Perekonnaõigus

Tere,
Kas Teil on lapse isaga ühine hooldusõigus või kuulub ainuhooldusõigus Teile. Kui lapse ainuhooldusõigus kuulub Teile, saate ilma lapse isa nõusolekuta lapse nime muuta. Juhul, kui Teil on lapse isaga ühine hooldusõigus, siis vajate ka isa nõusolekut.

Tere,
Kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle, lahutatakse abielu kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel (perekonnaseadus § 65). Teie küsimuse püstitusest on võimalik järeldada, et abieluvaralepingut Teil sõlmitud ei ole, seega on kogu abielu kestel soetatud vara ühisvara, mille puhul abikaasad teostavad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt. Alates 01.07.2010 jõustunud perekonnaseaduse § 37 lg 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades.
Juhul, kui teil ei ole abikaasaga võimalik ühisvara jagamise küsimuses saavutada kohtuvälist kokkulepet, on teil võimalus oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse.

Riigilõivuseadus § 57 lg 2 puhul tuleb hagiavalduse esitamisel ühisvara jagamiseks, perekonnaseaduse § 37 lõikes 1 sätestatud alusel, tasuda riigilõivu lähtuvalt hagihinnast, kuid mitte rohkem kui 639,11 eurot. Abielulahutamise hagilt tuleb tasuda 319,55 eurot. Muud kohtukulud olenevad konkreetse vaidluse käigust. Kui kiiresti hagiavaldus menetlusse võetakse ja millal lõplik otsus jõustub on samuti pea võimatu vastata, sest see oleneb jällegi konkreetse kohtuasja asjaoludest.

Lisainformatsiooni lahutuse ja oma õiguste kohta saate kindlasti Justiitsministeeriumi kodulehelt www.just.ee või Perekonnaseadusest, samuti Riigikohtu kodulehelt www.riigikohus.ee.

Tere,
Tulenevalt Perekonnaseaduse (PKS) § 109 on kokkulepe, millega välistatakse ülalpidamiskohustuse täitmine tulevikus, tühine. Seega Teie ja Teie lapse ema vahel sõlmitud elatise mittemaksmise kokkulepe on tühine ja emal on seadusest tulenev õigus nõuda lapsele elatise maksmist.
PKS näeb küll ette võimaluse vanematele, leppida omavahel kokku elatise maksmise erisustes, millisel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa kohustatud vanem elatist maksab, kuid sellised kokkulepped ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist.

Nägemata sõlmitud kokkuleppe sisu on raske hinnata, kas ja millised võiksid olla teie poolt antud nõusoleku tühistamise alused. Kas teil on võimalik seda tühistada, tuginedes asjaolule, et teie nõusoleku eelduseks oli ema elatisnõude loobumine Teie vastu, on küsitav.

Loen küsimusest välja, et teie laps elab hetkel koos emaga välismaal ja teil puudub oma lapsega võimalus otsesuhtlemiseks. Seadusest tulenevalt on teil õigus oma lapsega kohtuda. Kui teine vanem takistab lahuselaval vanemal lapsega kohtumist/suhtlemist saate oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse.

Tere,
Küsimus jäi väheke mitmetimõistetavaks. Kas peate kahasse ostmise all silmas kaasomandisse ostmist ja kas peate maksekohustusest vabanemise all silmas laenulepingust tulenevatest kohustustest vabanemist.

Kui nii, siis laenulepingust tulenevatest kohustustest vabanemiseks peaksite esmalt pöörduma panka, kust laenu võtsite ja asuma pangaga läbirääkimistesse. Kuna kaasomandis olevat korterit kasutab Teie endine elukaaslane, siis ehk oleks mõistlik teha talle ettepanek laenulepingust tuleneva kohustuse enda kanda võtmiseks samaaegselt kaasomandi lõpetamisega selliselt, et korteri omanikuks jääb tema ja teie poolt tehtud „korralik sissemakse“ teile hüvitatakse.

Teine võimalus oleks näiteks kaasomand lõpetada - korter jääb 100% Teile, aga ka laenumaksed, mida te vist tasute praegu niigi.

Kui kohtuväliseid kokkuleppeid vastaspoolega ei ole võimalik saavutada, saate pöörduda kohtusse kaasomandi lõpetamise hagiga.

Tere,
Abielu saate lahutada kas perekonnaseisuasutuses vastastikusel kokkuleppel või kohtus (PKS § 64 ja 65).

Perekonnaseisuasutuses või notaris lahutatakse abielu abikaasade ühise kirjaliku avalduse alusel. Notaris on Teil võimalik samaaegselt lahendada ka abieluvarast tulenevad küsimused.

Teie kirjast jääb mulje, et seda ühist kokkulepet on Teil reaalselt raske saavutada. Kui abikaasad vaidlevad lahutuse või lahutusega seonduvate asjaolude üle, lahutatakse abielu kohtus. Selleks peate koostama ja esitama vastavale kohtule hagiavalduse. Abielu lahutatakse kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Kohus lahutab abielu, kui abielulised suhted poolte vahel on lõppenud.

Kui Teie abikaasa on vägivaldne, pöörduge abi saamiseks politsei poole. Lahutusprotsessi käigus võite põhjendatud avalduse alusel paluda, et kohus esialgse õiguskaitse korras rakendaks lähenemiskeeldu.

Loodan, et sain Teile abiks olla.

Tere,
kahjuks ei selgu Teie küsimusest, kus on Teie alaline elukoht praegu. Eeldusel, et elate Eestis ja abikaasa Soomes, saaksite abielu lahutada kohtus, vastavalt Perekonnaseadus (PKS) § 64. PKS § 64 näeb ette, et kohtuväliselt (so perekonnaseisuametis või notari juures) on võimalik abielu lahutada, kui mõlema abikaasa elukohaks on Eesti. PKS § 65 sätestab, et abielu lahutatakse kohtus ühe abikaasa hagi alusel teise vastu, kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama.

Täpsemat info hagiavalduse koostamise ja hagiavaldusele esitatavate nõuete kohta leiate Justiitsministeeriumi kodulehelt www.just.ee.

Hagiavalduses peate märkima ka kostja nime, aadressi, sidevahendid. Kui Te ei tea kostja aadressi või muid andmeid, tuleb hagiavalduses märkida, mida olete teinud, et puuduolevaid andmeid teada saada.

Teie poolt antud informatsiooni baasil konkreetseid suuniseid anda, kust, kuidas ja kelle poole pöördudes peaksite alustama oma abikaasa kontaktandmete otsimist, on raske. Jällegi, eeldades, et Teie abikaasa viimane, Teile teadaolev, elukoht oli Soome Vabariigis, siis soovitaksin sellest informatsioonist lähtuda. Tänapäeval on erinevaid kanaleid, mille kaudu oleks võimalik leida kontaktandmeid isiku kohta, kelle suhtes huvitatud poolel info puudub.

Tulenevalt Teie esitatud küsimusest võib tegemist olla olukorraga, kus on vaja lahendada abieluasja kohtualluvuse küsimus.

Abieluasja, sh abielu lahutamise ja abikaasade varalisest vahekorrast tuleneva nõude kohtualluvus on sätestatud TsMS §-s 102, mille lg 2 järgi võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal või mõlema abikaasa elukoht on Eestis või ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on. Kui 1 eelmainitud tingimustest on täidetud on abieluasja kohtualluvus Eestis.

Samuti on oluline selgusele jõuda ühisvara puudumise/olemasolu küsimuses. Ainuüksi asjaolu, et teil puudus ühine majapidamine ei pruugi veel tähendada seda, et teil puudus/puudub ühisvara.

Soovitan Teil täpsustada oma õigusi ja kohustusi ka Soome õigusruumi kontekstis.

Käesoleva vastuse andmisel olen võtnud aluseks eelduse, et tegemist on Eesti kohtualluvusse kuuluva küsimusega. Käesolevat vastust palun mitte lugeda õiguslikult siduvaks.

Tere,
Esmalt vastaksin lapsega suhtlemist puudutavatele küsimustele. Perekonnaseadus (PKS) § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga. Seega vanem, kelle juures on lapse alaline viibimiskoht peab võimaldama lahuselaval vanemal lapsega suhtlemist.

Teie kirjast ei nähtu, et oleksite lapse emaga lapsega suhtlemise korras kokku leppinud. Suhtlemise korras võivad vanemad kokku leppida lihtkirjalikult. Kui sellised kokkulepped ei toimi, on poolel, kelle õigusi rikutakse, alati võimalik pöörduda kohtusse oma õiguste kaitseks ja kohtu kaudu leppida lapsega kokkusaamise kord kokku.

Küsite, kas Teil on õigus last enda juurde kasvõi nädalaks võtta? Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused (PKS § 116 lg 1) sealhulgas õigus lapsega suhelda ja temaga kokku saada. Teie kirjast võib välja lugeda, et lapse alaline viibimiskoht on ema juures, siis tuleks sellised pikemaajalised lapsega koosviibimised kooskõlastada vanemaga, kelle juures laps peamiselt on.

Soovite teada, kas Teie saaksite lapse ise üles kasvatada. Kui peate silmas, et lapse elukoht peaks olema Teie juures ja hooldusõigus antaks samuti Teile üle, siis neid küsimusi on võimalik lahendada kohtu kaudu.

Elatist makstakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.

Tere,
teie poolt saadetud informatsiooni põhjal võib eeldada, et Teil on lapse isaga lapse suhtes ühine hooldusõigus perekonnaseadus (PKS) § 117 lg 2 mõttes. Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest ehk isikuhooldus ja õigust hoolitseda lapse vara eest ehk varahooldus ning otsustada lapsega seotud asju. Hooldusõiguse teostamisel tuleb ennekõike silmas pidada lapse heaolu. Otsused, mis puudutavad last, tuleb kooskõlastada lahuselava hooldusõigusliku vanemaga.

Teie kirjast nähtub samuti, et olete teinud endast kõik oleneva, et saada isalt nõusolekut lapsega reisile minekuks, kuid Teil puudub informatsioon tema käesoleva viibimiskoha ja muude kontaktide kohta. Olukorras, kus teise vanemaga ei ole võimalik lühiajalist välisreisi kooskõlastada ja Te ei plaani välisriiki alaliselt elama asuda, arvan, et ei ole mõistlik, kui ainuüksi sellel põhjusel jätate reisi ära. PKS § 120 lg 3 on samuti märgitud, et kui vanemate ühise tahteavalduse tegemine põhjustaks lapse huvidega vastuolus oleva viivituse, on ühel vanemal lapse huvides õigus teha toiminguid ka üksinda, kuid sel juhul tuleb toimingutest teisele vanemale viivitamata teatada.

Kui Teil ei ole ka edaspidi lapse isaga võimalik kontakteeruda ja selliselt oleks ühise hooldusõiguse rakendamine ebamõistlikult takistatud, on võimalik kaaluda ühise hooldusõiguse lõpetamist. PKS § 137 lg 1 sätestab, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi PKS § 137 lg 2.

Teie poolt edastatud küsimusest nähtub, et hetkel maksate oma alaealise lapse emale elatist notariaalse kokkuleppe alusel, sellist kokkulepet on võimalik muuta uue kokkuleppe sõlmimisega või kohtu kaudu. Elatist makstakse lapsele ja lapse huvides, mitte vanemale, kes last kasvatab. Vanem, kellele elatist makstakse on kohustatud elatist kasutama ennekõike lapse huvides PKS § 100 lg 2. Praktikas on kahjuks väga raske kontrollida, kas elatist saav vanem kasutab talle makstavat elatist ainult lapse huvides. Kui vanem, kellele elatist makstakse, ei ole nõus kehtivat kokkulepet muutma on kohustatud vanemal õigus kokkuleppe muutmiseks pöörduda kohtusse. Poolte kokkuleppel on võimalik kokkulepet muuta ka selliselt, et Teie poolt makstav elatis tasutakse otse Teie alaealisele lapsele. Juhul kui elatist saava vanemaga ei ole kohtuväliselt võimalik sellist kokkulepet saavutada on Teil võimalik pöörduda kohtusse.

Käesoleva vastuse andmisel on nõuandja lähtunud esitatud informatsioonist ja ei välista teistsuguse vastuse võimalust täiendava informatsiooni saamisel.

Perekonnaseaduse § 97 p 2 sätestab, et ülalpidamist saama õigustatud isikuks on laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.