Perekonnaõigus
Küsimus: Kas mulle ei jää lahutusega tõesti midagi?18.08.2011
Tere!
Sooviksin oma 7 aastat kestnud abielu lahutada. Meil on kaks alaealist last 16-aastane ja 8-aastane. Põhiliselt olen lastega tegeleja ja kasvataja mina. Abikaasa töötab Soomes.
Olen lahutust edasi lükanud, sest abikaasa väidab, et minul ei ole midagi saada (abiellusime 2004 aastal). Peamiseks vaidlusallikaks on maja ja kaks autot.
2005. aastal kinkis abikaasa vanaema talle maad, kuhu ehitada maja. Kui aasta tagasi maja valmis sai, müüsime korteri, mille ostsime enne abiellumist ja vaatamata probleemidele lubati mul lastega majja kolida. Tingimuseks jäi, et otsin omale üsna kiiresti uue elamise, sest maja kuuluvat ainult abikaasale ja laenugi maksab ainult tema.
Nüüd olengi suure probleemi ees. Majas elan põhiliselt mina ja lapsed, abikaasa on kodus ainult nädala kuus. Enne jaanipäeva jäin ilma oma töökohast. Uue töö otsimine ei saa olema lihtne. Kuna lapsed on alaealised ja põhiliselt minu kasvatada, siis ei saa ma väga kaugele tööle minna. Sügisest peaksin minema ka viimast aastat Tallinnasse kooli. Õpin kaugõppes (siis on lapsed isaga). Kahjuks ei ole ka väikeses kohas kortereid üürida.
Ette tänades!
Sooviksin oma 7 aastat kestnud abielu lahutada. Meil on kaks alaealist last 16-aastane ja 8-aastane. Põhiliselt olen lastega tegeleja ja kasvataja mina. Abikaasa töötab Soomes.
Olen lahutust edasi lükanud, sest abikaasa väidab, et minul ei ole midagi saada (abiellusime 2004 aastal). Peamiseks vaidlusallikaks on maja ja kaks autot.
2005. aastal kinkis abikaasa vanaema talle maad, kuhu ehitada maja. Kui aasta tagasi maja valmis sai, müüsime korteri, mille ostsime enne abiellumist ja vaatamata probleemidele lubati mul lastega majja kolida. Tingimuseks jäi, et otsin omale üsna kiiresti uue elamise, sest maja kuuluvat ainult abikaasale ja laenugi maksab ainult tema.
Nüüd olengi suure probleemi ees. Majas elan põhiliselt mina ja lapsed, abikaasa on kodus ainult nädala kuus. Enne jaanipäeva jäin ilma oma töökohast. Uue töö otsimine ei saa olema lihtne. Kuna lapsed on alaealised ja põhiliselt minu kasvatada, siis ei saa ma väga kaugele tööle minna. Sügisest peaksin minema ka viimast aastat Tallinnasse kooli. Õpin kaugõppes (siis on lapsed isaga). Kahjuks ei ole ka väikeses kohas kortereid üürida.
Ette tänades!
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Abielu saate lahutada kas Perekonnaseisuametis või notaris ühise avalduse alusel.
Abikaasade ühisvaraks loetakse abielu jooksul soetatud vara. Kinke teel saadud vara loetakse selle abikaasa lahusvaraks, kellele kinge tehti. Kui üks abikaasa kasutab ühisvara lahusvara huvides, siis peab ta kasutatud vara väärtuse hüvitama. Selline hüvitis arvatakse ühisvara hulka PKS § 34 lg 1.
Märgite, et maa kingiti abikaasale aastal 2005, kuid teie abielu sõlmiti 2004. Tuginedes esitatud informatsioonile võib eeldada, et maja, mis ehitati nimetatud maale on ehitatud poolte ühisvara arvelt.
Laenuga seotud küsimus jääb esitatu põhjal selgusetuks, kas see võeti ehitatava maja tarbeks või oli see teise abikaasa poolt võetud enne abielu, kuid põhimõtteliselt võiks väita, et ka laenu tagasimakseid tehakse ühisvara arvelt, siiski lõpliku seisukoha kujundamiseks tuleb tutvuda dokumentatsiooniga.
Asjaolu, et teie hetkel tööl ei käi, ei tähenda seda, et teie ühisvara osa selle aja jooksul nn kahaneb, teie panus on hetkel laste kasvatamine. PKS § 17 sätestab, et kui üks abikaasa teeb perekonnale suuremaid rahalisi kulutusi kui teine abikaasa, eeldatakse, et tal ei ole õigust nõuda teiselt abikaasalt rohkem panustatud vahendite hüvitamist.
Lisaks ühisvara küsimusele peaksite lahendama ka lastesse puutuvad küsimused nt. elatise maksmise viis, suurus jne.
Kuna teie poolt kirjeldatud olukord hõlmab erinevaid lahendamist vajavaid küsimusi: lahutus, ühisvara jagamine, lapsed ning ammendavat seisukohta teie küsimusele ei saa anda ilma vajalike dokumentidega tutvumata, siis soovitaksin teil kindlasti pöörduda nõu saamiseks juristi või advokaadi poole.
Lugupidamisega
Kairi Pobbul
Küsimus: Abielu lahutamine ja ühisvarast loobumine ühe vanema poolt laste kasuks.18.08.2011
Tere,
Oleme abikaasaga olnud abielus aastast 1980. Sellest viimased üle 10 aasta oleme elanud lahus. Olen aru saanud, et hoolimata sellest, kas me elame koos või mitte, on kogu vara, mis ka soetatud lahusoldud aastate jooksul, juriidiliselt ühisvara. Kuidas näeb välja vara jagamise protsess, kui mina otsustan oma varast loobuda ja selle oma lastele jätta? Kas selleks pean tegema avalduse, et soovin loobuda ühisvara jagamisest oma abikaasaga oma laste kasuks ja seejärel selle notariaalselt kinnitama? Või ei peagi vara jagamist ette võtma? Kuidas peaks nägema see protsess õiguslikel alustel välja? Kas ühisvarast loobumise lepingut/avaldust saab näiteks lasta koostada notaris peale seda, kui oleme sisse andnud abielu lahutamise avalduse?
Oleme abikaasaga olnud abielus aastast 1980. Sellest viimased üle 10 aasta oleme elanud lahus. Olen aru saanud, et hoolimata sellest, kas me elame koos või mitte, on kogu vara, mis ka soetatud lahusoldud aastate jooksul, juriidiliselt ühisvara. Kuidas näeb välja vara jagamise protsess, kui mina otsustan oma varast loobuda ja selle oma lastele jätta? Kas selleks pean tegema avalduse, et soovin loobuda ühisvara jagamisest oma abikaasaga oma laste kasuks ja seejärel selle notariaalselt kinnitama? Või ei peagi vara jagamist ette võtma? Kuidas peaks nägema see protsess õiguslikel alustel välja? Kas ühisvarast loobumise lepingut/avaldust saab näiteks lasta koostada notaris peale seda, kui oleme sisse andnud abielu lahutamise avalduse?
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Kehtiv perekonnaseaduse § 63 sätestab abielu lõppemise alustena ühe abikaasa surma või abielu lahutamise, seega ei oma juriidiliselt tähtsust, kas abikaasad elavad faktiliselt koos või mitte, oluline on abielus olemise fakt. Samuti loetakse kehtiva perekonnaseaduse järgi abielu kestel soetatud vara abikaasade ühisvaraks olenemata asjaolust, kas abikaasad faktiliselt elavad koos või mitte.
Teie küsimusele tuginedes eeldan, et antud juhul on tegemist varaühisusega. Selleks, et saaksite kehtivat varasuhet muuta ja ühisvara jagada, on vajalik pöörduda notarisse. Ühisvara saate jagada alles peale varasuhte muutmist.
Samaaegselt varasuhte muutmisega on teil võimalik notaris ka lahutusavaldus vormistada.
Küsimus: Erieestkoste taotlemine10.08.2011
Minu laps pärib vanaisalt (lapse isa isalt) vara. Laps on alaealine. Kas pean pöörduma kohtu poole erieestkostja määramiseks, et saaks teha pärimisega seotud toiminguid? Mida peab sisaldama avaldus kohtule erieestkostja määramiseks?
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Tulenevalt Perekonnaseaduse § 131 lg 1 ja § 188 lg 1 ei või vanem lapse nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega laps võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa, samuti loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut, seega pärandi vastuvõtmisel ei ole vaja kohtu nõusolekut.
Samas võiksite tähelepanu pöörata pärimisseaduse § 136 lg 1, mille kohaselt piiratud teovõimega isiku puhul on kohustuslik pärandi inventuur. Kui piiratud teovõimega pärija seaduslik esindaja ei ole pärija huvides pärandi inventuuri taotlenud, vastutab ta isiklikult pärandaja nende võlgade eest, mille rahuldamiseks pärandist ei jätkunud.
Küsimus: Kas elatisraha saab nõuda ka abielus olles?09.08.2011
Olen mehega abielus aga eelmise aasta novembrist ei ela enam koos. Mees lahutust ei taha, aga mina soovin eluga edasi minna.
Lapsi ta ei toeta, pole siiani rahaliselt aidanud.
Kas mul on õigus alimente nõuda hoolimata sellest, et oleme abielus?
Lapsi ta ei toeta, pole siiani rahaliselt aidanud.
Kas mul on õigus alimente nõuda hoolimata sellest, et oleme abielus?
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Elatise nõude võib lapse isale esitada ka juhul, kui vanemad on omavahel abielus. Abielu ei ole elatise maksmist välistav asjaolu. Loen teie kirjast, et olete lahus eelmise aasta novembrist ja lapsi ei toeta. Vastavalt PKS § võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
Abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle.
Kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.
Lugupidamisega,
Kairi Pobbul
Küsimus: Ainuhooldus ja lapse nime vahetamine09.08.2011
Tere,
sooviksin teada, mida teha või kuhu pöörduda, kui soovin lapse ainuhooldusõigust ja ta oma nimele kirjutada. Lapse isa ei tunne lapse vastu huvi juba umbes 3 aastat ja ka laps ei taha temast midagi teada. Lapse isa elust-olust pole aimugi. Lahku läksme 2007. aastal. Alguses kohtus lapsega paar korda ja saatis ka natuke raha. Lahku läksime, kuna mehel oli probleeme alkoholiga ja ka vaimse tervisega. Alimente pole peale pannud.
sooviksin teada, mida teha või kuhu pöörduda, kui soovin lapse ainuhooldusõigust ja ta oma nimele kirjutada. Lapse isa ei tunne lapse vastu huvi juba umbes 3 aastat ja ka laps ei taha temast midagi teada. Lapse isa elust-olust pole aimugi. Lahku läksme 2007. aastal. Alguses kohtus lapsega paar korda ja saatis ka natuke raha. Lahku läksime, kuna mehel oli probleeme alkoholiga ja ka vaimse tervisega. Alimente pole peale pannud.
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
hooldusõiguse küsimuste lahendamine on ainult kohtu pädevuses. Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Esitage kohtule hooldusõiguse üleandmise avaldus.
Lugupidamisega,
Kairi Pobbul
Küsimus: Elatisraha maksmine otse lapsele09.08.2011
Kohtuotsusega on 2003. aastal määratud elatisraha maksmise kohustus. Sooviksin edaspidi maksta otse oma õppivale pojale. Nii edaspidi makstavat elatisraha kui ka seda, mis hetkel võlgu olen jäänud. Kas seda on võimalik teha ja kuidas? Kuidas toimida, et elatisraha saaja oleks edaspidi minu täisealiseks saanud poeg ise? Pojal täitus 18 aastat oktoobris 2010a. Eksabikaasa invaliidsus on psühhiaatrilise iseloomuga (kindel 99,9% - kirjalikul kujul ja/või Haigekassa kinnitusel pole veenduda õnnestunud).
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
kuna elatise saajaks on laps, mitte vanem, ja märgite, et teie poeg sai eelmisel aastal täsealiseks, siis saab teie poeg esitada kohtule nõude, kus palub talle makstav elatis kanda otse tema arveldusarvele, mitte ema kontole.
Küsimus: Kas mul on õigus alimentidele?09.08.2011
Tere, olen 31-aastane naine, kes kasvatab üksinda 8-aastast tütart. Last olen ma üksinda kasvatanud tema sünnist alates ja lapse sünnitunnistusel puudub isa nimi. Kas mul on võimalus nõuda lapse isalt alimente, kui lapsel on minu perekonnanimi?
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Kui alaealise lapse isa on tuvastatud, on isa kohustatud maksma lapsele elatist vastavat PKS § 101 sätestatule.
PKS § 84 lg 1 kohaselt on lapse isa, mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees:
1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus;
2) kes on isaduse omaks võtnud või
3) kelle isaduse on tuvastanud kohus.
Juhul, kui lapse isa ei ole tuvastatud, on teil õigus pöörduda isaduse tuvastamise hagiga kohtusse. Elatise maksmise kohustus tekib isal alates isaduse tuvastamisest.
Küsimus: Elatise arvutamine ja elukoht?09.08.2011
Tere.
Maksan elatist kahele lapsele, 8 ja 13 a. Elatise suurus on meil kokkuleppeline. Kas ka maksmise kuupäev võib olla kokkuleppeline või on see seadusega ette määratud? Ise elan Rootsis. Kui lapsed elavad minu juures 1 kuu, kas siis peab ikka maksma elatisraha ema kontole täisulatuses? Kui elab üks laps kuu aega minu juures ja teine laps ema juures, kuidas siis arvestada elatist? Ja kuidas on reisikuludega? Siiani olen kandnud kõik kulud ise.
Kui elatis määratakse kohtu kaudu, kas siis arvestatakse isa sissetulekut ja elukulusid Rootsi seaduste järgi?
Laps (8 a) avaldas soovi tulla minu juurde Rootsi elama. Ema ei ole nõus sellega. Nüüd on asi lastekaitse spetsialisti nõustamisel. Küsimus selline: milline on asjaajamiste kord? Ema teatas, et läheb lapsega vestlusele aga mina pole saanud veel omapoolset arvamust esitada. Ema-isa vestlus koos lastekaitse spetsialistiga on kokku lepitud augusti lõppu.
Teid ette tänades laste isa.
Maksan elatist kahele lapsele, 8 ja 13 a. Elatise suurus on meil kokkuleppeline. Kas ka maksmise kuupäev võib olla kokkuleppeline või on see seadusega ette määratud? Ise elan Rootsis. Kui lapsed elavad minu juures 1 kuu, kas siis peab ikka maksma elatisraha ema kontole täisulatuses? Kui elab üks laps kuu aega minu juures ja teine laps ema juures, kuidas siis arvestada elatist? Ja kuidas on reisikuludega? Siiani olen kandnud kõik kulud ise.
Kui elatis määratakse kohtu kaudu, kas siis arvestatakse isa sissetulekut ja elukulusid Rootsi seaduste järgi?
Laps (8 a) avaldas soovi tulla minu juurde Rootsi elama. Ema ei ole nõus sellega. Nüüd on asi lastekaitse spetsialisti nõustamisel. Küsimus selline: milline on asjaajamiste kord? Ema teatas, et läheb lapsega vestlusele aga mina pole saanud veel omapoolset arvamust esitada. Ema-isa vestlus koos lastekaitse spetsialistiga on kokku lepitud augusti lõppu.
Teid ette tänades laste isa.
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Elatise maksmine peaks toimuma kindlaks määratud perioodiliste maksetena, mis tasutakse kohustatud isiku poolt kokkulepitud summas poolte vahel kokkulepitud kuupäevaks, kas sularahas või ülekandega.
Tunnete huvi, et kui lapsed elavad 1 kuu teie juures, kas siis peaksite ka elatist maksma. Kui maksate elatist kohtumääruse alusel, siis soovitan kindlasti ka sel perioodil, kui lapsed teie juures on, maksta vastavalt kohtumäärusele elatist edasi ning soovitan pöörduda kohtusse, et elatise maksmine viia vastavusse tegeliku olukorra ja vajadusega. Kui olete emaga sõlminud elatise maksmise kokkuleppe muus vormis, siis on mõistlik, kui sel perioodil, mil lapsed viibivad pikemat aega teie juures ja teie kannate lastega seotud kulutused otse, peatuks elatise maksmise kohustus teie poolt emale sellel perioodil.
Elatise maksmisel arvestatakse mõlema vanema sissetulekuid ja varalist seisu, samuti laste põhjendatud vajadusi, olenemata kohustatud vanema asukohariigist.
Lapse alalise viibimiskoha määramise õigus on mõlemal hooldusõiguslikul vanemal. Kui vanemad ei suuda omavahel lapse elukoha küsimuses kokkulepet saavutada, on võimalik nimetatud küsimuse lahendamiseks pöörduda kohtusse.
Lapse elukoha määramisel hinnatakse ennekõike lapse huve.
Milline on asjaajamise kord, oleneb sellest, mis staadiumis asi on ja milline on asjasse puutuvate isikute seisukohad. Teie puhul on näha, et lapse ema on pöördunud lastekaitse spetsialisti poole nõu saamiseks. Milline saab olema edasine asjade käik, on selles faasis väga raske hinnata. TsMS kohaselt kuulab kohus ära last puudutavates küsimustes vähemalt 10-aastase lapse. Teie puhul kujuneb kindlasti väga oluliseks lisaks lapse arvamusele ka lastekaitse spetsialisti arvamus.
Lugupidamisega
Kairi Pobbul
Küsimus: Ühisvara tekkimine ja jagunemine09.08.2011
Tere!
Soovin teada:
1) Enne abielu omasin 1/2 maja - see ei ole ühisvara?
2) Abielus olles müün selle 1/2 maja ja ostan SAMA raha eest korteri - see on juba ühisvra?
3) Abielu ajal erastatud korteri müüme maha ja jagame raha pooleks kui ühisvara müügist saadud tulu. Kui ma nüüd oma poole raha eest ostan korteri, kas see on ikka ühisvara? Mida tuleks täiendavalt teha, et see ei oleks ühisvara?
4) Olen saanud kinkelepinguga 30 aastat tagasi osa majast, hiljem sai erastatud ka selle juurde kuuluv maa. Kui ma selle müün, kas pean maksma tulumaksu, kui see ei ole mu pidev elukoht.
Tänan, T.K
Soovin teada:
1) Enne abielu omasin 1/2 maja - see ei ole ühisvara?
2) Abielus olles müün selle 1/2 maja ja ostan SAMA raha eest korteri - see on juba ühisvra?
3) Abielu ajal erastatud korteri müüme maha ja jagame raha pooleks kui ühisvara müügist saadud tulu. Kui ma nüüd oma poole raha eest ostan korteri, kas see on ikka ühisvara? Mida tuleks täiendavalt teha, et see ei oleks ühisvara?
4) Olen saanud kinkelepinguga 30 aastat tagasi osa majast, hiljem sai erastatud ka selle juurde kuuluv maa. Kui ma selle müün, kas pean maksma tulumaksu, kui see ei ole mu pidev elukoht.
Tänan, T.K
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Kahjuks ei selgu teie küsimusest, kas ja millise vararežiimiga on tegemist või, kas pooled on sõlminud abieluvaralepingu.
Eeldades, et käesoleval juhul on tegemist varaühisusega, siis tulenevalt Perekonnaseaduse § 27 lg 2 moodustavad abikaasa lahusvara:
1) abikaasa isiklikud tarbeesemed;
2) esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sealhulgas kinke alusel või pärimise teel;
3) esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena lahusvarasse kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest või lahusvaraga tehtud tehingu alusel.
Lahusvara hulka ei arvata kulutusi, mille kumbki abikaasa on varaühisuse kestel varalt kasu saamiseks töö või varaliste soorituste näol teinud (vajalikud ja kasulikud kulutused). Niisuguste kulutuste väärtus arvestatakse abikaasade ühisvara hulka. Varaese loetakse abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka.
Varaühisuse varasuhe lõpeb, kui üks abikaasa sureb, sõlmitakse abieluvaraleping, millega kehtestatakse seaduses ettenähtud muu abieluvarasuhe, abielu lahutatakse või varasuhe lõpetatakse PKS § 36 kohaselt abikaasa nõudel kohtuotsuse alusel. Varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel. Ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
Vastus teie 3 küsimusele oleneb erinevatest asjaoludest, mis ei selgu teie poolt esitatud küsimusest.
Tulenevalt Tulumaksuseadusest loetakse residendist füüsilise isiku tuluks kasu vara võõrandamisest TMS § 15.
Lugupidamisega
Kairi Pobbul
Küsimus: Lapsele määratud advokaadiga suhtlemine09.08.2011
Tere,
Isal on lapse üle täielik hooldusõigus. Kuna laps elas vahepeal ema juures, siis andis ema isa (kes on töötu) suhtes elatisnõude kohtusse, kuid kohtuprotsessi käigus kolis laps vabatahtlikult isa juurde (laps on 15a). Vahepeal andis ema hooldusõiguse üleandmise avalduse sisse. Viimasel istungil oli kohal ka lapse esindajana kohalik advokaat (kelle palvel, see istungil ei selgunud. lapse ema ega isa ei olnud temaga varem kohtunud). Nüüd pärast istungit nõudis advokaat, et ta soovib lapsega ise ja otse suhelda, ilma vanemate juuresolekuta ja nõudis ka lapse telefoninumbrit.
Küsimus siis selline, et kas tõenäoliselt riigi poolt määratud advokaadiga on laps kohustatud suhtlema või mitte? Laps ütleb, et ta ei taha temaga rääkida.
Isal on lapse üle täielik hooldusõigus. Kuna laps elas vahepeal ema juures, siis andis ema isa (kes on töötu) suhtes elatisnõude kohtusse, kuid kohtuprotsessi käigus kolis laps vabatahtlikult isa juurde (laps on 15a). Vahepeal andis ema hooldusõiguse üleandmise avalduse sisse. Viimasel istungil oli kohal ka lapse esindajana kohalik advokaat (kelle palvel, see istungil ei selgunud. lapse ema ega isa ei olnud temaga varem kohtunud). Nüüd pärast istungit nõudis advokaat, et ta soovib lapsega ise ja otse suhelda, ilma vanemate juuresolekuta ja nõudis ka lapse telefoninumbrit.
Küsimus siis selline, et kas tõenäoliselt riigi poolt määratud advokaadiga on laps kohustatud suhtlema või mitte? Laps ütleb, et ta ei taha temaga rääkida.
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Teie kirjast nähtub, et vanemate omavahelised suhted on väga pingelised ja keerulised.
Tulenevalt TsMS § 5521 kuulab kohus last puudutavas asjas ära vähemalt 10-aastase lapse. Lapsele määratud advokaadi esmane eesmärk on selgitada välja lapse vajadused ja soovid ning ennekõike esindada kohtus lapse huve. Ilma lapsega otse suhtlemata, on advokaadil väga keeruline tema huve kaitsta. Nõustun teiega, et 15 aastast last on väga keeruline sundida oma advokaadiga suhtlema, kuid samas on see kindlasti lapse enda huvides. Teie küsimusest ei selgu küll üheselt, kas teie olete kõnealuse lapse hooldusõigulik vanem või mitte, kuid vanemana olete kohustatud ennekõike arvestama last puudutavates küsimustes lapse huve, mistõttu soovitaksin teil kindlasti selgitada oma alaealisele lapsele tekkinud olukorra tõsidust ja julgustada teda oma advokaadiga suhtlema.