Perekonnaõigus
Küsimus: Kuidas on reguleeritud DNA testi tegemine isaduse tuvastamiseks?23.07.2011
Kas seadused lubavad teha DNA testi isaduse tuvastamiseks sünnitusel? Kas ema tuleb sellest teavitada? Kas kindlasti on vajalik kohtumäärus või otsus?
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu.
Küsimus: Kas lapsega reisile minnes peab olema isa nõusolek?07.07.2011
Laps on 8 aastane ja alles 2011.a. aprillis sai lapse isa kantud ka lapse sünnitunnistusele. Laps on sünnihetkest ema perekonnanimega, vanemad ei ole olnud abielus ega elanud kordagi koos ka peale lapse sündi. Nüüd peale sünnidokumenti isa nime saamist, on mul järjekordselt soov minna lapsega välisreisile. Kas lapse isalt on vaja saada nõusolekut, kas ta peab andma kirjaliku nõusoleku ja kas tal on õigus keelata mul lapsega reisile minek (piletid kõik ka ostetud juba)?
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

kui vanematel on ühine hooldusõigus, otsustavad mõlemad vanemad lapsesse puutuvaid küsimusi ühiselt. Kui te soovite minna reisile ja te ei ole sellest isa informeerinud, võite panna ennast olukorda, kus isa võib väita, et tegemist on lapserööviga. Seega teie ja lapse heaolu huvides oleks parem, kui teil on isa nõusolek lapsega reisima mineku kohta. Nimetatud nõusolek ei pea olema notariaalses vormis, piisab ka lihtkirjalikust nõusolekust, kasvõi elektronkirja näol. Isal on õigus keelduda, kuid selline keeldumine peab olema põhjendatud.
Küsimus: Kas abikaasa saab müüa korteri ilma minu nõusolekuta?07.07.2011
Olen ametlikult abielus olnud 9 aastat, kuid koos ei ela. Meil on korter, mis on kirjas ühisvarana. Lapsi meil ei ole. Kas abikaasa saab korteri ära müüa ilma minu nõusolekuta?
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

korteri müük on notariaalne tehing. Notarid kontrollivad reeglina, kas kinnisvara puhul on tegemist lahus- või ühisvaraga. Ühisvaraga saab tehinguid teha ühisomaniku nõusolekul. Kui tehing on tehtud ilma ühisomaniku nõusolekuta, võib sellise tehingu tühiseks tunnistamist taotleda.
Küsimus: Kui vend sureb, kas vennanaisele jäävad majale mingid õigused?07.07.2011
Vanematel, kes on abielus, on maja. Neil on 2 täiskasvanud last - õde ja vend, kumbki pole abielus. Mõlemad elavad koos vanematega samas majas. Vend hakkab kohe abielluma, kuid tal on tervis väga kehv. Samuti on vanemad juba väga viletsad.
Küsimus: vanemate surma korral läheb pärimisõigus lastele. Oletame, et vend sureb. Kas vennanaisele jäävad maja osas mingid õigused?
Küsimus: vanemate surma korral läheb pärimisõigus lastele. Oletame, et vend sureb. Kas vennanaisele jäävad maja osas mingid õigused?
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

pärandi teel saadud vara on selle abikaasa lahusvara, kes pärandi saab. Antud juhul võib osa majast saada vennanaise varaks, kui vend on testamendiga määranud oma abikaasa pärijaks.
Küsimus: Notariaalse lepinguga elatisraha kokkulepe, kuid ei ole seni raha saanud07.07.2011
Tere,
Notaris sõlmitud lepingu kohaselt (13.02.2003) leppisime eksabikaasaga kokku, et ta tasub igakuiselt meie ühisele lapsele elatist 2000 krooni. Lepingus on olemas ka punkt, et elatise suurust korrigeeritakse 1x aastas vastavalt tarbijahinnaindeksi muutumisele. Seega tarbijahinnaindeksi tõusmisel tõuseb ka lapsele makstav elatusraha.
Kahjuks pole selle 8 aasta jooksul kordagi minu kontole laekunud elatisraha. Nüüd soovin asjaga hakata tõsiselt tegelema, kuid millest alustada? Kas pean ikkagi kohtu poole pöörduma või saan kohtutäiturile esitada juba sõlmitud notariaalse lepingu? Ja kas on võimalik ka tagantjärele mingit summat nõuda?
Ette tänades,
Notaris sõlmitud lepingu kohaselt (13.02.2003) leppisime eksabikaasaga kokku, et ta tasub igakuiselt meie ühisele lapsele elatist 2000 krooni. Lepingus on olemas ka punkt, et elatise suurust korrigeeritakse 1x aastas vastavalt tarbijahinnaindeksi muutumisele. Seega tarbijahinnaindeksi tõusmisel tõuseb ka lapsele makstav elatusraha.
Kahjuks pole selle 8 aasta jooksul kordagi minu kontole laekunud elatisraha. Nüüd soovin asjaga hakata tõsiselt tegelema, kuid millest alustada? Kas pean ikkagi kohtu poole pöörduma või saan kohtutäiturile esitada juba sõlmitud notariaalse lepingu? Ja kas on võimalik ka tagantjärele mingit summat nõuda?
Ette tänades,
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

kas peate oma probleemi lahendamiseks kohtusse pöörduma või on teil võimalik 2003.a notariaalse lepingu alusel pöörduda kohtutäituri poole oleneb lepingu sisust. Juhul, kui notariaalse lepinuga ei nähta ette võimalust kohtutäituri poole pöördumiseks, peate hagiga kohtusse pöörduma. Elatise puhul on reeglina võimalik esitada nõue 1 aasta tagasiulatuvalt. Teie puhul on võimalik esitada nõue isa vastu ka lepingulise kohustuse rikkumisele tuginedes.
Küsimus: Alimentide nõudmine, isa asukoht teadmata07.07.2011
Tere,
Lapse isa elab Soomes ja aadressi ma ei tea. Tegin kunagi kiirmenetluse avalduse, et nõuda alimente, otsus oli positiivne aga kuna otsust ei saadud toimetada võlgnikuni, siis asi lõpetati. Minult nõutakse hetkel tagasi riigi poolt saadud elatisabi ühekordset.
Mida peaksin nüüd edasi tegema, öeldi, et hagi ei ole ka mõtet esitada, kuna ma ei tea tema aadressi. Kas nüüd jääbki asi katki? Lapsele raha ta ei maksa ja lapsega ei tegele ega ei suhtle. Laps 5 aastane ja tema aadressi ei ole mul ka kuskilt endal uurida. Minu kõnedele ta ka ei vasta, mis oleks minu järgmine samm antud olukorras?
Lapse isa elab Soomes ja aadressi ma ei tea. Tegin kunagi kiirmenetluse avalduse, et nõuda alimente, otsus oli positiivne aga kuna otsust ei saadud toimetada võlgnikuni, siis asi lõpetati. Minult nõutakse hetkel tagasi riigi poolt saadud elatisabi ühekordset.
Mida peaksin nüüd edasi tegema, öeldi, et hagi ei ole ka mõtet esitada, kuna ma ei tea tema aadressi. Kas nüüd jääbki asi katki? Lapsele raha ta ei maksa ja lapsega ei tegele ega ei suhtle. Laps 5 aastane ja tema aadressi ei ole mul ka kuskilt endal uurida. Minu kõnedele ta ka ei vasta, mis oleks minu järgmine samm antud olukorras?
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

lapse isana on vanemal kohustus elatist maksta. Kui isa hoidub elatise maksmisest kõrvale, siis saate oma õigusi kohtus kaitsta. Teie olukord on selles mõttes tõesti keeruline, et teile ei ole teada isa elukoht, mis teeb kohtusse pöördumise keeruliseks. Samas märgite, et teile on teada isa elukohariik. Siin võiksite pöörduda kas Välisministeeriumi või Soome saatkonna poole, et välja selgitada isa elukoht.
Küsimus: Lahutus perekonnaseisuosakonnas22.06.2011
Kui ma olen abielu lahutanud läbi perekonnaseisuosakonna, kas ma siis abieluvara läbi kohtu enam jagada ei saa?
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

kui te lahutuse käigus abieluvara ei jaganud, siis saate vara jagada ka peale lahutamist. Juhul, kui pooled ei saavuta kohtuvälist kokkulepet vara jagamise osas, on teil ka peale lahutamist võimalik oma nõudega kohtusse pöörduda ja kohtus vara jagada.
Lugupidamisega
Küsimus: Abieluvaralepingu muutmine kokkuleppel01.06.2011
Oleme lahutamata. Lahuselatud ajal tekkinud ühel päritud maja ja teisel korter (kolhoosi vara kompenseerimine) seega vist ühisvarad. Soovime lahutamata teha kokkuleppel ühisvara lahusvaraks notari juures - on see võimalik, et ühele maja ja teisele korter või on abielu ikka vaja lahutada? Teine küsimus, kui siis tekib lahusvara, kas testamendiga pärija (üks lastest) saab pärida ainuisikuliselt kogu lahusvara?
Tänan
Tänan
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

Kui abikaasad soovivad abielu kestel muuta kehtivat varasuhet, siis on seda võimalik muuta abieluvaralepinguga. Varaühisuse varasuhe lõpeb, kui sõlmitakse abieluvaraleping, millega kehtestatakse seaduses ettenähtud muu abieluvarasuhe. Varasuhte muutmiseks ei pea ilmtingimata lahutama. Abieluvaralepingu sõlmivad abikaasad isiklikult ning leping peab olema notariaalses vormis. Varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad omavahel ühisvara. Ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokkulepitud teisiti.
Abikaasade lahusvaraks loetakse esemeid, mille abikaasa omandas abielu kestel pärimise teel. Seega, kui maja ja korter kinnisasjadena omandati pärimise teel, võiks väita, et antud juhul on tegemist lahusvaraga.
Teie küsimus pärimise kohta jääb vastajale veidi ebaselgeks. Kui pärandaja on testamendiga määranud oma varale pärija ja testament on kehtiv, siis pärandaja vara läheb testamendiga määratud pärijale üle.
Küsimus: Firma jagamine pärast lahutust01.06.2011
Lahutasin naisest juba mõni aeg tagasi, kuid vara on veel jagamata. Lõime firma enne abiellumist, kuid firma sai naise nimele. Terve abielu jooksul tegelesime mõlemad sellega ja juhatuse liikmetena oleme mõlemad kirjas ja palka saime mõlemad. Nüüd naine väidab, et mul pole sellest firmast midagi saada. Mis tõestused või paberid mul peavad selle kohta olema, kui ma lähen midagi nõudma? Või on tal tõesti õigus tervele firmale? Teadmiseks ka see, et ühiseid lapsi meil pole.
Hetkel olen sellises seisus, et olen eksnaise juures ametlikult tööl, kuid iga hetk võib ju mind koondada vms. Või äkki firma müüki panna?
Mina sellega ei ole nõus, et ka minu elutöö niimoodi maha parseldatakse või mind asjast välja tahetakse jätta!
Ette tänades!
R
Hetkel olen sellises seisus, et olen eksnaise juures ametlikult tööl, kuid iga hetk võib ju mind koondada vms. Või äkki firma müüki panna?
Mina sellega ei ole nõus, et ka minu elutöö niimoodi maha parseldatakse või mind asjast välja tahetakse jätta!
Ette tänades!
R
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

Üldise regulatsiooni kohaselt loetakse ühisvaraks vara, mis on abikaasade poolt abielu kestel soetatud. Vara, mis on enne abielu omandatud, on lahusvara. Kui firma asutati enne abielu ja teie abikaasa on osa omandanud enne abielu, siis võib väita, et firma on teie abikaasa lahusvara. Lõpliku seisukoha kujundamiseks peaks kindlasti analüüsima firmaga setud dokumentatsiooni, teie ja firma vahelisi lepingud, teiepoolset panust ning muid faktoreid.
Küsimus: Kuidas peaks alustama elatisraha väljanõudmisega?01.06.2011
Tere.
Kuhu ma peaks pöörduma, et lapsele tema isalt elatisraha saada? Kui kaua võtab kogu protsess aega. Nimelt ootan samalt mehelt (oleme ametlikult veel abielus) ka teist last, kes sünnib umbes kuu aja pärast. Ka temale tuleb elatisraha välja nõuda. Kas ma vajan selleks toiminguks ka advokaati? Millest sõltub lapse elatisraha suurus? Lapse isa on Soomes tööl ja teenib väga hästi.
Ise olen nüüd aga kodune ja jään emapalgale (miinimumpalk).
Tänades
Kuhu ma peaks pöörduma, et lapsele tema isalt elatisraha saada? Kui kaua võtab kogu protsess aega. Nimelt ootan samalt mehelt (oleme ametlikult veel abielus) ka teist last, kes sünnib umbes kuu aja pärast. Ka temale tuleb elatisraha välja nõuda. Kas ma vajan selleks toiminguks ka advokaati? Millest sõltub lapse elatisraha suurus? Lapse isa on Soomes tööl ja teenib väga hästi.
Ise olen nüüd aga kodune ja jään emapalgale (miinimumpalk).
Tänades
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee

Kui isa vabatahtlikult elatist ei maksa, peaksite pöörduma kohtusse. Kaua see protsess aega võtab, oleneb igast konkreetsest kaasusest. Tulenevalt perekonnaseadus § 111 lg 1 on lapse isa kohustatud lapse ema ülal pidama 8 nädalat enne ja 12 nädalat pärast lapse sündi. Seega on teil õigus lapse isalt lisaks lapse elatisele nõuda ka endale elatist. Elatise suurus määratakse ennekõike igakuiste lapsele tehtavate kulutuste baasilt. Reeglina peaksid vanemad kandma lapsele tehtavaid kulutusi võrdselt.
Esindaja olemasolu ei ole elatise vaidluses kohustuslik, kuid soovitan teil siiski pöörduda advokaadi poole, et hinnata võimalikke riske ja perspektiivikust teie vaidluses.