Õigus

Tere!

Sooviks teada kuidas on reguleeritud kiirusemõõtmine ja mismoodi näeb välja selle seaduslik toimumine ja karistamine? Kas see on õige, kui mõõdetakse kiirust punktis A ja auto peatatakse teise patrulli poolt punktis B, mis asub x kilomeetrit punktist A (mitte eest ära sõitmine)? Kui mind peatatakse, siis kas mulle ei peaks mitte näitama fikseeritud kiirust mille alusel hakatakse mulle trahvi koostama?

Tere!

Selline küsimus, et kas on ka kuskil seaduses kirjas, et mootorsõidukijuhi juhendaja peab istuma kõrval või võib ta istuda ka näiteks tagaistmel?

Tere,
selline küsimus, et kui ma soovin päritud kinnisvara müüa ja selle müün, kas sellest saadud tulu on võimalik samuti kohtutäituril arestida? Võlgnevus pole mitte sellel, kellelt päriti, vaid pärijal. See oleks hetkel ainuke väljapääs, et müügi rahadest siis tasuda natuke kõikidest võlgadest, kuid kui see tulu arestitakse, kaob ka see võimalus.

Lugupidamisega

Tere!
Kas ma pean peatama auto väljaspoolt asulat pimedal ajal, kui ei ole arusaadav, kes mind peatab? Lõpuks selgus, et need olid abipolitseinikud, kes on varustatud automaatrelvaga aga seljas on neoonvest, kus "abipolitsei" on kirjutatud ainult seljale. Kui ta püüab autot kontrollimiseks peatada, siis ei ole aru saada, kas tegemist metsavahiga või politsei ametnikuga. Kui pärast peatamist küsin millise teenistusega ma suhtlen, siis ta pööras mulle lihtsalt selja ja ütles, et tegu on "politseioperatsiooniga". Lõpuks, kui mul ei olnud kaasas auto tehnist passi, ähvardas ta, et nüüd ma pean kaks tundi ootama kuni tehakse selgeks, kas olen vastutav selle Eesti registris oleva auto kasutaja. Miks nii, kui Liiklusseaduses selgelt ju kirjutatud: Kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eestis registreeritud mootorsõiduki registreerimistunnistuse ja selle haagise registreerimistunnistuse kaasaskandmine kohustuslik, kui juht on kantud liiklusregistrisse omanikuna, vastutava kasutajana või kasutajana.
Tänan

Tere!
Palun kas Te selgitaksite, millised on korteriomanike õigused järgmises situatsioonis: 60-korteriga ühistu juhatus saatis elanikele ettepaneku elamu juures oleva parkla suurejooneliseks renoveerimiseks. Soovitakse ehitada sademete äravoolusüsteem ja katta parkla kivikattega. Tööde teostamine algaks juhatuse arvates kolme aasta pärast. Parkla rekonstrueerimiseks tahetakse kohe tellida projekt, mille maksumuseks on märgitud hetkel 3000 eurot. Tööde teostamise summaks on välja pakutud 45-50 tuhat eurot. Kuna meie ühistul raha pole, siis peaksid kõik korteriomanikud maksma kolme aasta jooksul ühistule 20 eurot kuus. Maksame hetkel viis aastat tagasi võetud miljonilist laenu (maksta on jäänud veel viis aastat). Ühistu juhatuse liikmetele maksame aastas ca 5000 eurot palkadeks ja haldus-hoolduskulusid koguneb alla 2000 euro aastas. Majas on paljudel inimestel majanduslikud raskused (pensionäridel pension väike, on ka töötuid ja maksuraskustes inimesi). Lähtuvalt eelnevast on paljud korteriomanikud andnud eitava vastuse. Tegemist on suures mahus renoveerimisega.
Leian, et kolme aasta pärast on hinnad veel tõusnud ja kes maksab siis ülejäänud summa - ehitus jääb lihtsalt seisma. Pank ei anna laenu ja see on igati õige, kuna eelmine laen on peal. Küsin: millised õigused on ühistu liikmetel otsustamisel? Kas otsust saab vastu võtta 51% hääleenamusega või on siiski vajalik kõikide ühistuliikmete nõusolek ja inimesed saavad otsustada oma võimalusi järgides? Mida teha kui juhatus kavatseb kasutada jõumeetodit?

Tänan Teid!
Edu uuel aastal!

LS §39(6) p 1 sätestab, et asulavälisel sõiduteel või teepeenral pimeda ajal või halva nähtavuse korral, kui kas või üks ääretuli ei põle, peavad põlema ohutuled. Küsimus: kas ohutulede kasutamine on kohustuslik kui ääretuled põlevad?

Tere!
Probleem seisneb selles, et ostsin auto ostu-müügi lepinguga ja auto ümbervormistamiseks on aega mõned päevad. Auto oli peale ostu remondis ja ei vormistanud ümber kohe, paar päeva hiljem pani kohtutäitur autole peale käsutamiskeelu vana omaniku nimele. Ühesõnaga ostsin enne aresti panekut auto. Nüüdseks on möödas 2 kuud, olen võtnud kohtutäituriga ühendust ja nemad ütlevad, et teil on õigus pöörduda kohtusse jne... Lepingud on ilusti olemas, olen teinud ametlikud kirjad kohe kohtutäiturile ja saatnud sisseskännitud lepingud, aga ei võeta maha. Ei tea kas oleks mõtet minna kohtusse, kui auto turu väärtus jääb 2000€ ümber? Kas peaksin pöörduma kuhugi või mis edasi?

Tere!
Probleem - maja ette pargitud autole kukkus sula ajal katuselt lumi lõhkudes esiklaasi, mis tuli välja vahetada. Mingeid ohte tähistavaid märke, piirdeid, keelumärke antud kohas ei olnud, oli parkimiskeelu märk, mis lubas parkimise maja elanikele.
Kahju tekkimine sai võimalikuks seetõttu, et hoone omanik jättis täitmata oma kohustuse kõrvaldada lumi ja jää ehitiselt, samuti ei olnud ohtlik koht märgistatud ega piiratud. Sellega on rikutud Tallinna linna heakorra eeskirja § 5 lg 1 p 9. Vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1043 peab õigusvastaselt kahju tekitanud isik hüvitama teisele isikule kahju, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1059 sätestab, et ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, vastutab ehitise kokkuvarisemise tõttu, ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. Vastavalt võlaõigusseaduse paragrahvile 132 lg 3, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Tulenevalt nendest paragrahvidest olen esitanud kahju (200 eurot) hüvitamise nõude korteriühistule. Ühistu praegune seisukoht on keelduv. Peale selle tuleb mainida, et parkija pole hetkel maja elanik, aga sel ajal elas ja ööbis majas (ajutiselt ja seoses sugulase välismaal viibimisega), siis kas saab kuidagi mõista märki "parkimine maja elanikele" juhtumi kitsaskohana? Kas tasub kohtusse pöörduda ja kui suur on tõenäosus minu kasuks positiivsele lahendile? Kuidas toimida? Tõenditeks on Tallinna Munitsipaalpolitsei poolt koostatud vaatlusprotokoll fotodega, klaasipaigaldusarved ja peale minu veel tunnistaja, kes juhtumiga üksikasjalikult kursis.

Firma üürib büroopinda, kuu üür on hilinenud, aga üürileandja lülitab kontoriruumidest koheselt elektri välja. Kas üürileandjal on õigus selliselt käituda?
Minu teada on maksmata jäänud arvete eest õigus küsida viivist, aga elektrit ei tohiks välja lülitada. See takistab igasuguse töö tegemist...
Tänud vastuse eest!

Kas vanaema saab müüa enda krundil illegaalselt (ilma loata) vanale talule kõrvale ehitatud uue talu, kui meie oleme selle ehitanud ja asunud sinna elama juba mitu aastat tagasi? Ta on ähvardanud meid välja tõsta ning esmalt kõik trahvid illegaalsuse eest meile lasta kaela väänata.
Tal on paberid vaid vana hoone (kus tema elab) ning krundi omamise osas. Seega mida saame ära teha, et põikpäine psüühiliste häiretega (vanaduses "ära keeranud") 75+ aastane vanake meid lageda taeva alla ei ajaks? On tehtav tema nii öelda ametlikult hulluks tunnistamine (vabandan, et ei oska paremini sõnastada)? Isegi kui saame majaplaanile lisaks kõik load ja dokumendid, oleks vaja ikkagi ju tema allkirja. Mida teha?