põhjendatud nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist, sh hooldekodu arvete tasumist, täiskasvanud lastelastelt.
Kui ülalpidamiseks kohustatud lapselapsed vabatahtlikult oma kohustusi vanavanemate ees ei täida, võib vastava hagi esitada nii Eesti kohtusse (õigustatud isiku elukoha järgi) kui ka Soome kohtusse (kohustatud isiku elukoha järgi). Olukorrakirjeldusest lähtuvalt on ilmselt mõistlikum esitada hagi Eesti kohtusse.
Üldjuhul kohaldatakse ülalpidamiskohustuste suhtes õigustatud isiku (antud juhul vanaema ja vanaisa) peamiseks elukohaks oleva riigi õigust (Eesti õigust), kuid kui ülalpidamiseks kohustatud isiku elukohaks oleva riigi õiguses (Soome õiguses) ei ole sellist kohustust sätestatud (antud juhul isiku kohustus ülal pidada abivajavat vanavanemat), võib kohustatud isik õigustatud isiku nõude vaidlustada. Kahjuks ei oska ma täpselt öelda, kas Soome seadused kohustavad selliseks ülalpidamiseks, nagu antud olukorras.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas lahutada abielu, kui abikaasa on tagaotsitav?17.01.2013
Tere! Olen abielus mehega, kes 2010. a põgenes soome vanglast ja on nüüd tagaotsitav. Soovisin lahutada kohtu kaudu, aga meest ei ole võimalik leida ja ühepoolselt kohtus lahutada ei saa. Öeldi, et pean ootama 5 aastat tema kadumisest ja siis saan ta surnuks lasta tunnistada. Kas tõesti ei ole mingit võimalust mul lahutust saada? Kui lasen ta surnuks tunnistada ja abiellun uuesti, kas siis tema välja ilmumisel minu uus abielu tühistatakse? Kas ma saan tagaotsitava kohtus surnuks tunnistada või pean enne ta teadmata kadunuks laskma tunnistada?
Tänan!
Tänan!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Minu hinnangul ei ole kohtult saadud informatsioon päris õige. Seda põhjusel, et TsMS § 414 lõige 1 annab kohtule õiguse lahendada abieluasi (antud juhul abielu lahutamine) ühe poole kohtuistungilt puudumisel sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Sisuline lahendamine tähendab Teie jaoks seda, et kui Teie poolt hagiavalduses esitatud asjaolud on kohtu hinnangul põhjendatud (ja piisavad vastava otsuse tegemiseks), võib kohus abielu siiski lahutada.
Samuti olen arvamusel, et kui kohus teeb kõik võimaliku Teie abikaasale menetlusdokumentide kättetoimetamiseks, st üritab hagiavaldust kätte toimetada nii posti teel, elektrooniliselt kui ka avalikult, kuid abikaasa järjepidevalt käimasolevat kohtumenetlust ignoreerib, on põhjendatud lahutada abielu ka siis, kui ta isiklikult kohtuistungile ei ilmu. Vastupidine seaks Teid ju põhjendamatult halba olukorda – peaksite abielus olema mehega, kellega Teil ei ole enam abielulisi suhteid ning keda Te ei ole pikka aega isegi näinud, samuti puudub Teil võimalus uuesti abielluda.
Kui selgub, et surnuks tunnistatud isik ei olegi tegelikult surnud, loetakse abielu taastatuks, kuid seda ainult juhul, kui kumbki abikaasa ei ole vahepeal uuesti abiellunud. Seega, kui abiellute vahepeal uuesti, kuid surnuks tunnistatud abikaasa ilmub ikkagi välja, Teie uut abielu ei tühistata.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas on võimalik kontrollida millist vara on abikaasa välismaal soetanud, sest osa sellest peaks ka mulle kuuluma?16.01.2013
Tere. Olles abielus, erastasime 2 korterit. 1996 läks abikaasa Itaaliasse, kuhu ta jäigi. Ühe minu nimel oleva korteri müüsin tema nõusolekul maha - sealt tulnud notariaalse nõustumisega.
Nüüd soovime lahutada, teine korter on tema nimel. Seal elavad meie emad ja täiskasvanud laps. Minu jaoks seal ruumi polnud ja elan üürikorteris. Küsisin abikaasalt veidi raha, et saada korteri ostuks sissemaks, ta keeldus. Kas pool korterit kuulub minule?
Ta soovitas minul lahutus sisse anda, aga kui osa korterit kuulub minule, tuleb siis lahutus koos vara jagamisega sisse anda?
Ja veel-kui ta on soetanud endale Itaalias korteri või auto, kas need kuuluvad ka ühisvara hulka ja mis moodi on seda võimalik kontrollida?
Nüüd soovime lahutada, teine korter on tema nimel. Seal elavad meie emad ja täiskasvanud laps. Minu jaoks seal ruumi polnud ja elan üürikorteris. Küsisin abikaasalt veidi raha, et saada korteri ostuks sissemaks, ta keeldus. Kas pool korterit kuulub minule?
Ta soovitas minul lahutus sisse anda, aga kui osa korterit kuulub minule, tuleb siis lahutus koos vara jagamisega sisse anda?
Ja veel-kui ta on soetanud endale Itaalias korteri või auto, kas need kuuluvad ka ühisvara hulka ja mis moodi on seda võimalik kontrollida?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teie poolt kirjeldatud asjaolude alusel võib eeldada, et mõlemad korterid kuuluvad Teie ja abikaasa ühisvarasse. Seega kuulub Teile 1/2 suurune mõtteline osa korterist, kus elavad Teie ja abikaasa ema ning täiskasvanud laps. Kuna korter on ühisvara, on ka selle võõrandamiseks vajalik teise abikaasa nõusolek (sarnaselt müüdud korterile).
Abielu lahutamise algatamine ei kohusta Teid algatama ka ühisvara jagamise menetlust. Kui ühisvara jagamise osas vaidlus puudub, saab ühisvara jagada ka notari juures, sõlmides ühisvara jagamise lepingu.
Kui abikaasa on soetanud välismaal vara, kuulub see ilmselt ühisvara hulka ja sama kehtib ka vastupidiselt Teie puhul. Kaldun arvama, et informatsiooni soetatud vara kohta on võimalik saada vaid abikaasa enda käest, sest vastavale registrile Te ilmselt kuidagi ligi ei pääse.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas 20-aastasena saan isalt nõuda tagantjärele elatist, sest ta ei ole seda kunagi maksnud?16.01.2013
Tere!
Olen 20-aastane (20. juuni saan 21) ning sooviksin teada, kas on kuidagi võimalik nõuda isalt elatusrahade tagantjärele maksmist? Nimelt ei kuulnud ma enda isast terve oma lapsepõlv, oli vaid ema, isa hakkas huvi tundma kui olin umbes 9-aastane. Seejärel andis vahelduva eduga isa veidi raha või ostis jope, jalanõud vms. Üldiselt tuli aga selle saavutamiseks seda temalt lunida ning pidevalt meelde tuletada. Ametlikke alimente tal peal ei ole, ema ei ole kunagi tahtnud sellega tegeleda ja püüdis pigem ise hakkama saada. Nüüd aga keeldub isa absoluutselt mingit raha andmast kuigi varasemalt on lubanud ja kokkulepped olemas. Samuti on tal juba mitu aastat olemas töökoht, kust saab enda sõnul väga korralikku palka, lapsed on aga vaid teiste ees uhkustamiseks.
Mind huvitaks, kas on mingi võimalus temalt kuidagi raha välja nõuda või olen juba liiga vana, et tal oleks mu ees kohustusi?
Samuti sooviks teada, kuidas on mul võimalik olla tema ees mittevastutav (kui ta kunagi peaks minema vanadekodusse vms, et mina ei peaks hakkama tasuma selle eest, kuna minu eest on kulud kandnud peamiselt vaid ema ja ma ei näe, et mul oleks isa ees mingeid kohustusi)?
Ette tänades
Olen 20-aastane (20. juuni saan 21) ning sooviksin teada, kas on kuidagi võimalik nõuda isalt elatusrahade tagantjärele maksmist? Nimelt ei kuulnud ma enda isast terve oma lapsepõlv, oli vaid ema, isa hakkas huvi tundma kui olin umbes 9-aastane. Seejärel andis vahelduva eduga isa veidi raha või ostis jope, jalanõud vms. Üldiselt tuli aga selle saavutamiseks seda temalt lunida ning pidevalt meelde tuletada. Ametlikke alimente tal peal ei ole, ema ei ole kunagi tahtnud sellega tegeleda ja püüdis pigem ise hakkama saada. Nüüd aga keeldub isa absoluutselt mingit raha andmast kuigi varasemalt on lubanud ja kokkulepped olemas. Samuti on tal juba mitu aastat olemas töökoht, kust saab enda sõnul väga korralikku palka, lapsed on aga vaid teiste ees uhkustamiseks.
Mind huvitaks, kas on mingi võimalus temalt kuidagi raha välja nõuda või olen juba liiga vana, et tal oleks mu ees kohustusi?
Samuti sooviks teada, kuidas on mul võimalik olla tema ees mittevastutav (kui ta kunagi peaks minema vanadekodusse vms, et mina ei peaks hakkama tasuma selle eest, kuna minu eest on kulud kandnud peamiselt vaid ema ja ma ei näe, et mul oleks isa ees mingeid kohustusi)?
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Te olete täisealine ja jätkuvalt omandate põhi- või keskharidust põhikoolis, gümnaasiumis või kutsekoolis (ülikool siia alla ei lähe), on Teil õigus lahus elavalt vanemalt (antud juhul isalt) elatist saada ja seda kuni 21-aastaseks saamiseni. Eeltoodud tingimustel kohtusse pöördudes on Teil õigus nõuda lisaks igakuisele edaspidi makstavale elatisele ka elatist 1 aasta tagasiulatuvalt alates hagiavalduse kohtusse esitamisest.
Kui Te koolis ei käi ja isa ülalpidamiskohustus Teie ees lõppes Teie 18-aastaseks saamisel, on olukord mõnevõrra teistsugune. Ülalpidamiskohustuse täitmise nõude tähtaeg on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks ja aegumistähtaeg algab selle aasta kalendriaasta lõppemisest, mil kohustustele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Seega algas Teie olukorras ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumine 2011. aastal (2010. aastal lõppes isal Teie täisealiseks saamisega Teie ees ülalpidamiskohustus ja aegumistähtaja alguseks loetakse selle kalendriaasta lõppemist, mil kohustustele vastav nõue muutub sissenõutavaks) ja nõue aegub 2013. aasta lõppemisel, st alates 2014. aastast Teil enam õigust isalt tagasiulatuvalt elatist nõuda ei ole.
Perioodi, mille eest on tagasiulatuvalt õigus elatist nõuda, piirab perekonnaseaduse § 108, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni 1 aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Seega ei ole Teil võimalik nõuda elatist mitmete aastate eest, mille vältel isa oma ülalpidamiskohustust Teie ees ei täitnud, vaid ainult aasta tagasi sellest ajast, mil saite täisealiseks (20. juuni 2009 kuni 20. juuni 2010).
Kui isa ei ole Teie ülalpidamises kunagi osalenud, võib kohus Teid ülalpidamiskohustusest tema ees vabastada, selle täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada. Praegu Teil enda ülalpidamiskohustusest vabastamiseks midagi teha ei ole vaja, vastuväited tuleb esitada siis, kui isal tekib abivajadus ja ta sellest tulenevalt vastava nõude Teie vastu esitab.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas maksuameti keeldumine maksegraafiku kokkuleppest on lõplik ja selle osas midagi ette võtta ei anna?16.01.2013
Tere,
Sooviksin nõu maksuameti võla kohta. Olen fie ja maksuametile tekkis käibemaksukohustlasena suur võlg. Tahtsin teha maksegraafiku, aga see ei olnud võimalik, kuna nad tahtsid iga kuu summat, mida ma ei ole võimeline maksma. Nüüd on asi antud kohtutäiturile, proovisin tema kaudu teha maksegraafikut aga ta ütles, et ei ole võimalik. Kuigi ma tean teist inimest, kes sai. Kas mul on mingi võimalus, et seda probleemi lahendada?
ette tänades
Sooviksin nõu maksuameti võla kohta. Olen fie ja maksuametile tekkis käibemaksukohustlasena suur võlg. Tahtsin teha maksegraafiku, aga see ei olnud võimalik, kuna nad tahtsid iga kuu summat, mida ma ei ole võimeline maksma. Nüüd on asi antud kohtutäiturile, proovisin tema kaudu teha maksegraafikut aga ta ütles, et ei ole võimalik. Kuigi ma tean teist inimest, kes sai. Kas mul on mingi võimalus, et seda probleemi lahendada?
ette tänades
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kas saan haiguslehele minna, kui olen rase ja kergemat tööd pakkuda ei ole?16.01.2013
Tervist!
Kas mul on võimalus uue rasedusega samuti haiguslehele minna nagu esimese rasedusega, (töö on selline, et rase seda teha ei saa ja kergemat tööd seal ei ole ka pakkuda) kui olen lapsehoolduspuhkusel alla 3a lapsega?
Et mismoodi see pabermajandus käib. Kas kirjutan tööandjale avalduse, et soovin lapsehoolduspuhkust lõpetada ja esimese tööle mineku päevaks kirjutan haiguslehe esimese päeva?
Aitäh vastamast! :)
Meeldiva jätku.
Kas mul on võimalus uue rasedusega samuti haiguslehele minna nagu esimese rasedusega, (töö on selline, et rase seda teha ei saa ja kergemat tööd seal ei ole ka pakkuda) kui olen lapsehoolduspuhkusel alla 3a lapsega?
Et mismoodi see pabermajandus käib. Kas kirjutan tööandjale avalduse, et soovin lapsehoolduspuhkust lõpetada ja esimese tööle mineku päevaks kirjutan haiguslehe esimese päeva?
Aitäh vastamast! :)
Meeldiva jätku.
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Lapsehoolduspuhkuse lõpetamiseks tuleb tööandjale sellest kahe nädalase etteteatamisega kirjalikult teada anda. Juhul, kui uue rasedus- ja sünnituspuhkuseni on veel aega ning tööandjal ei ole vastavalt Teie olukorrale pakkuda kergemat tööd, tuleb
tööandjale esitada arsti või ämmaemanda tõend, millest nähtuvad terviseseisundi tõttu töötamise piirangud ning võimaluse korral ettepanekud terviseseisundile vastavate tööülesannete ja -tingimuste kohta (TLS § 18 lg 3). Siit järgneb töövõimetus kuni nimetatud puhkuseni.
Selleks, et jääda uuesti rasedus- ja sünnituspuhkusele, olles veel eelmise lapsega lapsehoolduspuhkusel, oleks mõistlik avaldus esitada sellise ajavaruga (15-30 kp), et tööandja ja haigekassa jõuaksid kindlustuse õigeks ajaks vormistada. Lapsehoolduspuhkuse lõpetamise kuupäevaks avaldusel tuleks sellisel juhul märkida rasedus- ja sünnituspuhkuse alguskuupäevale eelnev päev, siis ei pea Te vahepeal tööle minema.
Muretut lapseootust soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Millise avalduse pean tegema kohtule isiku suhtes, kes ei vabasta minule kuuluvat eluruumi?15.01.2013
Erinevaid infoallikaid uurides olen aru saanud, et isiku suhtes, kes ei nõustu minule kuuluvat eluruumi vabatahtlikult vabastama, tuleb esitada avaldus maakohtule. Kas antud juhul tuleb esitada hagiavaldus või hagita avaldus? Milliseid asjaolusid peaksin avalduses nimetama?
Minu küsimusega seonduvad asjaolud on järgmised. Minu omanduses olevas majas elab isik, kellega mul oli vabaabieluline suhe, mis lõppes viis aastat tagasi. Senini elab ta mulle kuuluval elamispinnal, ta on sinna ka sisse kirjutatud, kirjalikku üürilepingut meil ei ole. Tegemist on minu suhtes füüsilist vägivalda kasutava isikuga, kelle suhtes on alustatud kriminaalasi, mis käesoleval ajal on menetluses.
Minu küsimusega seonduvad asjaolud on järgmised. Minu omanduses olevas majas elab isik, kellega mul oli vabaabieluline suhe, mis lõppes viis aastat tagasi. Senini elab ta mulle kuuluval elamispinnal, ta on sinna ka sisse kirjutatud, kirjalikku üürilepingut meil ei ole. Tegemist on minu suhtes füüsilist vägivalda kasutava isikuga, kelle suhtes on alustatud kriminaalasi, mis käesoleval ajal on menetluses.
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Kellelt peab nõudma teenuste eest tasumist, kas korteriomanikult või isikliku kasutusõigusega isikult?15.01.2013
Korterile on seatud isiklik kasutusõigus ning notariaalse lepingu järgi kohustub tasuma kõik maksud isikliku kasutusõigusega isik va maamaks ja elekter. Kellelt peab nõudma ühistu kommunaalteenuste jm korteriühistuga seonduvate teenuste võlgnevust - kas korteriomanikult või isikliku kasutusõigusega isikult?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass