Õigus

Tere.

Tõepoolest võib töötaja töölepingu seaduse kohaselt töötasu maksmisega olulise viivitamise korral erakorraliselt töölepingu üles öelda (TLS § 91 lg 2 p 2). Siinkohal ei tohi unustada, et selle olulisust tuleb tõestada ning põhjendada. Samuti on töötajal õigus nõuda töötasu maksmisega viivitamise korral võlaõiguslikku viivist (VÕS § 113 lg 1), kuid mitte iga töötasu maksmisega viivitamine ei anna töötajale õigust leping erakorraliselt üles öelda. Töövaidluskomisjonide otsuste üldistamisel on erinevaid põhjuseid, kuid eelkõige TLS § 91 lg 2 p 2 mõttes (tõestus selle kohta, millist kahju tõi töötajale töötasu maksmisega viivitamine?) viivitamise olulisuse puudumine.

Enne töölepingu erakorralist ülesütlemist tuleks tööandjale kirjalikult (e-mail vms.) anda mõistlik tähtaeg nimetatud töölepingu punkti rikkumise lõpetamiseks. Kui tähtaja möödumisel see tulemust ei anna (st tööandja endiselt hilineb töötasu maksmisega), on alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ning viivise sissenõudmiseks.
Viivisenõude esitamiseks ei ole seaduses ette nähtud üldist tähtaega. Piiravaks tähtajaks on nõude aegumine, mis annab tööandjale vastuväitena õiguse viivise maksmisest keelduda. Et vältida aegumist tööandja poolt vastuväite esitamisel töötaja nõuete rahuldamata jätmist, peab töötaja esitama töötasult arvestatava viivisenõude nelja kuu jooksul töötasu väljamaksmata jätmisest.
Juhul, kui tööandja keeldub viivisenõude täitmisest ja viivise väljamaksmisest, on töötajal õigus nõuda viiviste väljamõistmist kohtus või töövaidluskomisjonis.

Mõistlikke otsuseid ja läbikaalutud tegevust.

Merike Michelson

www.metiabi.eu
merike@metiabi.eu

Tere, nii katus kui aknad kuuluvad korteriomandiseaduse paragrahv 1 lõige 2 ja paragrahv 2 lõige 1 kohaselt korteriomanike kaasomandisse ning seetõttu peavad korteriomanikud neid korras hoidma ühiselt.

Lugupidamisega,
Andry Krass

Tere, ülekütmisega seotud nõuet välistavaks asjaoluks on asjaolu, et Teie ise olete küttesüsteemi kaasomanikuks ning seetõttu vastutav selle eest, et temperatuur ei jaotu korterite vahel ühtlaselt. Küttesüsteemi kordategemise õigus on nii korteriühistul kui üksikul korteriomanikul.

Tervitades,
Andry Krass

Ilma materjalidega tutvumata on raske vastata. Kas volitasite teda võtma vastu raha ja ostma kinnistu või ainult vormistama korteri müüki või mis seal volikirjas täpselt kirjutatud on; maja enda nimele saamise võimaluste kohta ei saa samuti nii vähese info põhjal midagi öelda. Pigem arvan, et kinnistut nii lihtsalt enda nimele ei saa. Kui teine pool on asjaga nõus, siis loomulikult. Kui olete asja omanik, siis on teil õigus igal ajal ja piiramatult oma majja minna. Kui on seatud isiklik kasutusõigus, siis on sellel isikul, kelle kasuks see on seatud, õigus samuti oma õigust realiseerida. Isikliku kasutusõiguse seadmise lepingus fikseeritakse see tavaliset ära, milliseid ruume ja millistel tingimustel ta võib kasutada.

Küsimus on niivõrd segaselt esitatud, et raske on selget seisukohta anda.
Kas kinkijateks olid vanaema ja vanaisa koos või kuidas vanaisa siia puutub, teiseks, kas korteri omand on emale üle läinud või milline on vara staatus hetkel, mis tähendab, et keelati tehingute tegemine - vara omanikku ei saa tehinguga keelata vara käsutamast; kui kingisaaja sureb enne, kui talle on asi üle antud, siis võib kinkija lepingust taganeda, kuid kui kinkijaks on mõlema vanavanemad, siis ei ole see võimalik; kui korter on üle antud, siis saab taganeda kingisaaja surma korral üksnes erandjuhtudel.

Lepingu formaalse kehtivuse osas on materjalidega täpsemalt tutvumata raske hinnangut anda. Kipun arvama, et leping kehtib, kuna olete korterisse sisse kolinud. See, kas korteri üle andnud isik teile volikirja esitas, ei puutu asjasse.

Taas ei ole ilma lepinguga tutvumata võimalik täpselt öelda, kuid kõne alla võiks tulla remondifondi maksete igakuistest kuludest maha arvamine - seda juhul, kui lepingus sellekohast kokkulepet ei olnud, sest reeglina lisatakse üürile mõõdetavad näidud ja kommunaalmaksed, kuid korteri remondifondi raha kogumine ei ole igakuine kommunaalteenus. Samas, lepingu ülesütlemiseks see asjaolu ilmselt õigust ei anna.

Lepingu võiks erakorraliselt üles öelda, kui korter on ebanormaalselt külm (s.t ei pea sooja). Siin tuleks aga eelnevalt hinnata, kas korteri soojapidavus on alla normide või on teie enda nõudmised liiga kõrged.

Kui te ei pääse oma kinnistule avalikult kasutatavalt teelt muul viisil kui üksnes üle naaberkinnistule selleks ehitatud tee, siis ei või naaber teid takistada. Seadus ei näe võimalust, et naaber võiks erinevaid isikuid samadel asjaoludel erinevalt kohaldada. Samas ei sätesta seadus selleks ka keeldu. Antud informatsiooni põhjal näib, et peaksite pöörduma kohtusse ning taotlema naaberkinnistule oma kinnistu kasuks servituudi seadmist.

Välismaal teenitud palgatulu on Eestis mittemaksustatav, kui inimene on viibinud 12 järjestikuse kuu jooksul välismaal vähemalt 183 päeva ja see tulu oli välisriigis maksustatav ning selle kohta on dokumentaalne tõend, kust nähtub välisriigis makstud või kinnipeetud maksusumma (ka juhul, kui see on 0). Kui eelmärgitud tingimused on täidetud, siis deklareeritakse välismaine tulu vormi A tabelis 8.8, kui mitte, siis tabelis 8.1.

Lepingu korraline ülesütlemine tähendab seda, et lepingu võib ilma mõjuva põhjuseta (nt teise poole lepingu olulise rikkumiseta) üles öelda. Lepingu erakorraline ülesütlemine saab toimuda üldjuhul siis, kui teine pool lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikub. Seega, kui teine pool (teie puhul käsundisaaja) lepingut ei riku, kuid soovite käsundiandjana lepingu siiski lõpetada, siis saate seda teha korralise ülesütlemise kaudu, tuginedes muu hulgas VÕS § 630. Ülesütlemise osas peate järgima ka lepingus sätestatut. Leppetrahve jne on võimalik nõuda juhul, kui selle maksmises on lepingu konkreetse tingimuse rikkumise puhuks lepingus eraldi kokkulepe.

Võlaõigusseaduse § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

Teise isiku vara kahjustaine on õigusvastane (VÕS § 1045 lg 1 p 5). Kahju tekitaja süü olemasolu eeldatakse (VÕS § 1050 lg 1).

Seega on Teil seadusest tulenev õigus nõuda Teile tekitatud kahju hüvitamist kahju tekitanud sõiduki kasutaja poolt. Kui kahju tekitaja ei hüvita kahju vabatahtlikult, on Teil õigus esitada tema vastu nõue kohtusse.