Õigus
Küsimus: Kas vanemahüvitiselt makstakse sotsiaalmaksu?09.01.2013
kas vanemahüvitiselt makstakse sotsiaalmaksu, kui mitte, siis mis põhjusel ja millise seaduse alusel? Teistelt peretoetustelt ju makstakse. Vanemahüvitiselt maksan mina tulumaksu, kuid kui nüüd 2 aastat 7 kuud hiljem jälle vanemahüvitisele jäin, selgus, et minu tulu - vanemahüvitise arvutamisse see enam sisse ei lähe. Ma tunnen, et riik on mind petnud.
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimus: Mis saab, kui töövõimetuse tõttu ei suuda ma täita seadusest tulenevat kohustust oma voodihaige isa eest hoolt kanda?09.01.2013
Minu bioloogiline isa, kes pole mind kasvatanud, on nüüd raske voodihaige ja vajab hoolt. Minu sissetulek on u. 187 eurot kuus ja mul on ka alaealine laps ja sellest tulenevalt pole mul võimalik täita perekonnaseadusest tulenevat kohustust. Ise ma ei ole suuteline oma bioloogilist isa hooldama, sest elan elukaaslase korteris ja mingit vara ma ei oma. Vara ei oma ka minu bioloogiline isa. Olen enda teada ta ainuke laps. Mul on ka täisealine tütar esimesest (lahutatud) abielust ja notariaalselt kinnitatud paber, kus luban oma tütre lapsendada eksabikaasa mehel. Minu töövõimetus on tähtaegne. Mis võimalus on minul, et mind vabastatakse kohustustest oma bioloogilise isa ees? Kui palju võtab aega selline kohtuotsuse tegemine ja palju see maksta võib?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Eeldan, et perekonnaseadusest tuleneva kohustuse all peate silmas ülalpidamiskohustust oma isa ees, mis väljendub tema hooldamiskulude katmises (voodihaige inimene vajab enamasti igapäevast hooldajat). Ilmselgelt on võimalik ka isa vahetu hooldamine, kuid jätan selle siinkohal tähelepanuta, sest Te ei ole sellist võimalust välja toonud (ilmselt ei ole see võimalik).
Iseenesest on Teie isal tulenevalt PkS § 97 punktist 3 õigus saada Teilt ülalpidamist, kuid samas sätestab PkS § 98 lõige 1, et kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alanejat sugulast ülenejale sugulasele. Seega, kui Teie majanduslik olukord on väga halb, olete eeskätt kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja seejärel oma abivajavat vanemat (iseasi, kas see on majanduslikult võimalik).
Samuti olete märkinud, et isa ei ole Teid kasvatanud. Kui see väljendub ka ülalpidamiskohustuse mittetäitmises Teie ees, võib kohus PkS § 103 lõike 1 punkti 2 alusel Teid ülalpidamiskohustusest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada.
Teie ise kohtumenetlust algatama ei pea, seda teeb ilmselt kohalik omavalitsus, kes paigutab Teie isa hooldekodusse ja kui Teie isa hooldekodu arveid maksma ei hakka, pöördub vastava nõudega kohtu poole.
Kokkuvõtlikult võib öelda, eeskätt lasub hoolitsemiskohustus abivajavate liikmete eest perekonnal, kuid kui perekond ei suuda oma hoolitsemiskohustust täita (või ei ole abivajaval õigust ülalpidamist nõuda), läheb see üle riigile.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas vallasvarana olevat erastamata korterit saab osta?09.01.2013
Korter on suures majas, mida ei ole erastatud (ei ole ühistut tehtud). Elanikud on suhteliselt vaesed ja erastama nad ei ole võimelised. Milliseid tehinguid saab sellise korteriga teha?
Vastus: Taivo Saks, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid OÜ, www.tsp.ee
Küsimus: Kas mul on õigus lisatasule, kui meister toob kaks töölist minu juurde, et ma neid õpetaks?09.01.2013
Minu juurde saadeti tööle kaks uut töölist. Meister toob nad minu juurde ja ise laseb jalga jättes kõik õpetamise ja juhendamise minu kanda? Kas mul on õigus mingisugusele lisatasule?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Vastavalt TLS § 15 on töötaja kohustus teha kokkulepitud tööd kokkulepitud ajal, mahus ja kohas. Kui uute töötajate juhendamise või väljaõpetamise kohustust Teie töölepingus kirjas ei ole, siis tuleks seda vaadelda täiendava töö tegemisena, mille tegemises tuleb eelnevalt koos lisatasu maksmisega kokku leppida.
Tööandja ei saa tugineda TLS § 15 lg 2 p 1 (... töötaja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi), sest eeldatavasti ei ole Teie töölepingu järgne töö tegemise eesmärk personali väljaõpe vaid ise millegi tootmine.
Töö iseloomust tulenevaks kohustuseks võib pidada näiteks pingitöölisel oma töökoha korrashoidu ja töövahendite igapäevast hooldust, aga mitte teiste töötajate väljaõpetamist.
Soovides õiglaseid töösuhteid:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kui tööle asumisel aitas ettevõte kolida, kas siis lahkumisel peame selle kolimisauto summa kinni maksma?09.01.2013
Asusime mehega tööle firmas (lepingud tähtajatud) mees 1.sept ja mina 11.sept 2012, firma poolt oli kolimisauto ja korter. Tahame nüüd töölt lahkuda 1. märtsil 2013, kas peab lahkumisavalduse kirjutama? Lahkun omal soovil või võib ka näiteks põhjuseks kolimise tuua? Lepingus pole kolimisteenusest ega korterist mingit sätet, samas pole me kuhugi mujale ka allkirja pannud, kas tööandja võib meie palgast kolimisteenuse kulu maha võtta ja kas lõpparvega saame ka puhuseraha, kuna pole puhkust võtnud? Peres on 1 ühine ja 1 eelmisest kooselust alaealised lapsed. Kas meil on õigus saada töötuskindlustushüvitist?
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Töötaja võib töölepingu üles öelda mis tahes ajal, teatades kirjalikult tööandjale ette töösuhte lõppemisest 30 kalendripäeva (TLS § 98 lg 1). Sellisel juhul peaksite esitama töölepingu ülesütlemise avalduse 29. jaanuaril, kus Teie viimaseks tööpäevaks jääb 28. veebruar 2013.a.
Omal soovil ehk korralist üleaütlemist põhjendama ei pea. Tööandja peab maksma töölepingu lõppemise päeval töötajale kõik väljateenitud tasud (töötasu, kasutamata puhkuse hüvitise jne).
Tööandja võib nõusolekuta töötaja töötasust kinni pidada töötajale makstud ettemakse, mille töötaja peab tööandjale tagastama, ja töölepingu lõppemisel tasu väljatöötamata põhipuhkuse eest (TLS § 78 lg 3). Ülejäänud kohustuste sissenõudmisel on vaja töötaja nõusolekut.
Töötuskindlustushüvitist saab taotleda vaid olukorras, kus töötaja ei ole omal vabal tahtel töösuhet lõpetanud. Seega on töötuna arvele võttes Teil õigus vaid töötutoetusele.
Õiglast töösuhte lõppu ning edu uutes väljakutsetes!
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kuidas lahendada olukord, kui mitme kortermaja inimesed ei saa oma kodule ligi, sest sissesõidutee on erastatud ühe kinnistu juurde?08.01.2013
Linnatänavalt maja ette viiv sissesõidutee on erastatud ühe kinnistu osaks, kusjuures kinnistuandmetel ei ole tegemist teega, vaid tavalise maaga (reaalselt on siiski tee, asfalteeritud ning 6 m lai, ajalooliselt kasutatud alati sissesõiduteena ümberkaudsetele kinnistutele).
Tekkinud on olukord, mil naabruses olevate korterelamu elanikel ei ole enam võimalik oma kinnistule sõita, sest olemasolev tee on ühe kinnistu (samuti kortermaja) eramaa ning on otsustanud keelata naabritel selle kasutamise.
Mõnel naaberkinnistul on piirnevus avaliku teega (mitte kõigil), et avalikult teelt oma kinnistule saada peaks aga uue tee ehitama, mida loomulikult inimesed ei soovi.
Hetkeolukorras puudub mitmel kortermajal ligipääs oma kinnistule, sealhulgas teenindavatel autodel nagu kiirabi, prügivedu jne jne.
Kuidas antud olukorda lahendada? Tegemist on selgelt erastamisveaga, omavalitusus ei ole jätnud elanikele ligipääsu kortermajadele.
Tekkinud on olukord, mil naabruses olevate korterelamu elanikel ei ole enam võimalik oma kinnistule sõita, sest olemasolev tee on ühe kinnistu (samuti kortermaja) eramaa ning on otsustanud keelata naabritel selle kasutamise.
Mõnel naaberkinnistul on piirnevus avaliku teega (mitte kõigil), et avalikult teelt oma kinnistule saada peaks aga uue tee ehitama, mida loomulikult inimesed ei soovi.
Hetkeolukorras puudub mitmel kortermajal ligipääs oma kinnistule, sealhulgas teenindavatel autodel nagu kiirabi, prügivedu jne jne.
Kuidas antud olukorda lahendada? Tegemist on selgelt erastamisveaga, omavalitusus ei ole jätnud elanikele ligipääsu kortermajadele.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Eeltoodud sätte põhjal on seega olukord üheseselt selge - naaberkinnistu omanik on kohustatud võimaldama oma kinnistu kasutamist juurdepääsuks Teile kuuluvale kinnistule. Praktikas teeb olukorra keeruliseks asjaolu, et mõlemad kinnistud on jagatud korteriomanditeks, mis tähendab seda, et juurdepääsu servituudi nõude peab esitama ning selleks nõusoleku andma iga korteriomanik eraldi.
Sõltumata viimatinimetatud raskusest laheneb probleem seda kiiremini, mida varem juurdepääsuservituudi nõue naaberkinnistul asuvate korterite omanikele esitatakse.
Tervitades,
Andry Krass
Küsimus: Kas ühe lapsevanema hooldusõigustest vabastamine kohtu kaudu vabastab ka elatisraha maksmise kohustusest? 08.01.2013
Tere.
Kas ühe lapsevanema hooldusõigustest vabastamine kohtu kaudu vabastab ka elatisraha maksmise kohustusest? Ja kas teisel vanemal on võimalik seda elatisraha taotleda riigilt, kui ta on ainuhooldaja?
Olukord on keeruline, kuna laps on sündinud sügava puudega ja meie elud on lahku läinud. Praeguseks käib laps erivajadustega lasteaias, sööb spets toitu ja vajab 24h järelvalvet.
Kas ühe lapsevanema hooldusõigustest vabastamine kohtu kaudu vabastab ka elatisraha maksmise kohustusest? Ja kas teisel vanemal on võimalik seda elatisraha taotleda riigilt, kui ta on ainuhooldaja?
Olukord on keeruline, kuna laps on sündinud sügava puudega ja meie elud on lahku läinud. Praeguseks käib laps erivajadustega lasteaias, sööb spets toitu ja vajab 24h järelvalvet.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Hooldusõiguse kuuluvus ei ole seotud vanema ülalpidamiskohustusega oma lapse suhtes, seega ka olukorras, mil hooldusõigus kuulub täies ulatuses ühele vanemale, lasub teisel vanemal lapse ees ülalpidamiskohustus (eelkõige elatise maksmise teel).
Lapse ülalpidamisekohustusest vabaneb vanem vaid siis, kui ta annab oma lapse lapsendada – lapsendamisel kaotab bioloogiline vanem lapse suhtes kõik õigused ja kohustused, sh ülalpidamiskohustuse.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on õigust nõuda elatisraha, kui isa maksis seda lapse 18-aastaseks saamiseni, kuid laps käib veel endiselt ametikoolis?08.01.2013
Tere,
Kohtuotsusega mõisteti lapse isalt välja igakuine elatis. Ta maksis seda kuni lapse 18-aastaseks saamiseni (kuupäevani, mis oli kirjas kohtuotsuses). Kuna laps õpib veel Ametikoolis, kas mul on õigus nõuda lapsele elatise maksmist kooli lõpetamiseni ja kas selleks on vaja pöörduda kohtutäituri poole?
Kohtuotsusega mõisteti lapse isalt välja igakuine elatis. Ta maksis seda kuni lapse 18-aastaseks saamiseni (kuupäevani, mis oli kirjas kohtuotsuses). Kuna laps õpib veel Ametikoolis, kas mul on õigus nõuda lapsele elatise maksmist kooli lõpetamiseni ja kas selleks on vaja pöörduda kohtutäituri poole?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
PkS § 97 punktist 2 lähtuvalt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
Seega, kui laps sai 18-aastaseks, kuid õpib jätkuvalt kutseõppeasutuses, on tal õigus nõuda ülalpidamist PkS § 97 punkti 2 alusel kuni kooli lõpetamiseni või koolis käimise ajal 21-aastaseks saamiseni.
Kui lapse isa vabatahtlikult elatise maksmise kohustust ei täida, tuleb uuesti elatise väljamõistmisega kohtusse pöörduda (võimalik on ka tagasiulatuv elatise nõudmine alates lapse täisealiseks saamisest, st ajast, mil lapse isa enam elatist ei maksnud).
Kohtutäitur saab lähtuda vaid kohtuotsuse tekstist ja selle kohaselt lõppes isa elatise maksmise kohustus lapse 18-aastaseks saamisel, seega antud situatsioonis kohtutäituri poole pöördumine lahendust ei anna.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas päevases õppevormis rakenduskõrgharidust omandades on õigus tasulisele õppepuhkusele?08.01.2013
Tere!
Töötan töölepingu alusel ning omandan päevases õppevormis rakenduskõrgharidust.
Millised on minu õigused saada õppepuhkust? Kas minule rakendub säte, mis lubab keskmise palga maksmist õppepuhkuse ajal?
Tervitades
Töötan töölepingu alusel ning omandan päevases õppevormis rakenduskõrgharidust.
Millised on minu õigused saada õppepuhkust? Kas minule rakendub säte, mis lubab keskmise palga maksmist õppepuhkuse ajal?
Tervitades
Vastus: Merike Michelson, info- ja personalitöö, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Koolitusel osalemiseks antakse töötajale koolitusasutuse teatise alusel õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul. Taseme- ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest ning seda kohaldatakse töötajatele, kes osalevad ka tasemekoolituse päevases õppevormis ja täiskoormusega õppes.
Tasemekoolituse lõpetamiseks antakse täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest makstakse töötajale ja avalikule teenistujale töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär (TäKS §8).
Edukat enesetäiendust soovides:
Merike Michelson
www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu
Küsimus: Kas lahutuse korral kuulub enne abielu vanemate poolt mehe nimele vormistatud korter ainult mehele?07.01.2013
Tere!
Minul olukord järgmine: ämmalt saadud korter kirjutati mehe nimele aasta enne meie ametlikku abiellumist. Selleks ajaks olime vabaabielus olnud 6 aastat. Meil oli olemas ka juba ühine laps. Elame siiani koos selles korteris.
Korteriga seonduvaid kulutusi oleme kandnud võrdselt. Palun öelge, kas abielu lahutamise korral on minul ja lapsel ka korterile mingit õigust või on see ainult mehe oma? Mingit vara kohta käivat lepingut me enne abiellumist sõlminud ei ole.
Tänud vastamast
Ilusat uut aastat!
Minul olukord järgmine: ämmalt saadud korter kirjutati mehe nimele aasta enne meie ametlikku abiellumist. Selleks ajaks olime vabaabielus olnud 6 aastat. Meil oli olemas ka juba ühine laps. Elame siiani koos selles korteris.
Korteriga seonduvaid kulutusi oleme kandnud võrdselt. Palun öelge, kas abielu lahutamise korral on minul ja lapsel ka korterile mingit õigust või on see ainult mehe oma? Mingit vara kohta käivat lepingut me enne abiellumist sõlminud ei ole.
Tänud vastamast
Ilusat uut aastat!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Teie abikaasa on korteri omandanud enne abielu ja korteri ühisvara hulka määramiseks abieluvaralepingut sõlmitud ei ole (nagu ka märkisite), on tegemist Teie abikaasa lahusvaraga. Seega abielu lahutamise korral puudub Teil õigus nõuda korteri kui ühisvara jagamist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand