Õigus

Eeldan, et mõtlete sinise liiklusmärgi all liiklusmärki 575a "Parkla", millele on kantud kirje "4 kohta taksodele". Tegemist on osutusmärgiga. Osutusmärgid teatavad muuhulgas kohustusliku liikluskorra iseärasustest (MkM määrus nr 12, 22.02.2011.a. § 14 lg 1). Seega, kui LM 575a teatab, et tegemist on taksodele mõeldud 4 kohalise parklaga, siis on märgiga kehtestatud parkimiskorra järgimine juhtidele kohustuslik e. taksodele mõeldud kohtadel ei tohi parkida sõidukitega, mis ei ole taksod. LS § 241 näeb ette vastutuse sõiduki parkimise eest liikluskorraldusevahendiga ettenähtud parkimiskorda või -viisi rikkudes. Seega vastates esitatud küsimusele - jah, LM-ga 575 kehtestatud parkimiskorra rikkumise eest võib määrata väärteokaristuse.

Märgi mõjuala hindamine võib osutuda keeruliseks, kui mõjuala on tähistamata. Sellisel juhul tuleb appi võtta mõistlikkuse põhimõte e. juht peab langetama otsuse mõistlikkuse ja piisava hoolsuse kriteeriumeid kasutades. Loomulikult ei ole võimalik meetri pealt välja arvestada nelja takso parkimise ruumi, mis sõltub ilmselt ka taksona kasutatavate sõidukite mõõtmetest, kuid mingeid järeldusi vajaliku parkimisala suuruse osas on siiski võimalik teha. Kui juht on parkimisala arvestamisel eksinud ja see eksimus oli temale vältimatu ka juhul, kui ta rakendas tavapärast vajalikku hoolsust, siis ei saa juhti LM nõude eiramise eest karistada tema teos süüteokoosseisu subjektiivsete tunnuste puudumise tõttu.

Võlaõigusseaduse § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab selle eest vastavalt seadusele. Mootorsõiduki valdajale laieneb ka suurema ohu allika valdaja vastutus (ei eelda süü olemasolu). Kahjunõude vastustamiseks pead tõendama, et kahju ei tekkinud Sinu poolt põhjustatud liiklusõnnetusest tulenevalt e. rongiliikluse seisak ei olnud vajalik või tingitud foori puudumisest või selle remondi või asendamisega seotult. Rongide sõiduplaanid on osaliselt avalikud (reisirongid), samuti saab sellekohast infot rongi operaatorilt või raudtee omanikult.

LS § 42 lg-st 1 tulenebki lubav norm kasutada eesmisi udutulesid koos esituledega udust või sajust põhjustatud halva nähtavuse korral. Normis kasutatud normitehniline lauseehitus "võib kasutada" tähendabki seda, et normis on reguleeritud juhtumi, mil udutulede kasutamine koos esituledega on lubatud. Kui normis ei ole nimetatud teisi aluseid, siis teistel juhtudel udutulesid koos esituledega kasutada ei tohi.

Viidatud fotot on raske kommenteerida, kuna ei ole teada, kas tegemist on udutuledega vm tuledega. Oletades, et tegemist on udutuledega, siis vastavalt LS § 42 lg-le ei ole selline kombinatsioon üldreeglina lubatud, kui puudub udust või vihmast tingitud halb nähtavus. Samuti ei tohi asulateel pargitud sõidukil põleda lähi-, kaug- ega udutuled (LS § 40 lg 5). Siiski on fotol näidatud olukorra puhul tegemist erandiga. Päästesõidukil töötavad sinised vilkurid ja märgutuled. Selline sõiduk võib kõrvale kalduda ka tulede kasutamise üldisest korrast (LS § 84 lg 2). Põhjuseks võib olla sõiduki ja sündmuskoha parem valgustamine, eristamine jms ohutust tõstev eesmärk.

Kui MUPO töötaja vastab tunnistaja määratlusele, siis on tema ütlused tõendiks. Fotode suhtes on Riigikohus asunud seisukohale, et fotod iseenesest ei ole tõendiks, kuid kui nad on vormistatud sündmuskoha vaatlusprotokolli lisana, siis tervikuna on sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega tõend. Samamoodi võib tõendiallikana esitada omapoolseid tunnistajaid.

Konkreetsel juhul peabki menetleja tõendite põhjal välja selgitama, kas tegemist oli parkimiskeelu rikkumisega või peatumisega.

Sõiduki kinnipidamise (teisaldamise) alused ja kord on reguleeritud liiklusseaduse §s 92. Kui Teie juhtumi puhul on selles sättes nimetatud aluseid ja korda järgitud, on sõiduki kinnipidamine õiguspärane. Kuna eelnimetatud paragrahv on üsna mahukas, siis ei ole ilmselt otstarbekas seda siinkohal ümber kirjutada. Lisan lingi liiklusseadusele: https://www.riigiteataja.ee/akt/125052012009

Tere.

Puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (TLS § 69 lg 3).
Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse (TLS § 68 lg 6). Seega on 2013. aasta jooksul võimalus kasutada 2012.a kasutamata ja 2013.a ettenähtud põhipuhkust.

Õiglast väljateenitud puhkust soovides:

Merike Michelson

www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu

Tere!

Kui elatise suurendamise osas on võimalik jõuda kohtuvälisele kokkuleppele, ei ole kindlasti mõtet hakata elatise suurendamise nõudega kohtu poole pöörduma. Kui jätta elatise suurendamine nö vormistamata, tuleb aga arvestada sellega, et kokkuleppe mittetäitmisel ei ole võimalik alustada täitemenetlust kokkulepitud suuruses elatise väljamõistmiseks.

Vaatamata sellele, et kohtuvälise kokkuleppe puhul ei ole võimalik kohustuse mittetäitmisel alustada täitemenetlust, soovitaksin ikkagi vastavat kohtumenetlust praegu mitte algatada. Esiteks on võimalus, et lapse isa suhtub kokkuleppesse täie tõsidusega ja ei kavatsegi seda rikkuda ja kui ta seda ka rikub, on Teil õigus igal ajal kohtusse pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Kohalikul omavalitsusel oleks õigus pärandile vaid siis, kui pärandaja surma korral poleks elus ühtegi seadusjärgset ega testamendijärgset pärijat. Riigipoolse hoolitsemiskohustuse täitmine ei anna riigile õigust osa saada isiku pärandist.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Alates 01.01.2013 on alampalga suuruseks 320 eurot ja sellest lähtuvalt on elatisraha miinimumiks 160 eurot ühele lapsele kuus.

Kui elatis on kohtu poolt välja mõistetud kindla summana, st elatise suurust ei ole seotud alampalgaga, tuleb tõepoolest elatise suurendamiseks kehtiva miinimumini pöörduda uuesti kohtu poole. Seda muidugi juhul, kui elatise maksmiseks kohustatud isik vabatahtlikult elatise suurendamisega nõus ei ole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand

Tere!

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 155 lõike 1 kohaselt on perekonnaõigusest tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat alates nõude sissenõutavaks muutumisest, seega on Teie endisel abikaasal õigus ühisvara jagamist nõuda 30 aasta jooksul abielu lahutamisest arvates.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand