Õigus
Küsimus: Kas on võimalik, et kui vanemahüvitise periood lõpeb, võtan välja põhipuhkuse ja peale seda jään lapsehoolduspuhkusele?14.01.2013
Tere,
Töötan riigikoolis tähtajatu lepinguga ja minu põhipuhkuseks on 56 päeva, enamasti suvisel koolivaheajal. Hetkel olen rase ja eeldatav rasedus- ja sünnituspuhkuse aeg on 22.mai. Siinkohal küsimus, et millal peaksin välja võtma põhipuhkuse, kas seda saab ka osadena? Ja kui ma sel aastal puhkust välja ei võta, kas siis puhkus aegub? Kas on võimalik, et kui vanemahüvitise periood lõpeb, võtan välja põhipuhkuse ja peale seda jään lapsehoolduspuhkusele?
Ette tänades,
Töötan riigikoolis tähtajatu lepinguga ja minu põhipuhkuseks on 56 päeva, enamasti suvisel koolivaheajal. Hetkel olen rase ja eeldatav rasedus- ja sünnituspuhkuse aeg on 22.mai. Siinkohal küsimus, et millal peaksin välja võtma põhipuhkuse, kas seda saab ka osadena? Ja kui ma sel aastal puhkust välja ei võta, kas siis puhkus aegub? Kas on võimalik, et kui vanemahüvitise periood lõpeb, võtan välja põhipuhkuse ja peale seda jään lapsehoolduspuhkusele?
Ette tänades,
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Naisel on õigus põhipuhkust sobival ajal nõuda vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust (TLS § 69 lg 7 p 1).
Lapsehoolduspuhkust on õigus kasutada ühes osas või osade kaupa igal ajal kuni lapse kolme aastaseks saamiseni.
Otsest kohustust puhkuse väljavõtmisel enne või peale rasedus- ja sünnituspuhkust ei ole, kuna põhipuhkuse aegumine peatub lapsehoolduspuhkuse perioodil (TLS § 68 lg 6).
Selleks, et kasutada põhipuhkust peale vanemahüvitise perioodi lõppu, tuleb Teil lapsehoolduspuhkus katkestada, teatades sellest tööandjale kirjalikult 14 kalendripäeva ette (TLS § 68 lg 2).
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kuidas saada sündiv laps oma nimele, kui lapse ema on juba teise mehega abielus?14.01.2013
Tere,
Mu elukaaslane läks minu juurest ära ajal mil on lapseootel. Nüüd on ta uue mehe juures juba ja soovib, et laps saaks tema perekonnanime ja sünnitunnistusele soovib ka uue mehe isana märkida. Mida saaksin teha, et mu laps saaks ikka minu perekonnanime ja mind märgitaks ka sünnitunnistusele isana? Laps peaks sündima jaanuari lõpus ja mu eksnaine on ka juba abielus uue mehega. Lapse ema keeldub minuga asja arutamast ja meilidele lihtsalt ei vasta? Millised oleksid minu õigused antud asjas?
Mu elukaaslane läks minu juurest ära ajal mil on lapseootel. Nüüd on ta uue mehe juures juba ja soovib, et laps saaks tema perekonnanime ja sünnitunnistusele soovib ka uue mehe isana märkida. Mida saaksin teha, et mu laps saaks ikka minu perekonnanime ja mind märgitaks ka sünnitunnistusele isana? Laps peaks sündima jaanuari lõpus ja mu eksnaine on ka juba abielus uue mehega. Lapse ema keeldub minuga asja arutamast ja meilidele lihtsalt ei vasta? Millised oleksid minu õigused antud asjas?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
PkS § 86 lõige 1 sätestab, et kui laps sünnib kolmesaja päeva jooksul pärast abielu lõppemist, loetakse lapse isaks lapse emaga abielus olnud meest. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui uue abielu sõlminud naisel sünnib laps, keda tuleb eeltoodud sätte alusel pidada endise abielumehe lapseks ja PkS § 84 lõike 1 punkti 1 kohaselt uue abielumehe lapseks, siis loetakse laps uue abielumehe lapseks. Teie jaoks tähendab eeltoodu seda, et lapse sündides loetakse automaatselt lapse isaks mees, kes on Teie endise abikaasaga abielus ja see mees kantakse ka isana lapse sünnitunnistusele.
Iseenesest on võimalus, et lapse ema ja tema abikaasa teevad perekonnaseisuametile ühise avalduse, et lapse emaga abielus olev mees ei ole last eostanud, kuid Teie kirjelduse alusel võib eeldada, et sellisele kokkuleppele saamine ei ole kahjuks võimalik. Seega jääb Teile vaid võimalus isaduse vaidlustamiseks kohtu teel, nõudes enda isaduse tuvastamist selle mehe asemel, kelle isadus on kindlaks tehtud tulenevalt abielust lapse emaga. Isadust vaidlustada saab siis, kui laps on juba sündinud, mitte enne.
Tähelepanu tuleb pöörata ka asjaolule, et Teie olukorras saab isadust vaidlustada 1 aasta jooksul alates lapse sünnist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui osa müüdi enne osakapitali eurodeks ümbervormistamist, kuidas siis toimida varem makstud vaheraha summaga?14.01.2013
Osaühing soovis 2012. aastal konverteerida oma osakapitali eurodesse. Dokumentide vormistamine jäi raamatupidaja ülesandeks. Põhikirja muutuste ja juhatuse koosoleku otsuse tegemise hetkel oli 4 eraisikust osanikku, igaüks maksis puudujääva osa firma pangaarvele nii nagu seadusest tulenes (ümardati ülespoole). Kui nüüd Ettevõtjaportaalis asusin kandeid tegema, selgus, et vahepeal oli 1 osanik oma osa jõudnud ära müüa juriidilisele isikule. Minu teada ei peaks see olema võimalik enne kui osakapital eurodes. Samas on see toimunud ja see ei olegi probleem, vaid minu küsimus on alljärgnev: Kas nüüd tuleks endisele osanikule tagastada tema poolt sissemakstud summa ja paluda uuel osanikul seesama summa sisse maksta ja siis ka lisatavad dokumendid vastavalt ringi teha?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Mida teha, kui olen heauskselt soetanud võõrandamiskeeluga auto?14.01.2013
Sai käidud vaatamas ühte sõiduautot ning ka hea hinna pärast see ära ostetud. Viis päeva hiljem selgus aga, et sõidukil on võõrandamiskeeld eelmise omaniku võlgnevuste pärast ja auto peab jääma tema nimele. Müüja telefon ka väljas, seega ei saa temapoolset kommentaari lisada, mida peaksin tegema? Kohtutäitur on nõus auto aresti alt vabastama ainult juhul, kui maksan eelmise omaniku võlad ise kinni. Kas jääb oht, et ükspäev peab maanteel politsei kinni ning konfiskeerib sõiduki, kuna mul on tähtaegselt ümbervormistamata ostu-müügilepingu alusel sõiduk? Või on lootust, et minu ostetud auto siiski saab ka päriselt minu omaks ilma eelmise omaniku võlgnevusi maksmata? Ja kas üldse on õigust mul seda autot kasutada?
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Kuidas lõpetada tööleping, kui tööandja ei on jäänud kuu palga võlgu ja kohustab mind 2 nädalat järjest öösiti tööle?14.01.2013
Tere!
Töötan transpordifirmas ja minu tööaeg on väga pikk, keskmiselt töötan 6 päeva nädalas ja juba 2 nädalat järjest öösiti. Minu töö seisneb kaupade ladustamises laos. Ja pole ma saanud ka töötasu korrapäraselt (ühe kuu eest pole aga üldse saanud) kuigi tööandja lubab aga siiani midagi. Kuidas ja mis alusel saan ma töölepingu lõpetada ühepoolselt ja millisest töölepingus sätestatud punktist peaksin ma lähtuma? Arvan ka seda, et kuna kahjuks ei ole tegemist just ausa tööandjaga, siis kardan jääda ilma ka lõpparvest, sest kes on meie firmast juba lahkunud - need pole saanud mitte sentigi. Olen hirmul, tujutu, magamata, aga kodus on mul pere, kes tahavad süüa.
Tänan Teid juba ette.
Töötan transpordifirmas ja minu tööaeg on väga pikk, keskmiselt töötan 6 päeva nädalas ja juba 2 nädalat järjest öösiti. Minu töö seisneb kaupade ladustamises laos. Ja pole ma saanud ka töötasu korrapäraselt (ühe kuu eest pole aga üldse saanud) kuigi tööandja lubab aga siiani midagi. Kuidas ja mis alusel saan ma töölepingu lõpetada ühepoolselt ja millisest töölepingus sätestatud punktist peaksin ma lähtuma? Arvan ka seda, et kuna kahjuks ei ole tegemist just ausa tööandjaga, siis kardan jääda ilma ka lõpparvest, sest kes on meie firmast juba lahkunud - need pole saanud mitte sentigi. Olen hirmul, tujutu, magamata, aga kodus on mul pere, kes tahavad süüa.
Tänan Teid juba ette.
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töölepingut on töötajal õigus korraliselt üles öelda (lahkumisavaldus esitada) 30-päevase etteteatamisega. Sellisel juhul kaob Teil aga õigus töötuskindlustushüvitisele.
Teie puhul võib kõne alla tulla ka töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 91 lg 2 (tööandjapoolne kohustuste oluline rikkumine) alusel, mis annab Teile lisaks saadaolevale lõpparvele õiguse 3 kuu töötasu suurusele hüvitisele tööandja poolt.
Juhin aga tähelepanu, et viimasel juhul lasub tõendamiskohustus Teil ja TLS § 91 lg 2 alusel töölepingu erakorralise ülesütlemise eeltingimuseks on kindlate protseduuride järgimine, eelkõige tööandjaga taasesitatavas vormis suhtlemine ja oma töötasu küsimine.
Nägemata Teie töölepingut ja teadmata kõiki üksikasju, ei julge ma siiski pimesi soovitada erakorralist ülesütlemist TLS § 91 lg 2 alusel.
Kuna vastasin isiklikult just oma 400.-da vastuse siin portaalis, siis oleme oma meeskonnaga otsustanud seda "juubelit" tähistada ühe tasuta konsultatsiooniga, mida praegu Teile pakun. Meie kontaktid leiate allpool.
Õiglast ja sisulist lahendust soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas korteri, mille tagatisel on võetud laen ja seatud hüpoteek, saab lapsele kinkida?14.01.2013
Kui korter on abielupaari ühisomandis, sellele on seatud hüpoteek ning omanike laps on saanud kodukapitalilaenu (millega sai refinantseeritud esialgselt abielupaari kodulaen samale kinnisasjale), siis kas ja millistel tingimustel saavad omanikud nimetatud kinnisasja oma lapsele kinkida?
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Kuidas lahutada Eestis abielu välismaalasega, kui välismaal sõlmitud abielu kohta ei ole dokumenti?12.01.2013
Tere,
On nüüd selline tõsine mure. Olen olnud aasta abielus Alžeerlasega aga sooviks lauhutust saada. Tema keeldub mulle lahutust andmast. Abiellusin Iirimaal, abielutunnistus on tema käes, mul pole ühtegi dokumenti, et tõestada, et olen abielus. Sooviksin Eestis lahutust algatada, mis ma peaks selleks tegema? Ja kui Eestis lahutus algatada, kui kaua võtab aega, et saada lahutus? Mis saab sel juhul, kui abiellumine toimus sellel eesmärgil, et inimene saaks endale Euroopa passi.
On nüüd selline tõsine mure. Olen olnud aasta abielus Alžeerlasega aga sooviks lauhutust saada. Tema keeldub mulle lahutust andmast. Abiellusin Iirimaal, abielutunnistus on tema käes, mul pole ühtegi dokumenti, et tõestada, et olen abielus. Sooviksin Eestis lahutust algatada, mis ma peaks selleks tegema? Ja kui Eestis lahutus algatada, kui kaua võtab aega, et saada lahutus? Mis saab sel juhul, kui abiellumine toimus sellel eesmärgil, et inimene saaks endale Euroopa passi.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui olete Eesti Vabariigi kodanik (või olite seda abielu sõlmimise ajal), mida võib eeldada, saate kohtumenetluse abielu lahutamiseks algatada Eesti kohtus. Kohtumenetluse algatamiseks peaks Teil olemas olema abielutunnistus, mille koopia saate Iirimaalt vastavast asutusest, ilmselt sealsest perekonnaseisuametist.
Abielu lahutamiseks tuleb Teil esitada kohtule hagiavaldus ja tasuda riigilõiv. On keeruline ette prognoosida, kui kaua täpselt see menetlus aega võtab, oleneb suuresti asjaoludest, nt sellest, kui kiiresti suudetakse teisele poolele menetlusdokumendid kätte toimetada jms.
Kui abielu oli fiktiivne, on ilmselt võimalik selle kehtetuks tunnistamine.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui suurt viivist võib nõuda elatisraha võlgnevuselt?12.01.2013
Mul on mõned aastad tagasi esitatud kohtutäiturile täitemenetlus elatisraha võla väljanõudmiseks. Täituril ei ole õnnestunud kogu võlga kätte saada ja kuna lapse isa endiselt elatist täissummas ei maksa, võlg kasvab. Seoses kohtumenetlusega (vara jagamine) oleks mul vaja teada, kui suurt viivist saan küsida tekkinud võlalt?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Tekkinud elatisvõlalt viivist võimalik nõuda ei ole. Ilmselt oleks see võimalik vaid olukorras, mil oleksite lapse isaga notariaalses kokkuleppes elatise maksmise kõrval kokku leppinud ka selles, et elatise maksmisega hilinemisel võib õigustatud isik nõuda (mõistlikku) viivist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas maksta elatist, kui lapse ema ei taha, et maksaksin raha tema kontole (kohtutäitur on konto kallal)?12.01.2013
Lapse ema ei soovi vastu võtta elatisraha oma pangakontole, mida teha? Kui on kohtutäitur tema pangakonto kallal, kas ta arvestab minu poolt makstud lapse elatisraha tema tuludesse (mu oletus)?
Kas see on elatislepingu rikkumine teise osapoole poolt?
Kuidas maksta elatist sellisel juhul?
Kas see on elatislepingu rikkumine teise osapoole poolt?
Kuidas maksta elatist sellisel juhul?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Täitemenetluse seadustiku § 131 lõike 1 punkti 7 kohaselt ei saa kohtutäitur pöörata sissenõuet seadusele põhinevale elatisele ehk siis olukorras, mil kannate elatisraha lapse ema kontole, ei saa kohtutäitur üldjuhul (va TMS § 131 lg 2) seda summat arestida.
Kui maksate elatist lapse ema nõudmisel nt sularahas, on seda hiljem väga raske tõendada ja võimalik on olukord, mil lapse ema väidab, et Te ei olegi elatist maksnud ja laseb selle tagasiulatuvalt kohtu kaudu välja mõista (kui Te just kuidagi vastupidist ei suuda tõendada). Ma eeldan Teie kirjelduse puhul, et elatist ei ole kohtu kaudu välja mõistetud, vaid maksate suusõnalise kokkuleppe alusel – kui elatis on välja mõistetud kohtu kaudu, saab lapse ema pöörduda kohe kohtutäituri poole, kui Te elatist enam "ei maksa".
Seega soovitan Teil elatist võimalike arusaamatuste vältimiseks lapse ema kontole edasi maksta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saada isalt elatisrahas kui isa ilmselt elab Soomes?12.01.2013
Tere,
Kuidas toimida, et saada elatisraha lapsele, kui lapse (tütre) isa elab välismaal, olen kuulnud, et Soomes. Siiani on ta minu arvele kandnud vahel juhuslikke summasid, kuid vähem, kui miinimum 145.- eurot kuus. Elan ise Soomes, lapsed on Eestis, poeg õpib kõrgkoolis ja tütar põhikoolis, kuna lapsed ei soovi Soome elama tulla, on meil pangalaenuga ostetud korter, kus lapsed elavad, poeg üürib õppeperioodil korterit Tallinnas, ise üürin korterit Soomes. Kas saan elatusraha suurusesse arvestada ka korteri pangalaenu ja kindlustuse osa, sest korter on mul vaid laste pärast. 4 aastat tagasi sain pärast aasta kestnud otsinguid lapse isa advokaadi abiga kätte ja kohtus toimus isaduse tuvastamine. Kohus mõistis kulud pooleks, kuna minu advokaadi kulud olid olnud liiga suured. Tema poolt raha ei ole ma siiani saanud, kuigi kaks aastat tagasi andsin asja kohtutäiturile. Küsimused on 1. Kuidas saan selle kohtukulu (750.-eurot), kohtutäiturist siin vist abi ei ole, kui võlglane ei ela Eestis 2. Kas saan Eestis oleva korteri kulude proportsionaalse osa arvestada elatusrahas ja kuhu annan avalduse elatusraha väljamõistmiseks. Tänan, kui saaksite nõu anda.
Kuidas toimida, et saada elatisraha lapsele, kui lapse (tütre) isa elab välismaal, olen kuulnud, et Soomes. Siiani on ta minu arvele kandnud vahel juhuslikke summasid, kuid vähem, kui miinimum 145.- eurot kuus. Elan ise Soomes, lapsed on Eestis, poeg õpib kõrgkoolis ja tütar põhikoolis, kuna lapsed ei soovi Soome elama tulla, on meil pangalaenuga ostetud korter, kus lapsed elavad, poeg üürib õppeperioodil korterit Tallinnas, ise üürin korterit Soomes. Kas saan elatusraha suurusesse arvestada ka korteri pangalaenu ja kindlustuse osa, sest korter on mul vaid laste pärast. 4 aastat tagasi sain pärast aasta kestnud otsinguid lapse isa advokaadi abiga kätte ja kohtus toimus isaduse tuvastamine. Kohus mõistis kulud pooleks, kuna minu advokaadi kulud olid olnud liiga suured. Tema poolt raha ei ole ma siiani saanud, kuigi kaks aastat tagasi andsin asja kohtutäiturile. Küsimused on 1. Kuidas saan selle kohtukulu (750.-eurot), kohtutäiturist siin vist abi ei ole, kui võlglane ei ela Eestis 2. Kas saan Eestis oleva korteri kulude proportsionaalse osa arvestada elatusrahas ja kuhu annan avalduse elatusraha väljamõistmiseks. Tänan, kui saaksite nõu anda.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Esiteks märgin ära, et elatist on võimalik nõuda vaid alaealisele lapsele või täisealiseks saanud lapsele, kes jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Seega poja ülalpidamiseks, kes omandab juba kõrgharidust, isalt enam ülalpidamist võimalik nõuda ei ole.
Olete õigesti aru saanud, et kui lapse isa elab Soomes, siis Eesti kohtutäituri poole pöördumine täitemenetluse algatamiseks tulemust ei anna, sest Eesti kohtutäitur teeb täitetoiminguid vaid Eesti Vabariigi territooriumil. Selleks, et Eestis tehtud kohtuotsust oleks võimalik Soomes täita (antud juhul siis mõista kohtutäituri vahendusel sisse Teile väljamõistetud kohtukulud), tuleb esmalt esitada Eesti kohtu otsuse tunnustamise taotlus Soome kohtule. Täiendavat informatsiooni saate selle küsimuse kohta Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumist.
Hagiavalduse elatise väljamõistmiseks võite esitada kas lapse alalise elukoha järgi ehk siis Eesti kohtusse või siis isa alalise elukoha järgi ehk siis Soome kohtusse (iseasi, kas isal on Soomes alaline elukoht). Ilmselt on Teie kui Eesti kodaniku jaoks lihtsam alustada vastavat menetlust Eestis.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand