Õigus
Küsimus: Kuidas saavad enda eest seista 13 korteri omanikud kui korteriühistu otsuseid võtab vastu üks inimene, kellele kuulub 14 korterit?15.01.2013
"Olukorras, kus juhatus ei täida oma kohustusi, saab korteriomanik algatada korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumise uute juhatuse liikmete valimiseks."
Meie majas on üles kerkinud suur probleem - KÜ juhataja omab läbi oma firmade 14 korterit ning meie (teised omanikud) vaid 13 korterit. Tegelikult on kaks maja – üks, milles meie elame, on valmis ehitatud maja ja teine mittevalminud vana laohoone, kuid mingil moel tehti notaris jagamine 11 korteriks, mille omandas juhataja firma. Kinnisvararegistris on neil hoonetel sama number. Kui meil oli koosolek, otsustas ta ainuisikuliselt, et tema on KÜ juhataja (kuna tal on üle 50% häältest) – "ja punkt". Ta ei koosta ühtegi protokolli ega aruta meiega ühegi teise teema üle. Samuti ei ole ta koostanud ühtegi aruannet. Kas on olemas mingi juriidiline võimalus selle probleemi lahendamiseks? Kahjuks ei ole mina veel suutnud seda leida.
Meie majas on üles kerkinud suur probleem - KÜ juhataja omab läbi oma firmade 14 korterit ning meie (teised omanikud) vaid 13 korterit. Tegelikult on kaks maja – üks, milles meie elame, on valmis ehitatud maja ja teine mittevalminud vana laohoone, kuid mingil moel tehti notaris jagamine 11 korteriks, mille omandas juhataja firma. Kinnisvararegistris on neil hoonetel sama number. Kui meil oli koosolek, otsustas ta ainuisikuliselt, et tema on KÜ juhataja (kuna tal on üle 50% häältest) – "ja punkt". Ta ei koosta ühtegi protokolli ega aruta meiega ühegi teise teema üle. Samuti ei ole ta koostanud ühtegi aruannet. Kas on olemas mingi juriidiline võimalus selle probleemi lahendamiseks? Kahjuks ei ole mina veel suutnud seda leida.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Esimeseks normiks, mille vastu enamuskorterite omanik on eksinud, on tsiviilseadustiku üldosa seaduse paragrahv 32, mille kohaselt peavad juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.
Teine norm, mida tuleb antud juhul silmas pidada, on korteriomandiseaduse paragrahv 15 lg 1, mille kohaselt valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt.
Kolmandana juhin tähelepanu korteriühistuseaduse paragrahvile 12, mille kohaselt peab korteriühistu liige, kellele korteriühistu asutamise ajal kuulus üle poole kõigist korteriomanditest, kahe nädala jooksul, arvates päevast, kui tema häälte arv korteriomandite võõrandamise tõttu vähenes alla poole kõigist häältest, kutsuma kokku erakorralise üldkoosoleku korteriühistu põhikirja ja juhatuse koosseisu muutmise otsustamiseks. Antud juhul toimus kõik küll pöördvõrdeliselt, kuid lähtudes normi mõttest pidanuks korteriomanik, kes valitseva mõju korteriühistus saavutas, andma teistele korteriomanikele võimaluse põhikirja muutmiseks.
Kokkuvõtvalt ütlevad kolm eeltoodud normi, et
(a) korteriomanikud on omavahel kaasomandi kaudu lahutamatult seotud,
(b) neil tuleb üksteise huvidega arvestada ning
(c) juhul, kui toimub sündmus, mis korteriomanikevahelisi suhteid mõjutab, siis tuleb korteriomanikevahelisi suhted sellest sündmusest lähtudes korrigeerida.
Minu isiklik arvamus on, et Teie korteriühistu põhikirjas olev häälte jagamise punkt on tühine, kuna enamushäälte omanik ei kutsunud kokku üldkoosolekut põhikirja muutmiseks. Sellises olukorras kehtib hääletamisel üldregulatsioon korteriomandiseaduse paragrahv 19 lõige 1 näol, kus igal korteriomanikult sõltumata korterite arvust üks hääl.
Tervitades,
Andry Krass
Õigusteaduse magister
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kas tööandja võib kehtestada, et isikliku autoga töölähetuses käimise kulusid ei hüvitata rohkem kui 8l/100 km kohta?15.01.2013
Täites tööülesandeid, viibisin lähetuses ja kasutasin isiklikku sõiduautot. Eelmised aastad on asi igati toiminud ja mingeid probleeme tekkinud pole. Sellel aastal, esitades oma lähetusdokumente, sain raamatupidajalt kirja, et pean lähetusdokumendid ümber kirjutama.
Kuna kasutan 2001. aasta autot, on kütusekulu keskpärane või ka pisut üle 9l/100km, selliselt olen seni vormistanud ka oma dokumente. Nüüd aga on pandud piirang ja kütusekulu võib olla vaid 8l/100 km. Ülejäänu raha peaksin justkui omast rahast tasuma.
Minu küsimus on, kas asutusel on õigus kehtestada selliseid piiranguid, kuna VV määrus sellist normi ette ei näe?
Ette tänades
Kuna kasutan 2001. aasta autot, on kütusekulu keskpärane või ka pisut üle 9l/100km, selliselt olen seni vormistanud ka oma dokumente. Nüüd aga on pandud piirang ja kütusekulu võib olla vaid 8l/100 km. Ülejäänu raha peaksin justkui omast rahast tasuma.
Minu küsimus on, kas asutusel on õigus kehtestada selliseid piiranguid, kuna VV määrus sellist normi ette ei näe?
Ette tänades
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kuhu pöörduda, kui korsten on ebaseaduslikult püstitatud, kuna selleks ei ole saadud kõigi korteriomanike luba?15.01.2013
Tere!
Tänan eelneva vastuse eest. Kuid nüüd siis minu korstna saaga nii kaugel, et see tehti siiski valmis ja kasutatakse.
Nimelt, on tegu siis sellega, et 12 korteriga majas 1 korter ehitas omale pioneer-pliidiga keskkütte ja ehitas läbi vahelae korstna katusele välja.
Hetkel olemas kirjavahetus KOV, kes ütles, et kui korteriomanikul päästeameti luba olemas (päästeamet andis loa) ja juhatuse otsus ka olemas, siis seda korstent võib ehitada! Täpsustan, et juhatuselt saadi paberi peale allkirjad nii, et korstna ehitaja käis neil ukse taga allkirju küsimas (juhatus 2 liikmeline).
1. Nüüd mul küsimus, kas ja kuhu (mis võimu poole) peaksin ma pöörduma selle probleemiga (sest Teie eelneva vastuse kohaselt peab olema kõigi korteriomanike luba)?
2. Kas mina, kui KÜ liige, saan midagi ette võtta kas siis juhatusega või korstnapüstitajaga?
Ette tänades
Tänan eelneva vastuse eest. Kuid nüüd siis minu korstna saaga nii kaugel, et see tehti siiski valmis ja kasutatakse.
Nimelt, on tegu siis sellega, et 12 korteriga majas 1 korter ehitas omale pioneer-pliidiga keskkütte ja ehitas läbi vahelae korstna katusele välja.
Hetkel olemas kirjavahetus KOV, kes ütles, et kui korteriomanikul päästeameti luba olemas (päästeamet andis loa) ja juhatuse otsus ka olemas, siis seda korstent võib ehitada! Täpsustan, et juhatuselt saadi paberi peale allkirjad nii, et korstna ehitaja käis neil ukse taga allkirju küsimas (juhatus 2 liikmeline).
1. Nüüd mul küsimus, kas ja kuhu (mis võimu poole) peaksin ma pöörduma selle probleemiga (sest Teie eelneva vastuse kohaselt peab olema kõigi korteriomanike luba)?
2. Kas mina, kui KÜ liige, saan midagi ette võtta kas siis juhatusega või korstnapüstitajaga?
Ette tänades
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Lugupidamisega,
Andry Krass
Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ
Küsimus: Kuidas saab korteriühistu ühistu liikmele tagant järgi kompenseerida tehtud kulutusi?15.01.2013
Tere,
KÜ püstakus oli leke ning selle parandamiseks tuli ühe korteri seina sisse auk teha. Korteri omanik võttis seina parandustööd enda kanda ja suhtles oma korteri kindlustajaga, et saada remonditööde hüvitist. Nüüd palub korteriomanik tagantjärgi kindlustuse omavastutuse summat ühistult. Olen teadlik, et ühistu peaks tasuma sellisest veeavariist tekkinud kahjud, kuid kas ja kuidas on ühistul võimalik teha väljamakset eraisikule kui remonditööd on juba tehtud ja kindlustuse poolt osaliselt hüvitatud?
KÜ püstakus oli leke ning selle parandamiseks tuli ühe korteri seina sisse auk teha. Korteri omanik võttis seina parandustööd enda kanda ja suhtles oma korteri kindlustajaga, et saada remonditööde hüvitist. Nüüd palub korteriomanik tagantjärgi kindlustuse omavastutuse summat ühistult. Olen teadlik, et ühistu peaks tasuma sellisest veeavariist tekkinud kahjud, kuid kas ja kuidas on ühistul võimalik teha väljamakset eraisikule kui remonditööd on juba tehtud ja kindlustuse poolt osaliselt hüvitatud?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Kas kohtud aktsepteerivad omavahel sõlmitud lihtkirjalikke laenulepinguid, et oma võlga välja nõuda?15.01.2013
Tere. Koostasime eks abikaasaga omavahel kirjaliku laenulepingu, kuhu on lisatud dokumendi numbrid, isikukoodid, makstav summa ja makse tähtaeg. Kuid ta on 3 kuud jätnud maksmata. Kas kohtud aktsepteerivad selliseid omavahel sõlmitud lepinguid?
Tänan
Tänan
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Kas pank võib küsida laenu taotlevalt eraisikult tema osalusega ettevõtte majandusnäitajaid?15.01.2013
Kui firma 49% osanik soovib võtta kodulaenu eraisikuna, kas pankadel on õigust küsida firma andmeid (bilanss, kasumiaruanne, kontoväljavõtted) ning laenu andmisest keelduda firma liiga väikese kasumi tõttu (kasum paarsada eurot, peamiselt läheb kogu sissetulek endale palgaks)?
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Kas 0,5 koha eest võib maksta töötasu vähem kui pool miinimumpalka?15.01.2013
Kas 0,5 koha eest võib maksta töötasu vähem, kui pool miinimumpalka?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Vastus on EI. Vabariigi Valitsus kehtestas alates 01.jaanuarist 2013.a. töötasu alammääraks täistööaja korral 320 € kuus ja 1,90 € tunnis. Seaduspärane on töötasu vähendamine proportsionaalselt koormuse vähendamisega, mis 0,5-koormuse korral on 160 € kuus/ 1,90 € tunnis.
Seadusega ettenähtud tasu soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas see on õige, et mind kui kõige lähemal elavat töötajat pannakse vahetustesse nii, et kuus on ainult 4 vaba päeva?15.01.2013
Töötan täisajaga, st 40 h nädalas. Kuna meil on arvutitega (peamine töövahend) probleeme, st neid on vähem kui töötajaid, on kujunenud selline olukord, et mind kui kõige lähemal elavat töötajat pannakse graafikusse 4-8 tunni kaupa (olenevalt sellest, kuidas on vabu arvuteid) ja seetõttu on mul jaanuaris ainult 4 puhkepäeva. Kas see on ikka õige?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Nägemata Teie tööaja graafikut ja teadmata, kas töötate summeeritud tööajaga või mitte, ei saa ammendavat vastust anda. Kõrvalekaldumatuks reegliks on siiski see, et töötaja peab saama 7-päevase ajavahemiku jooksul 48 tundi katkematut puhkeaega, summeeritud tööaja arvestuse korral peab tööandja andma töötajale 7-päevase ajavahemiku jooksul 36 tundi katkematut puhkeaega.
Seda reguleerib TLS § 52.
Nimetatud kohustuse rikkumise eest karistatakse tööandjat rahatrahviga kuni 1300 € (TLS § 127).
Seadusega ettenähtud puhkeaega ja enese taastumist soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kuidas saab nõuda eksabikaasalt korteri poole laenumakse tasumist, kui abielu on lahutatud aga vara jagamata?14.01.2013
Abielupaar soetas kinnivarabuumi harjal pangalaenuga korteri. Mees on ostudokumentides kirjas kui ostja ja laenu taotleja ning naine kui ostja abikaasa ja laenu kaastaotleja. 3 aastat hiljem abielu lahutati. Ühisvara jagamine on siiani tegemata. Pärast lahutust on korteri laenumakseid tasunud mees. Naine on öelnud, et tema ühiselt soetatud korterist huvitatud pole ja teda ei huvita, kuidas korteri laenumaksed tasutud saavad. Mees on seni laenumakseid üksi tasunud. Korteris ei ela sees kumbki osapool. Korterit müüa pole hetkel võimalik, kuna kinnisvara hind on langenud ja müügist saadav tulu oleks u. 40% väiksem kui laenujääk.
1) Kas mehel on õigust nõuda, et naine maksaks edaspidi poole igakuisest pangalaenu tagasimaksest?
2) Kas mehel on õigus nõuda, et naine hüvitaks talle tagantjärele oma osa laenumaksetest, mille on pangale tasunud mees (lahutusest kuni praeguseni)?
3) Kui saab nõuda tagasiulatuvalt, siis kui pika perioodi eest?
4) Millest oleks mõistlik asjajamist alustada?
1) Kas mehel on õigust nõuda, et naine maksaks edaspidi poole igakuisest pangalaenu tagasimaksest?
2) Kas mehel on õigus nõuda, et naine hüvitaks talle tagantjärele oma osa laenumaksetest, mille on pangale tasunud mees (lahutusest kuni praeguseni)?
3) Kui saab nõuda tagasiulatuvalt, siis kui pika perioodi eest?
4) Millest oleks mõistlik asjajamist alustada?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Maksekohustus kui selline kuulub Teie poolt kirjeldatud asjaolude alusel jagamata ühisvara hulka ja mõlemal abikaasal on võrdne kohustus laenu tagasimaksete eest hoolt kanda. Iseenesest on võimalik ühisvara jagamisel taotleda kohtult ka ühiste kohustuste jagamist, kuid Teie kirjelduse alusel soovitaksin pigem natuke teistsugust lahendust.
Märkisite, et endine abikaasa ei ole huvitatud ühiselt soetatud korterist (ega soovi tasuda poolt sellel lasuvatest laenukohustustest). Mina soovitaksin teha endisele abikaasale ettepaneku minna notari juurde ja sõlmida abieluvara jagamise leping, millega endine abikaasa nö loobub oma osast ühisvaras (korterist) ja samuti sellega seotud kohustustest (laenust). Sellisel juhul saaksite korteri enda ainuomandisse ja saaksite selle endale sobival ajal nt võõrandada ning abikaasa "pääseks" laenukohustustest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapsi kasvataval vanemal on õigus teada, kuhu (mis aadressile, eriti veel välismaale) lapsed teise vanema juurde lähevad?14.01.2013
Tere,
Lahutasin laste isast kuna ta oli vägivaldne, kuid laste hooldusõigus on mõlemal. Laste isa ei ole aastaid laste vastu huvi tundnud, elatise mittemaksmise eest on kohtulikult karistatud, nüüd on asi uuesti politseis. Viimane kord käis noorim - 7-aastane laps isa juures 4 a tagasi ning siis laps helistas ja ütles, et isa tegi haiget. Tõin lapse koju. Nüüd, kuna elatise maksmise asi on uuesti politseis, on isa lastest korraga huvitatud ning tahab neid enda juurde nädalaks Soome võtta. Kuid mina tahaks teada, millisele aadressile lapsed lähevad juhuks, kui lastel isaga probleeme tekib nii nagu seda on ka varem juhtunud. Ka lapsed, kes nüüd on 11 ja 13 a tahavad, et mina teaks, kus nad on. Samuti ei julge nad minna ilma 18 a vennata, kuid isa tahab võtta 11 ja 13 aastasi eraldi ning kutsub 18 a last üksi enda juurde.
Mida sellises olukorras teha?
Ma soovin, et vaatamata isa vägivaldsusele saaksid lapsed isa näha lootes, et ehk isa on asjade üle järele mõelnud ning ei tee lastele haiget, kuid isa ei taha anda aadressi, kuhu lapsed teises riigis lähevad ning pole nõus võtma kõiki lapsi koos. Viimane telefonikõne aadressi teemal läks täiesti kontrolli alt välja - nimelt oli laste isa purjus ja ähvardas mind teatud asjadega. Sellest järeldan, et isa ei suuda ennast siiski kontrollida. Kas sellises olukorras on targem ainuhooldusõigust taotleda? Kas ühishooldusõiguse korral on siiski lapsi reaalselt kasvataval vanemal õigus teada, kuhu lapsed isa külastama lähevad, eriti teades, et isa võib lastele haiget teha?
Lahutasin laste isast kuna ta oli vägivaldne, kuid laste hooldusõigus on mõlemal. Laste isa ei ole aastaid laste vastu huvi tundnud, elatise mittemaksmise eest on kohtulikult karistatud, nüüd on asi uuesti politseis. Viimane kord käis noorim - 7-aastane laps isa juures 4 a tagasi ning siis laps helistas ja ütles, et isa tegi haiget. Tõin lapse koju. Nüüd, kuna elatise maksmise asi on uuesti politseis, on isa lastest korraga huvitatud ning tahab neid enda juurde nädalaks Soome võtta. Kuid mina tahaks teada, millisele aadressile lapsed lähevad juhuks, kui lastel isaga probleeme tekib nii nagu seda on ka varem juhtunud. Ka lapsed, kes nüüd on 11 ja 13 a tahavad, et mina teaks, kus nad on. Samuti ei julge nad minna ilma 18 a vennata, kuid isa tahab võtta 11 ja 13 aastasi eraldi ning kutsub 18 a last üksi enda juurde.
Mida sellises olukorras teha?
Ma soovin, et vaatamata isa vägivaldsusele saaksid lapsed isa näha lootes, et ehk isa on asjade üle järele mõelnud ning ei tee lastele haiget, kuid isa ei taha anda aadressi, kuhu lapsed teises riigis lähevad ning pole nõus võtma kõiki lapsi koos. Viimane telefonikõne aadressi teemal läks täiesti kontrolli alt välja - nimelt oli laste isa purjus ja ähvardas mind teatud asjadega. Sellest järeldan, et isa ei suuda ennast siiski kontrollida. Kas sellises olukorras on targem ainuhooldusõigust taotleda? Kas ühishooldusõiguse korral on siiski lapsi reaalselt kasvataval vanemal õigus teada, kuhu lapsed isa külastama lähevad, eriti teades, et isa võib lastele haiget teha?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
PkS § 144 sätestab, et vanemal on õigus nõuda teiselt vanemalt teavet lapse isikuga ja varaga seotud tähtsate asjaolude kohta, kui see ei ole vastuolus lapse huvidega. Minu hinnangul on lapse isikuga seotud teave ka info lapse asukoha kohta, mida üks vanem on kohustatud teisele vanemale vastava nõudmise peale andma. Samas ei järgne antud kohustuse mittetäitmisel mingisugust sanktsiooni, st olukorras, mil vanem keeldub andmast vastavat teavet, midagi teha ei ole.
Kui Te tõsiselt kahtlete laste turvalisuses isaga Soome reisimisel, on Teil õigus keelduda laste isale nõusoleku andmisest lastega välisriiki minemiseks. On vägagi tervitatav, et pooldate laste ja isa suhtlemist, kuid kui nendevaheline suhtlemine ei ole olnud tihe, oleks võib-olla mõistlikum korraldada alguses lühema kestusega kohtumised ja teha seda Eestis, et vajadusel saaksite neile näiteks järgi minna.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand