Õigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas parkimistrahvi vaidel oleks edu, kui sain trahvi parkimise eest, kuna keelavat märgistust lume all asfaldil ei näinud?11.01.2013

Tere,
Mulle tehti trahv auto parkimise eest selleks mitteettenähtud kohal. Nimelt parkisin auto kohale, nagu hiljem selgus, kus seda keelav märgistus oli kantud ainult asfaldile kollase värvimärgistusena (kollane rist parkimiskohal), mida ei olnud näha mahasadanud lume tõttu. Mingit muud nähtavat viidet parkimise keelu kohta antud kohal pole, ka mitte kollaseks värvitud kõnnitee äärekivi, mis oleks olnud ilmselt nähtav. Kas minu vaie on õigustatud või tuleks hakata edaspidi kaasas kandma luuda, et parkimissoovi korral veenduda, et lume all olev asfalt on märgistuseta? Tegemist on Rocca al Mare kaubanduskeskuse "Audi maja" poolsel küljel asuvate parkimiskohtadega.

Ette tänades!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Maano Saareväli
loe lisaks
Kui parkimist keelav liikluskorraldus ei olnud nähtav ning see oli juhile nö vältimatu e. tavapärast hoolsust üles näidates ei pidanudki juht teadma, et parkimine on keelatud, siis ei saa juhti parkimiskorralduse rikkumise eest karistada (puudub subjektiivne teokoosseis). Samuti võib parkimiskorralduse puudumine välistada ka objektiivse teokoosseisu.

Karistuse või hoiatustrahvi vaidlustamisel tuleb uurida, millised tõendid on menetlejal esitada ning kaaluda, kuidas saate ise tõendada, et sõiduki parkimisel ei olnud parkimiskorraldus nähtavaks tehtud ega nähtav.
 

Küsimus: Kuidas hiljem vajadusel tõestada, et suusõnaliselt leppisime emaga kokku lapse elatisraha summa?10.01.2013

3 aastat tagasi kolis lapse ema minust lahku. Leppisime suusõnaliselt kokku, et hakkan alaealisele tütrele maksma 1800 krooni. Praegu maksan 115 eurot. Kirjalikust kokkuleppest ta keeldub. Kas kehtib suusõnaline kokkulepe ja kuidas seda tõestada hiljem, et nõustus selle summaga?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Hanna Kivirand
loe lisaks
Tere!

Kui maksate elatist alla seadusega sätestatud miinimummäära, milline on käesoleval hetkel 160 eurot, ei ole tegelikkuses vahet, kas sõlmite kokkuleppe suuliselt või kirjalikult. Seda põhjusel, et alla miinimummäära elatist saaval vanemal on alati õigus pöörduda kohtu poole elatise väljamõistmiseks miinimumulatuses või üle selle (viimast juhul, kui lapse kulud on suuremad kehtivast alampalgast). Seejuures ei mõjuta kohtusse pöördumise õigust kuidagi asjaolu, et sõlmisite eelnevalt kokkuleppe elatise maksmise osas alla kehtiva miinimumi.

Samuti tuleb Teil arvestada sellega, et kui maksate elatist vähem kui seadusega sätestatud miinimummäär, võib elatist saav vanem nõuda kohtu kaudu elatist 1 aasta tagasiulatuvalt, täpsemalt selle osa, mis jääb puudu miinimummäärast.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui vanalt võib laps otsustada kumma vanema juures elama hakkab?10.01.2013

Tere!
Laste isale on määratud alimendid kohtulikult. Maksab ta seda nagu ise heaks arvab. Tänaseks on võlg kasvanud 900 euroni. Asi on ka kohtutäituri juures ja tema on ka kõigest teadlik. Kuid nüüd on tekkinud küsimus. Kui lapsed on isa juures (kui ta üle kahe nädala eesti tuleb paariks päevaks), kas tal on õigus siis alimentidest see raha maha võtta? Sama kui ka riideid ostab näiteks.
Teiseks sooviks teada, kui vanalt võib laps otsustada kelle juurde elama minna soovib? Poiss on 12, saab sügisel 13 ja talle tehakse selgeks, et ta saab ise valida kelle juures elada tahab. Asi puudutab rohkem seda maksmist, et siis ei peaks isa maksma (meil kaks last). Lapsele on selgeks tehtud, et isa viib paberid kohtusse ja kohtu kaudu soovib hooldusõigust.
Ette tänades!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Hanna Kivirand
loe lisaks
Tere!

Kui kohtuotsusega on elatis kindla summana välja mõistetud, ei tohi elatise maksmiseks kohustatud isik sellest enda suva järgi mahaarvamisi teha. Kui elatist maksev vanem soovib väljamõistetud elatise suurust muuta, tuleb tal pöörduda kohtusse, kuid võin juba etteruttavalt märkida, et mõnel päeval kuus lastega kohtumine ja sellega seoses teatavate kulutuste tegemine elatise vähendamiseks alust ei anna.

Iseenesest ei ole kindlat vanust, millal laps võib otsustada, kumma vanema juures elab. Tuleb lähtuda lapse huvidest ja lapse enda soovist, kuivõrd lapse vanus seda võimaldab. Ilmselgelt ei ole võimalik nt 15-aastast last "kinni hoida", kui ta soovib ühe vanema juurest teise vanema juurde kolida. Minu hinnangul on näiteks 13-aastane laps juba piisavas vanuses otsustamaks, kas soovib elada ema või osa juures.

Parimate soovidega,
Hanna Kiviarand
 

Küsimus: Kuidas saab lahutada abielu, mis on sõlmitud välismaal viisa saamise eesmärgil?10.01.2013

Kas on võimalik lahutada või kehtetuks tunnistada abielu, mis on sõlmitud Iirimaal elava Pakistani kodanikuga, kui abielu on kestnud ligi 3 aastat ja koos me pole selle aja jooksul elanud? Tegemist on abieluga viisa saamise eesmärgil?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Hanna Kivirand
loe lisaks
Tere!

Ilmselt elate endiselt Iirimaal ja soovite abielu lahutada seal.

Uurisin abielu lahutamisega seotud õiguslikke nüansse Iirimaal ja selgus, et abielu on võimalik lahutada vaid kohtus, olenemata sellest, kas pooled on lahutusega nõus või mitte. Samuti on võimalik taotleda kohtult abielu kehtetuks tunnistamist.

Rohkem informatsiooni leiate järgmiselt veebiaadressilt: http://www.citizensinformation.ie/en/birth_family_relationships/separation_and_divorce/legal_options_following_marital_breakdown.html

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida saavad korteriomanikud ette võtta ühe korteri osas, mille elanikud lagastavad ja häirivad teiste elu?10.01.2013

Tere!
Elan 20 korteriga majas, millest ühe korteri inimesed pidevalt häirivad kõiki teisi elanikke. Küll valju muusikaga, kuid sellest veelgi enam - kogu ühise ala lagastamisega - liftid ja koridorid on täis oksendatud, klaasuksed määrdunud, aknast visatakse suitsukonisid alla parkivatele autodele, samuti on alla oksendatud. Paar korda on ette jäänud ka tulekahju signaalnupp, mille vali heli keset ööd on terve maja äratanud - see peaks lausa kriminaalne vist ju olema?
Kas on mingeid legaalseid viise, kuidas sellisest soovimatust naabrist vabaneda? Kas on näiteks reaalne selline asi, et kui kõik teised elanikud ühehäälselt otsustavad, et ei soovi sellist naabrit - õigus sundida neil lahkuma majast?

Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/

Andry Krass
loe lisaks
Tere, õigus kohustada naabrit korterit müüma, on Teil antud olukorras olemas. Asjakohaseks sätteks on korteriomandiseaduse paragrahv 14 lõige 1. Sama paragrahvi lõige 2 annab ka näidiskataloogi juhtumitest, kus võõrandamisnõude esitamine on õigustatud:
- korteriomanik on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu;
- korteriomanik häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist;
- korteriomanik ei hoia korteriomandi reaalosa korras ning ei hoidu kaasomandi eseme kasutamisel tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud;
- korteriomanik ei võimalda korteriomandi reaalosa kasutamist kaasomandi eseme korrashoiuks.

Tervitades,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
 

Küsimus: Kas lund täis sadanud liiklusmärk kehtib?10.01.2013

Teatud ilmastikutingimuste kokkulangemisel võivad liiklusmärgid olla lumele väga nakkuvad ja seetõttu mattub kirjutis märgi peal lume alla, nii et seda pole üldse näha. Oletame, et maanteel on 70 ala märk täis sadanud, aga mina seda ei tea, mis kiirusepiirang seal lume all kirjas oli, millise sõidukiiruse valin? Kas trahvimiseks oleks õigust?

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Maano Saareväli
loe lisaks
Liiklusmärgi nõudeid saab järgida, kui märgil antav teave on juhile nähtav ja arusaadav. Lumega kaetud loetamatu märgi nõudeid ei ole võimalik täita ja teavitamata piirangu rikkumise eest juhile karistust määrata ei saa. Samas peab juht olema sellisesse olukorda sattudes võimeline esitama tõendeid, et märk oli lumega kaetud. Kuigi süüteomenetluses ei pea keegi oma süüd tõendama, eeldab aktiivse kaitsetaktika valimine seda, et isik esitab oma väiteid kinnitava tõendi või loob reaalse võimaluse oma väite kontrollimiseks.
 

Küsimus: Kas ohutulede kasutamine peatumisel, parkimisel asulavälisel teel on ikka kohustuslik?10.01.2013

03.01.2013 küsiti Teie käest selline küsimus: LS § 39(6) p 1 sätestab, et asulavälisel sõiduteel või teepeenral pimeda ajal või halva nähtavuse korral, kui kas või üks ääretuli ei põle, peavad põlema ohutuled. Küsimus: kas ohutulede kasutamine on kohustuslik kui ääretuled põlevad?

Teie vastasite: Juhul, kui ei ole tegemist liiklusõnnetusega või hädapeatumisega ning ka kõik ääretuled põlevad, siis ei ole ohutulede kasutamine seisval sõidukil kohustuslik. Samas võib ka sellisel juhul ohutulede kasutamine suurendada liiklusohutust.

Mina leian, et Teie vastus pole päris korrektne. LS § 39 lg6 p1 sätestab küll, et seisval sõidukil peavad põlema ohutuled asulavälisel sõiduteel või teepeenral pimeda ajal või halva nähtavuse korral, KUI KASVÕI ÜKS ÄÄRETUULI EI PÕLE. Kuid LS § 40 lg 4 sätestab vastupidist: halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata teel peatatud või pargitud mootorsõidukil ja selle haagisel peavad põlema ääre- ja numbrituled. ASULAVÄLISEL TEEL TULEB LISAKS KASUTADA KA OHUTULESID. Seega ei oma tähtsust asjaolu, kas põlevad kõik ääretuled või üks neist ei põle. Ohutuled peavad põlema sellegipoolest.

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Maano Saareväli
loe lisaks
LS § 40 lg 4 kohaselt peavad ohutuled põlema pimeda ajal või halva nähtavusega VALGUSTAMATA asulavälisel teel. Mitte kõik asulavälised teed ei ole valgustamata. Seega ei saa LS § 40 lg 4 pinnalt üldistada, et MISIGANES asulavälisel teel peavad ohutuled ALATI põlema. Seega erinevus LS § 39 lg 6 p 1 ja LS § 40 lg 4 vahel seisnebki eelkõige selles, et kui LS § 39 lg 6 p 1 kohaselt on vähemalt ühe mittetöötava ääretulega sõiduki puhul ohutulede kasutamine kohustuslik sõltumata sellest, kas sõidutee on valgustatud või mitte, siis LS § 40 lg 4 sätestab ohutulede kasutamise kohustuse valgustamata asulavälisele teele. Kuigi LS § 40 lg 4 on kahelauseline ning ohutulede kasutamist asulavälise tee osas reguleerib 2. lause, mis ei räägi midagi valgustusest ega ka pimedast ajast või halvast nähtavusest, siis tee tingimuste määratlus (valgustamata, halb nähtabus, pime aeg) tuleneb LS § 40 lg 4 1-st lausest. Neid lauseid tuleb vaadelda koos.
 

Küsimus: Kas ettevõte peab tõesti kinni maksma kahju, mille tekitas ettevõtte autoga meie töötaja alaealine poeg?10.01.2013

Tere,
Paar päeva tagasi saabus minu ettevõttele kindlustuselt regressinõue 2010. aasta märtsis toimunud avarii kohta. Ilmnes, et minu ettevõtte poolt liisitud sõiduk on 2010. aastal otsa sõitnud kahele autole ning sõidukit on juhtinud meie töötaja 14 aastane poeg. Minu ettevõtet (s.o kindlustusvõtjat) asjaoludest mitte kordagi teavitatud ei ole. 2010. aastal tehti hüvitamisotsus, kus kahju tekitajana on märgitud seesama alaealine isik, kellel puudus igasugune õigus sõidukit juhtida või selles üldse viibida. Kindlustus hüvitas kannatanutele tekkinud kahju, kuid leiab nüüd, et minu ettevõte on LKS § 48 lg 2 p 4 mõistes sõiduki valdaja ning peab regressi korras kindlustajale tekkinud kahju hüvitama.
Küsimused:
1. Kas minu ettevõte antud olukorras on sõiduki omanik või valdaja? Minu loogika ütleb, et sõiduki valdaja avarii hetkel oli siiski 14-aastane poiss, kes avarii tegi. LKS mõistes peaks minu ettevõte siiski olema pigem omanik?
2. Kas saan vastuväites tugineda § 48 lg 2 p-le 5, mille kohaselt peaks kahju hüvitama valdaja, kuna valdus oli ebaseaduslik ja omavoliline?

Suured tänud!

Vastus: Maano Saareväli, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli, www.sirk.ee

Maano Saareväli
loe lisaks
Valdus, mis on saadud õigusliku aluseta, on ebaseaduslik. Valdus on tegelik võim asja üle. Üldiselt loetakse sõiduki valdajaks sõiduki juhti (vä tööalases suhtes). Seega saab öelda, et Teie töötaja 14-aastane poeg oli sõiduki valdajaks. Kuna tema poolt sõiduki kasutamiseks puudus õiguslik alus, võib ka tema valdust pidada ebaseaduslikuks. Selles mõttes saate toetuda LkindlS § 48 lg 2 p-le 5. Teiselt poolt tuleb silmas pidada, et sellele olukorrale saab rakendada ka LkindlS § 48 lg 2 p 4 sätteid e. esitada nõue ka sõiduki omaniku vastu. Küsimus on, kas p 4 ja p 5 annavad kindlustusele alternatiivse nõudeõiguse või on p 5 erinorm p 4 ees. Kohtupraktikat selles osas ei ole.
 

Küsimus: Kas mul õiguslikku alust firma asjadesse investeeritud rahast teistelt osanikelt osa raha tagasi saada?10.01.2013

Soovin teada, kas mul on õiguslik alus välja nõuda kahelt teiselt osanikult nende osa minu poolt tehtud investeeringust meie ühisele firmale.
Olukord on järgnev: kolmel inimesel on võrdne osalus firmas. Mina olen investeerinud 5000 eurot firma tegevuseks vajalikesse asjadesse. Kõik need asjad on deebetkaardiga ostetud ja tšekid on alles. Nüüd soovitakse firma tegevus ja koostöö lõpetada. Tegin ettepaneku kahele teisele osanikule jagada antud summa kolme vahel ära, kui me äritegevust enam ei jätka. Kaks teist osanikku vastasid, et nemad ei ole nõus ja neil ei ole seda raha maksta ning käisid ise välja selle variandi, et andku ma asi siis inkassosse. Nüüd uurin, kas on võimalik antud juhul inkassoteenust kasutada? Samas lepingut selle kohta pole, et kaks osanikku oleksid kohustatud maksma mõlemad 1/3 tagasi antud investeeritud 5000st eurost. Kas mul on üldse mingit õiguslikku alust firma asjadesse investeeritud rahast osa tagasi saada?

Vastus: Jüri Sirel, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ, http://sirel.com/

Jüri Sirel
loe lisaks
Kui nimetatud asjad kuuluvat endiselt Teile ja on üle antud vaid äriühingu ajutisse kasutusse, siis on Teil nõue äriühingu vastu asjade tagastamise nõudes. Kui nimetatud asjad on Teie poolt ostetud äriühingu huvides ja üle antud äriühingu omandisse, siis on Teil nõue äriühingu vastu nimetatud asjade maksumuse hüvitamise nõudes. Mõlemal juhul on Teie nõue suunatud äriühingu vastu ja mitte teiste osanike vastu. Juhul, kui suudate tõendada, et Teie ja kaasosanike vahel oli mistahes kokkulepe osanike vahel kulude jagamise kohta, siis saate oma nõude suunata kaasosanike vastu. Kelle vastu ja milline nõue tuleks esitada, oleneb konkreetse juhtumi üksikasjadest. Üldiselt on äriühingu või kaasosanike ühistes huvides tehtud põhjendatud kulutuste hüvitamise nõudmine aga võimalik.
 

Küsimus: Kuidas tõendatakse elukohana kasutamist, sest tulumaksuga ei maksustata elukohana kasutatud eluruumi müüki?10.01.2013

Tulumaksuga ei maksustata eluruumi, mida maksumaksja kuni võõrandamiseni kasutas oma elukohana, ütleb seadus. Olen teatud põhjusel sisse kirjutatud kohta, mida tegelikult elukohana ei kasuta. Kas elukohta peab olema sisse kirjutatud? Kuidas tõestada, et kasutasin elukohana antud kohta? Näiteks korteri müümisel?

Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee

Vello Vallaste
loe lisaks
Elukoha registreerimine konkreetsel aadressil ei anna isikule iseenesest mingeid õigusi selle ruumi suhtes ja üksnes sellest ei piisa ka isiku elukoha tõendamiseks. Maksuvabastust kohaldatakse selle eluruumi võõrandamisel, kus inimene tegelikult elab. Seda hinnatakse tõendite kogumi alusel. Tõendeiks on eelkõige isiku enda kinnitus, aga ka naabrite või ühistu ütlused, poodlemispaiku kajastav pangakonto väljavõte, laste koolide asukoht, ühe sõnaga – inimene jätab oma elukohta ja selle ümbrusse ohtralt jälgi. Tuleb märkida, et inimesel võib olla ka mitu elukohta, kuid registrisse kantakse neist vaid üks.