Õigus
Küsimus: Kas seletaksite lahti TLS § 44 p 6, kuidas seda seadusepunkti täita?10.01.2013
Tere,
palun seletage lahti TLS § 44 p 6. Mis sellele eelneb, kaasneb, järgneb (s.t. kuidas peaks välja nägema selle seadusepunkti täitmine tööandja ja töötaja poolt?).
Tänan!
palun seletage lahti TLS § 44 p 6. Mis sellele eelneb, kaasneb, järgneb (s.t. kuidas peaks välja nägema selle seadusepunkti täitmine tööandja ja töötaja poolt?).
Tänan!
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
TLS § 44 lg 6: Tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas.
Asi peaks nägema välja nii, et tööandja ja töötaja lepivad kas suuliselt või kirjalikult ette kokku ületundide tegemises, ületundide mahus ja selle hüvitamise korra. Kokkulepe vormistatakse enne ületundide tegemist tööandja kirjaliku otsusena.
Vastavalt seaduse mõttele tuleks vaba aeg anda võimalikult vahetult peale ületundide tegemist, sest vaba aja andmise eesmärgiks on võimaldada töötaja taastumine.
Tegelikus elus võib aeg-ajalt raskeks osutuda kõikide ideaalprotseduuride järgimine (kokkulepe ja selle vormistamine ette), siis tuleks lähtuda vastastikuste huvide ja lojaalsuse põhimõtetest. Päris kindlasti ei ole töötajal kohustust asuda ületunde tegema enne, kui tal puudub veendumus ületundide hüvitamise ja selle viisi (vaba aeg või raha) osas.
Juhin tähelepanu asjaolule, et vastavalt seaduse mõttele hüvitatakse ületunnid vaikimisi vaba ajaga ja ületundide hüvitamine rahas peaks olema pigem erand. See põhimõte lähtub sellest, et meie seaduseandjad on seadust tehes lähtunud kõrge elatustasemega heaoluühiskonna mudelist, kus inimese vabal ajal on suurem väärtus kui rahal.
Jõukohast ületundide tegemist!
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas seadusega on ette nähtud öö(töö)tundide piir ühes kuus?10.01.2013
Tere
Ma töötan ettevõttes, mis on avatud 24/7 ja sooviksin teada, et kas seaduses on kuidagi see ka välja toodud, et kui palju tunde kuus töötaja võib teha öötunde? Või see on tööandja otsustada?
Tänan vastuse eest!
Ma töötan ettevõttes, mis on avatud 24/7 ja sooviksin teada, et kas seaduses on kuidagi see ka välja toodud, et kui palju tunde kuus töötaja võib teha öötunde? Või see on tööandja otsustada?
Tänan vastuse eest!
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Kuna Te ei ole välja toonud oma tegevusala ega täpsustanud oma graafikut, siis saan vastata ainult viitega TLS § 50, mis seab öötööle teatud piirangud. Pöörake tähelepanu ka TLS § 50 lg 4 toodud erandite võimalusele.
Tervisele vastavat koormust soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas korteriühistul on õigus võlglase korteris elekter välja lülitada või on ainuke lahendus kohtusse pöördumine?09.01.2013
Tere! Oleme pisike 7 korteriga KÜ. Meil on probleem ühe korteriomanikuga, kes ei tasu kommunaalkulusid (elekter, vesi, prügi, remondifond). Tegemist on ahjuküttega majaga. Nimetatud korteris ei elata, käiakse aeg-ajalt. Seetõttu köetakse korterit elektriga (õhksoojuspump ja põrandaküte). Üldiselt on nimetatud korteri igakuine elektri tarbimine pool terve maja elektri tarbimisest (talvel keskmiselt 1400 kW kuus). KÜ-l on leping Eesti Energiaga, seega tasub KÜ praegu selle korteri arveid.
Kas KÜ-l on õigus lülitada selles korteris vesi ja elekter välja (tehniliselt on see võimalik)? Kas selleks piisaks kõikide teiste korteriomanike kirjalikust nõusolekust? Või on ainus võimalik lahendus kohtusse pöördumine.
Ette tänades, KÜ.
Kas KÜ-l on õigus lülitada selles korteris vesi ja elekter välja (tehniliselt on see võimalik)? Kas selleks piisaks kõikide teiste korteriomanike kirjalikust nõusolekust? Või on ainus võimalik lahendus kohtusse pöördumine.
Ette tänades, KÜ.
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Tervitades,
Andry Krass
Küsimus: Mida peaksin tegema, et lapsele vanavanematelt elatisraha nõuda?09.01.2013
Tere!
Lugesin vastuseid sarnastele küsimustele nagu minul, aga abi ei saanud. Nimelt tean ma, et on võimalik nõuda elatisraha vanavanematelt (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19. oktoobri 2011. a otsuse nr 3-2-1-75-11 kohaselt võib vanavanematel oma lapselapse ülalpidamise kohustus tekkida PKS § 106 lg 2 alusel ka siis, kui on juba olemas jõustunud kohtuotsus elatise asjas vanema vastu.) Mida peaksin tegema selleks, et vanavanematelt elatisraha nõuda? Milliseid dokumente on vaja? Kuhu peaksin pöörduma? Kas asi käib läbi kohtu või piisab kohtutäiturile dokumentide esitamisest? On advokaadi olemasolu tähtis sellise asja läbiviimiseks? Nii lapse isal kui vanavanematel puudub täielik huvi lapse vastu. Alimendid on ametlikult peale pandud aastal 2008 ja lapse isa ei käi nimme ametlikult tööl. Keeldub alimentide maksmisest.
Ettetänades
Lugesin vastuseid sarnastele küsimustele nagu minul, aga abi ei saanud. Nimelt tean ma, et on võimalik nõuda elatisraha vanavanematelt (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19. oktoobri 2011. a otsuse nr 3-2-1-75-11 kohaselt võib vanavanematel oma lapselapse ülalpidamise kohustus tekkida PKS § 106 lg 2 alusel ka siis, kui on juba olemas jõustunud kohtuotsus elatise asjas vanema vastu.) Mida peaksin tegema selleks, et vanavanematelt elatisraha nõuda? Milliseid dokumente on vaja? Kuhu peaksin pöörduma? Kas asi käib läbi kohtu või piisab kohtutäiturile dokumentide esitamisest? On advokaadi olemasolu tähtis sellise asja läbiviimiseks? Nii lapse isal kui vanavanematel puudub täielik huvi lapse vastu. Alimendid on ametlikult peale pandud aastal 2008 ja lapse isa ei käi nimme ametlikult tööl. Keeldub alimentide maksmisest.
Ettetänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui soovite elatise väljamõistmist asenduskohustusena lapse isa vanematelt (lapse vanavanematelt), tuleb kohtule esitada vastav hagiavaldus. Seda muidugi juhul, kui kohtuväliselt kokkuleppele saada ei õnnestu, mida võib ilmselt Teie kirjelduse alusel eeldada.
Advokaadi/juristi abi oleks kasulik hagiavalduse koostamisel, kuid ei ole ilmtingimata vajalik kohtuistungil (see oleneb juba Teist, kui kindlalt ennast istungil tunnete).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas käib elatisraha jagamine, kui isa saab miinimumpalka ja elatist vaja maksta kolmele lapsele?09.01.2013
Tere!
Sooviks, et laste isa maksaks kahele lapsele elatist. Ühte elatist soovin suurendada, kokkuleppena sõlmisin ma rumalalt 500 krooni. See on nüüd 30€. Kohtumajas öeldi, et vajadusel saan suurendada. Seda soovingi ma nüüd teha. Elu läheb iga päev kallimaks ja söögilaud õhemaks. Ja teisele lapsele soovin Eesti Vabariigi seadusest tulenevalt seda miinimumi panna. Kas oleks see mõeldav? Hetkel küll sünniaktil nime pole, aga võib-olla saab asja niikaugele, et tunnistab põlvnemist. Kui ei, siis tuleb asja alustada teisiti. Sain ka vastavad paberid kohtumaja kantseleist. Aga mul ongi küsimus, kui temal on kaks last minuga ja uue naisega on üks laps, teine on naisel eelmisest kooselust. Ning saab miinimumi, kuidas seda elatist siis määratakse?
Kokkuleppele me temaga vist kohtuväliselt ei jõua. Minule pakub kahe lapse eest kokku 60€ elatist, sellega pole ma nõus. Viimasel korral ütles sms-is, et üle saja euro kuus ei kavatse tema maksta, kuna tema tahab ka elada. Sõimab ja saadab sms-e, et ma ei hooli tema kahest lapsest, kes tal uue naisega on. Et nemad peavad kannatama, minupärast, et mina pressivat neilt nüüd raha välja. Aga samas ei pea ju minu lapsed kannatama, et isal uus pere on. Keeruline olukord, aga sooviks ikka teie abi.
Sooviks, et laste isa maksaks kahele lapsele elatist. Ühte elatist soovin suurendada, kokkuleppena sõlmisin ma rumalalt 500 krooni. See on nüüd 30€. Kohtumajas öeldi, et vajadusel saan suurendada. Seda soovingi ma nüüd teha. Elu läheb iga päev kallimaks ja söögilaud õhemaks. Ja teisele lapsele soovin Eesti Vabariigi seadusest tulenevalt seda miinimumi panna. Kas oleks see mõeldav? Hetkel küll sünniaktil nime pole, aga võib-olla saab asja niikaugele, et tunnistab põlvnemist. Kui ei, siis tuleb asja alustada teisiti. Sain ka vastavad paberid kohtumaja kantseleist. Aga mul ongi küsimus, kui temal on kaks last minuga ja uue naisega on üks laps, teine on naisel eelmisest kooselust. Ning saab miinimumi, kuidas seda elatist siis määratakse?
Kokkuleppele me temaga vist kohtuväliselt ei jõua. Minule pakub kahe lapse eest kokku 60€ elatist, sellega pole ma nõus. Viimasel korral ütles sms-is, et üle saja euro kuus ei kavatse tema maksta, kuna tema tahab ka elada. Sõimab ja saadab sms-e, et ma ei hooli tema kahest lapsest, kes tal uue naisega on. Et nemad peavad kannatama, minupärast, et mina pressivat neilt nüüd raha välja. Aga samas ei pea ju minu lapsed kannatama, et isal uus pere on. Keeruline olukord, aga sooviks ikka teie abi.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Esmalt märgin ära, et elatist on võimalik nõuda vaid mehelt, kes on lapse sünnitunnistusele isana kantud, seega tuleb Teil kõigepealt taotleda kohtus isaduse tuvastamist (võimalik on ka isaduse omaksvõtt mehe poolt, siis ei ole vaja isaduse tuvastamiseks kohtusse pöörduda).
Teil kui laste seaduslikul esindajal on õigus igal juhul laste ülalpidamiseks elatist nõuda, ka olukorras, mil elatise maksmiseks kohustatud isiku sissetulek on minimaalne. Riigikohus on leidnud, et vanem on kohustatud leidma vajalikud vahendid enda ja oma laste ülalpidmiseks.
Asjaolu, et mehe uuel elukaaslasel on eelnevast kooselust laps, ei oma Teie jaoks juriidiliselt tähendust, sest mehel puudub kohustus seda last ülalpidada.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui elatisraha määr uuest aastast muutus, mis siis korralduslikult muutus, kas lihtsalt maksta 15 eurot rohkem?09.01.2013
Minu poeg maksab elatisraha oma tütrele. Kui tõusis 2013 miinimumpalk, siis peaks ta nüüd maksma 160 eurot. Kuidas see peaks korraldusliku poole pealt käima: kas ta maksab 15 eurot ise lapse emale juurde või peab ta tegema töökohas avalduse?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui isa maksab elatist kohtuvälise kokkuleppe alusel, tuleb lihtsalt summat suurendada poole kehtiva miinimumini, st 160 euroni. Kui elatist maksab tööandja vastava kohtuotsuse alusel, tuleb suurenenud alampalgale ja sellega seoses suurenenud elatisrahale juhtida tööandja tähelepanu (seda eeldusel, et kohtuotsuses on elatis seotud alampalgaga, mitte nimetatud konkreetse summana).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuhu pöörduda, kui naaber eemaldas ebaseaduslikult kandva seina?09.01.2013
Tere! Meil on selline probleem, et naabrid, kes elavad üleval, tegid ebaseaduslikku ümberplaneerimist ning lõhkusid kandeseina maha. Seoses sellega on meil väga hea kuuldavus korteris. Tegime heliisolatsiooni, aga see eriti ei aita. Kas on võimalik taotleda seda, et naabrid taastaksid kandeseina ja kelle poole pöörduda?
Vastus: Andry Krass, Õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliit, juhatuse liige; Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ, juhatuse liige, www.omanikud.ee/
Juhul, kui naaber ettekirjutust ei täida, siis tundub kõige efektiivsemaks viisiks oma õiguste kaitsel taotleda naaberkorteri võõrandamist, alustades uue korteriomaniku tekkides vaheseina taastamise nõudega otsast peale. Alternatiivselt tasub abi otsida kohaliku omavalitsuse käest, kellel on samuti seadusest tulenev õigus teostada ehitistes järelevalvet ning teha vajadusel ettekirjutusi.
Lugupidamist,
Andry Krass
Küsimus: Kas tööandja võib müüja töötasu (preemiat) poevarguste tõttu vähendada?09.01.2013
Tere!
Kaupluses makstakse klienditeenindajale palka põhipalk+preemiad alusel. Preemiates on ka selline osa nagu varguste preemia, mis tähendab seda, et klienditeenindaja peab suutma ära hoida võimalikult palju varguseid poes ning saada siis selle eest ka tasu.
Samas kui poes on palju kliente ja klienditeenindaja ei jõua jälgida poes toimuvat ning kuu lõikes on vargused suured ning ületavad teatud piiri, siis varguste preemia alusel peetakse palgast mingi summa kinni. Selleks on tehtud kindlad arvutused, milline protsent ning kui suur see varguste summa kuu lõikes olla võib.
Küsimus siis selline, kas tööandjal on õigust üldse midagi sellist teha? Palgast rahaliselt kinni pidada varguste eest poes, mida töötajad ise ei soorita, vaid mis on varaste poolt varastatud?
Antud osa "vargustepreemiast kinnipidamine" on ka töölepingus sätestatud.
Kõike kaunist !:)
Kaupluses makstakse klienditeenindajale palka põhipalk+preemiad alusel. Preemiates on ka selline osa nagu varguste preemia, mis tähendab seda, et klienditeenindaja peab suutma ära hoida võimalikult palju varguseid poes ning saada siis selle eest ka tasu.
Samas kui poes on palju kliente ja klienditeenindaja ei jõua jälgida poes toimuvat ning kuu lõikes on vargused suured ning ületavad teatud piiri, siis varguste preemia alusel peetakse palgast mingi summa kinni. Selleks on tehtud kindlad arvutused, milline protsent ning kui suur see varguste summa kuu lõikes olla võib.
Küsimus siis selline, kas tööandjal on õigust üldse midagi sellist teha? Palgast rahaliselt kinni pidada varguste eest poes, mida töötajad ise ei soorita, vaid mis on varaste poolt varastatud?
Antud osa "vargustepreemiast kinnipidamine" on ka töölepingus sätestatud.
Kõike kaunist !:)
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Nägemata Teie töölepingut ja teadmata täpselt preemia maksmise tingimusi, ei saa ammendavat vastust anda.
Tuleb eristada fikseeritud töötasu, mida saadakse kokkulepitud töö eest ja preemiat teatud saavutuste eest, mis ületavad tavapäraselt oodatava tulemuse.
Töötasust ilma töötaja nõusolekuta peale üksikute eranditeta (avansiliste maksete tasaarvestus ja TL lõpetamisel ettepuhatud puhkusetasu) kinnipidamisi teha ei saa.
Preemia maksmine on aga tööandja ühepoolne otsus, mille maksmise reeglid ja suuruse määrab tema ise.
Teie juhtumi puhul oleks oluline näha, kuidas on preemia maksmine Teie töölepingus vormistatud, siis saaks anda sellele konkreetsema hinnangu.
Õiglaseid töösuhteid ja poevaraste soo otsasaamist soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kas tööandjal on õigus töötajat karistada, sundides teda vabast ajast tööle?09.01.2013
Tere. Mul selline mure, et tööandja nõuab, et läheksin omast vabast ajast tööle. Ma ei jõudnud tööpäeva jooksul kõiki oma tööülesandeid lõpetada ning mul järgnesid vabad päevad.
Tööandja aga helistas ja käskis karistuseks tulla omast vabast ajast tööle ning oma ülesanded ära lõpetada, lisades veel, et neid töötunde ta kirja ei pane. Kas mul on õigus keelduda?
Tööandja aga helistas ja käskis karistuseks tulla omast vabast ajast tööle ning oma ülesanded ära lõpetada, lisades veel, et neid töötunde ta kirja ei pane. Kas mul on õigus keelduda?
Vastus: Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi
Vabast ajast kedagi tasuta tööle sundida ei ole tööandjal õigust ja karistamist töölepingu seadus ette ei näe. Juhul, kui tööandja põhjendatult leiab, et töötaja töövõime või töösse suhtumine ei ole nõutaval tasemel, siis saab ta töötajat hoiatada, andes viimasele aega ennast parandada.
Teie küsimusest ei selgu, kas tööülesannete puuduliku täitmise põhjustas Teie enda tegevus/tegevusetus või oli selleks Teist sõltumatu põhjus, näiteks ebaloomulikult suur töökoormus või vajadus tegeleda esmajärjekorras mõne ettenägematu, aga prioriteetse teemaga. Viimasel juhul võite täiendavast tööst julgelt keelduda, aga kui põhjus oli Teis endas, siis oleks mõistlikum tööandjaga kompromisse otsida, sest seadus annab tööandjale erinevaid võimalusi, kuidas käituda, kui töötaja oma kohustusi nõuetekohaselt ei täida.
Teie õigustatud nõudmiste ja soovide täitumist soovides:
Tiit Kruusalu
tiit@metiabi.eu
www.metiabi.eu
Küsimus: Kui ettevõte on väärt 10000 eurot, kuid see ostetakse 10 euro eest, kas siis ostjal tekib maksukohustus?09.01.2013
Tere,
Olukord järgmine: isik soovib osta 10 euro eest osaühingut, mille juhatuse liige ta ise on. Osaühing on 10 000 eurot väärt (raha pangakontol 5000 eurot ja varad 5000 eurot, kohustusi pole). Kas väärtusest väiksema hinnaga ostmisel tekivad ostjale mingid maksukohustused? Mida peaks tehingu korrektseks toimumiseks veel teadma? Kas juhatuse liige justkui erisoodustust ei saa? Kas osaühingul ei teki mingeid maksukohustusi?
Olukord järgmine: isik soovib osta 10 euro eest osaühingut, mille juhatuse liige ta ise on. Osaühing on 10 000 eurot väärt (raha pangakontol 5000 eurot ja varad 5000 eurot, kohustusi pole). Kas väärtusest väiksema hinnaga ostmisel tekivad ostjale mingid maksukohustused? Mida peaks tehingu korrektseks toimumiseks veel teadma? Kas juhatuse liige justkui erisoodustust ei saa? Kas osaühingul ei teki mingeid maksukohustusi?
Vastus: Vello Vallaste, PhD (majandus), MEng, MPsych, CMC, Vallaste ja Partnerid OÜ, www.vjap.ee
Küsimusest paraku ei selgu, kes on osa müüja. Küsimus erisoodustuse andmisest võib kerkida juhul, kui osaühing müüb oma osa ise, st ta on selle eelnevalt tagasi ostnud (reeglina see nii ei ole). Kui siiski on tegu oma osa võõrandamisega, siis maksustatakse erisoodustusena summa, mille võrra osa tagasiostuhind ületab müügihinda (tagasiostuhind - 10 eurot). Äriühingu vara suurusega ei ole ühelgi juhul mingit tegemist.