Perekonnaõigus
Küsimus: Lapse isalt hooldusõiguse äravõtmine06.04.2011
Tere,
Kas mul on võimalik lapse isalt hooldusõigus ära võtta ja sealjuures lapsele enda perekonnanimi anda. Lapse isa on last näinud viimase aasta jooksul 3 korda, viimase 7 kuu jooksul mitte kordagi. Pole kordagi helistanud ega küsinud lapse kohta ja pole ka soovinud teda näha. Kohtu poolt on määratud alimendid, mida ta samuti maksnud ei ole. Aasta jooksul on kokku maksnud ca 200 eurot. Kohtuniku ees palusin lapse isal loobuda (ka kohtunik soovitas loobuda), kuid lapse isa keeldus, vabanduseks oli lause: "Ta on ikkagi minu laps."
Ka laps (3-aastane) ise ei ole isast huvitatud, kuna laps elas isaga koos 1,5 aastat ja selle aja jooksul ei tegelenud isa lapsega ega tundnud lapse vastu huvi. Laps on isa unustanud ja ei tunne temast puudust.
Kas mul on võimalik lapse isalt hooldusõigus ära võtta ja sealjuures lapsele enda perekonnanimi anda. Lapse isa on last näinud viimase aasta jooksul 3 korda, viimase 7 kuu jooksul mitte kordagi. Pole kordagi helistanud ega küsinud lapse kohta ja pole ka soovinud teda näha. Kohtu poolt on määratud alimendid, mida ta samuti maksnud ei ole. Aasta jooksul on kokku maksnud ca 200 eurot. Kohtuniku ees palusin lapse isal loobuda (ka kohtunik soovitas loobuda), kuid lapse isa keeldus, vabanduseks oli lause: "Ta on ikkagi minu laps."
Ka laps (3-aastane) ise ei ole isast huvitatud, kuna laps elas isaga koos 1,5 aastat ja selle aja jooksul ei tegelenud isa lapsega ega tundnud lapse vastu huvi. Laps on isa unustanud ja ei tunne temast puudust.
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust ühiselt teostada, on vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle täielikult üle.
Kohus ei rahulda avaldust kui:
1) vähemalt 14-aastane laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu või
2) on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega.
Ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muuhulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.
Küsimus: Kas kunagine kooperatiivkorter on ühisvara või lahusvara?06.04.2011
Tere,
Mind huvitab, kas enne abielu soetatud ja 2001-2002 aastal kinnistamisotsusega kinnistatud kooperatiivkorterid on lahusvara või ühisvara?
Abielu on sõlmitud 1995.a. Mõlemal oli oma korter, mis hetkel võivad turuhinnaga olla umbes 600 000 krooni ja 800 000 krooni.
Kui notari juures ühisvara jagada, tuleb kogumaksumusest tasuda 0.5%. Kas pärast ühisvara jagamist kuulub kummalegi oma abielueelne korter või tuleb suurema väärtusega korteri omanikul teisele poolele maksta (antud juhul 100 000 krooni)?
Erinevad juristid tõlgendavad seda küsimust erinevalt.
Kas on õige, et ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara, milleks on enne abiellumist kummagi abikaasa omandis olnud vara?
Mind huvitab, kas enne abielu soetatud ja 2001-2002 aastal kinnistamisotsusega kinnistatud kooperatiivkorterid on lahusvara või ühisvara?
Abielu on sõlmitud 1995.a. Mõlemal oli oma korter, mis hetkel võivad turuhinnaga olla umbes 600 000 krooni ja 800 000 krooni.
Kui notari juures ühisvara jagada, tuleb kogumaksumusest tasuda 0.5%. Kas pärast ühisvara jagamist kuulub kummalegi oma abielueelne korter või tuleb suurema väärtusega korteri omanikul teisele poolele maksta (antud juhul 100 000 krooni)?
Erinevad juristid tõlgendavad seda küsimust erinevalt.
Kas on õige, et ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara, milleks on enne abiellumist kummagi abikaasa omandis olnud vara?
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Jah, reeglina on Teie väide - "ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara, milleks on enne abiellumist kummagi abikaasa omandis olnud vara" - õige. Riigikohus on oma lahendites korduvalt analüüsinud küsimust, kas enne abielu soetatud korter, mis on kinnistatud abielu kestel, on abikaasade ühis- või lahusvara.
Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi otsuses nr 3-2-1-164-05 asus kolleegium seisukohale, et ühe abikaasa lahusvara hulka kuuluv korter kui vallasasi ei muutu abielu ajal korteriomandi kinnistamise läbi PKS § 14 lg 1 (kuni 01.07.2010.a kehtinud PKS) alusel abikaasade ühisvaraks, vaid jääb selle abikaasa lahusvaraks, kellele kuulus korter kui vallasasi. Sama küsimust vaagis Riigikohus ka 3-2-1-39-09 otsuses, kus Riigikohus sedastas, et elamuühistu või -kooperatiivi osamaksu ja liikmelisuse alusel korteriomandi kinnistamine abielu ajal ei muuda korteriomandit PKS § 14 lg 1 alusel abikaasade ühisvaraks, kui osamaks kuulus ühe abikaasa lahusvara hulka.
Ühisvara jagamisel jagatakse vara, mis kuulub ühisvara hulka. Kui ilmneb, et korterid, millest räägite, on juba lahusvara, siis ei saa neid korterid ühisvara jagamisel jagada.
Küsimus: Abieluvaraleping - kas korter muutub ühisvaraks?06.04.2011
Tere,
Soovime elukaaslasega abielluda. Elame minu korteris, mis on ostetud pangalaenuga enne, kui hakkasin oma elukaaslasega koos elama.
Kui soovime abielludes valida varasuhte liigiks varaühisuse, kas siis korter muutub ühisvaraks (laen on minu nimel ja maksan seda veel pangale 20 aastat)? Või muutub see korter ühisvaraks peale seda kui laen on makstud?
Soovime elukaaslasega abielluda. Elame minu korteris, mis on ostetud pangalaenuga enne, kui hakkasin oma elukaaslasega koos elama.
Kui soovime abielludes valida varasuhte liigiks varaühisuse, kas siis korter muutub ühisvaraks (laen on minu nimel ja maksan seda veel pangale 20 aastat)? Või muutub see korter ühisvaraks peale seda kui laen on makstud?
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Abikaasade ühisvara hulka ei kuulu abikaasade lahusvara. Lahusvaraks loetakse muuhulgas ka abikaasale kuuluvaid esemeid, mis kuulusid abikaasale enne abiellumist (PKS § 24 lg 2 p 2), samuti on lahusvaraks enne abielu soetatud vara ja kohustused, antud juhul korter ja laenukohustus. Juhul, kui valite abieluvararežiimiks ühisvararežiimi, loetakse abielu kestel soetatud vara ühisvaraks. Kui abielu kestel saadavatest sissetulekutest tasute lahusvaras oleva korteri laenu, siis teete seda ühisvara arvelt ja teoreetiliselt vara jagamisel võib teisel abikaasal tekkida teie suhtes nõue, kuid korterit ei muuda laenumaksete tasumine ühisvaraks. Juhul kui elate nimetatud korteris, siis on laenumaksed tehtud teie ühise perekonna hüvanguks ning selliste rahaliste panuste hüvitamise nõudeõigus puudub.
Küsimus: Kuidas elatisraha suurendada?06.04.2011
Tere,
Lapse elatisraha on ca 700 krooni. Seda on vähe ja ma ei saa lubada lapsele peaaegu mitte midagi. Tegin kohtule avalduse, et suurendada elatist kuni 2100 kroonini. Kohus keeldus seda tegemast, põhjendusega, et abikasa ei tööta. Ta töötab, aga mitteametlikult. Millised on võimalikud viisid elatisraha suurendamiseks?
Aitäh
Lapse elatisraha on ca 700 krooni. Seda on vähe ja ma ei saa lubada lapsele peaaegu mitte midagi. Tegin kohtule avalduse, et suurendada elatist kuni 2100 kroonini. Kohus keeldus seda tegemast, põhjendusega, et abikasa ei tööta. Ta töötab, aga mitteametlikult. Millised on võimalikud viisid elatisraha suurendamiseks?
Aitäh
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Kui te lahuselava vanemaga kokkuleppet ei saavuta elatise suurendamise küsimuses, peate uuesti kohtusse pöörduma. Perekonnaseadus § 102 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatut, ehk siis alla 139 euro. Mõjuvaks põhjuseks loetakse vanema töövõimetust või olukorda, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähemkindlustatuks, kui elatist saav laps. Töövõimetuse all peetakse silmas olukorda, kus vanemal on näiteks puue, mille tõttu ei ole tal võimalik tööle asuda, aga mitte vanema töötuks olemist.
Küsimus: Mida peaks silmas pidama abieluvaralepingu koostamisel?06.04.2011
Tere,
Olen tütre eluasemelaenu kaaslaenaja (laenu summa on üsna suur). Laenu maksmisega probleeme ei ole, kuid laenu maksmise periood on suhteliselt pikk.
Kui ma olen uues suhtes ja me oleme otsustanud abielu sõlmida, siis kuidas vormistada abieluvaraleping või mingit muud õiguslik dokument nii, et minu võlad ei laieneks mu tulevasele abikaasale ja tema suguvõsale (ühiseid lapsi meil ei ole ega ka tule)? Ma pean silmas siin ka pärimist jne. Ma tahan olla 100% kindel, et ma sellega ei ohusta partneri lähedasi.
Seega, kui me abielu sõlmiksime, siis tema või minu surma korral jääb näiteks kinnistu ja kinnivara selle algse omaniku suguvõsale (laps, eksabikaasa).
Olen tütre eluasemelaenu kaaslaenaja (laenu summa on üsna suur). Laenu maksmisega probleeme ei ole, kuid laenu maksmise periood on suhteliselt pikk.
Kui ma olen uues suhtes ja me oleme otsustanud abielu sõlmida, siis kuidas vormistada abieluvaraleping või mingit muud õiguslik dokument nii, et minu võlad ei laieneks mu tulevasele abikaasale ja tema suguvõsale (ühiseid lapsi meil ei ole ega ka tule)? Ma pean silmas siin ka pärimist jne. Ma tahan olla 100% kindel, et ma sellega ei ohusta partneri lähedasi.
Seega, kui me abielu sõlmiksime, siis tema või minu surma korral jääb näiteks kinnistu ja kinnivara selle algse omaniku suguvõsale (laps, eksabikaasa).
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Perekonnaseadus võimaldab abikaasadel abielludes valida 3 erineva vararežiimi vahel. Üheks vararežiimi liigiks on varalahusus. Abikaasad võivad abiellumisel perekonnaseisutoimingute seaduses sätestatud korras valida varasuhtena varalahususe. Varalahususe korral käsitatakse abikaasasid varalistes suhetes isikutena, kes ei ole teineteisega abielus. Küll aga laienevad abikaasadele abielu muud õiguslikud tagajärjed.
Abikaasa seadusjärgse pärijana pärib esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem, kui ühe neljandiku pärandist, teise järjekorra pärijate kõrval poole pärandist. Testamendiga saate anda korralduse, et pärijateks on Teie poolt äranäidatud isikud.
Küsimus: Isadusest loobumine (isa ei hooli lastest)02.04.2011
Tere,
Olin 17 aastat abielus, sellest on 3 last. Kuna eksabikaasa ei ole pärast lahutust neli aastat maksnud lastele elatisraha, pöördusin kohtusse ning need nõuti temalt välja. Selle peale tuli ta ametlikult töölt ära, et mitte lapsi toetada ja šantažeerib meid inetute solvavate sõnumite ja telefonikõnedega. Ühisvarana soetatud korter on arestitud eksmehe võlgade pärast. Kolisime sellest välja, kuid üüri pean ikkagi maksma. Kuna ka lapsed on seda meelt, et isa neist ei hooli, kas on võimalik isadusest loobumine, kuigi lapsed on sündinud ametlikust abielust. Kas selleks tuleb teha kohtule avaldus? Üks lastest on juba täiskasvanu 22, teised 17 ja 9. Ehk on parem, kui lapsed oma edasises elus sellise isaga kokku puutuma ei pea, sest tundub, et ka tema võlgade pärast peavad lapsed hilisemas elus vastutama või kannatama?
Olin 17 aastat abielus, sellest on 3 last. Kuna eksabikaasa ei ole pärast lahutust neli aastat maksnud lastele elatisraha, pöördusin kohtusse ning need nõuti temalt välja. Selle peale tuli ta ametlikult töölt ära, et mitte lapsi toetada ja šantažeerib meid inetute solvavate sõnumite ja telefonikõnedega. Ühisvarana soetatud korter on arestitud eksmehe võlgade pärast. Kolisime sellest välja, kuid üüri pean ikkagi maksma. Kuna ka lapsed on seda meelt, et isa neist ei hooli, kas on võimalik isadusest loobumine, kuigi lapsed on sündinud ametlikust abielust. Kas selleks tuleb teha kohtule avaldus? Üks lastest on juba täiskasvanu 22, teised 17 ja 9. Ehk on parem, kui lapsed oma edasises elus sellise isaga kokku puutuma ei pea, sest tundub, et ka tema võlgade pärast peavad lapsed hilisemas elus vastutama või kannatama?
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Ähvarduste ja šantaaži vastu saate oma õigusi kaitsta, kui pöördute politseisse.
Isadusest loobumine ühepoolselt, alaealise lapse poolt, ei ole võimalik. Vanemaõigused on isikuga seotud õigused ja neid ei saa loovutada. Selleks, et välistada bioloogilise isa õigused laste suhtes, tuleks lapsed lapsendada, mille tagajärjel tekivad vanemlikud õigused ja kohustused laste suhtes lapsendajal.
Isa peab oma võlgade pärast ise vastutama, keegi ei saa panna lastele kohustust tasuda isa võlgu. Kui te pidasite siin silmas, et pärijatena pärivad lapsed nii õigused kui ka kohustused, siis hetkel kehtiva pärimisseaduse järgi on pärijal võimalik loobuda pärandist või nõuda pärandvara inventuuri, mis ka välistab võlgade ülekandmise pärijatele.
Küsimus: Elatisraha maksmine täisealisele lapsele02.04.2011
Kui laps lõpetab gümnaasiumis 11. klassi ja saab vahetult peale seda 18-aastaseks, kas pean elatist edasi maksma, kuni gümnaasiumi lõpetamiseni?
Kui laps on täisealine ja käib koolis, kas elatist pean maksma emale või siis juba lapsele?
Kas pean maksma ka suvise koolivaheaja jooksul (laps saab täisealiseks suve alguses) või saan hakata maksma kooliaasta alguses (septembrist, kui laps läheb 12. klassi)?
Mis summa tuleb maksta koolis käivale täisealisele lapsele (või on see kokkuleppeline)?
Kui hakkan maksma vabatahtlikult, kas pean selle eraldi fikseerima (paberil kinnitama), et pärast ei nõutaks elatist tagantjärgi?
Lugupidamisega,
Teadmatuses olija
Kui laps on täisealine ja käib koolis, kas elatist pean maksma emale või siis juba lapsele?
Kas pean maksma ka suvise koolivaheaja jooksul (laps saab täisealiseks suve alguses) või saan hakata maksma kooliaasta alguses (septembrist, kui laps läheb 12. klassi)?
Mis summa tuleb maksta koolis käivale täisealisele lapsele (või on see kokkuleppeline)?
Kui hakkan maksma vabatahtlikult, kas pean selle eraldi fikseerima (paberil kinnitama), et pärast ei nõutaks elatist tagantjärgi?
Lugupidamisega,
Teadmatuses olija
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Lapsele elatise maksmise kohustus on vanemal vähemalt, kuni lapse täisealiseks saamiseni, kui laps, täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses on vanemal jätkuvalt elatise maksmise kohustus, kuid mitte kauem kui lapse 21-aastaseks saamiseni (Perekonnaseadus § 97 p 1 ja 2).
Kui täisealine laps ei ole piiratud teovõimega, ei pea elatist maksma emale, vaid saate elatise maksmise kohutustuse täita otse lapsele.
Reeglina makstakse elatist perioodiliste maksetena iga kalendrikuu eest ette. Kui teil on mõjuv põhjus, miks leiate, et teil ei ole võimalik suveperioodil lapsele elatist maksta, võite kohustatud isikuna nõuda, et teil võimaldataks anda elatist muul viisil kokkuleppel õigustatud isikuga. Elatise maksmise jätkuv kohustus on teil juhul, kui laps jätkab õpinguid.
Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Hetkel on kuupalga alammääraks 278 eurot, seega ei tohi elatise suurus olla väiksem, kui 139 eurot.
Mida peate silmas, "kui hakkan maksma vabatahtlikult"? Juhul, kui olete siiani maksnud elatist kohtuotsuse alusel, peate kohtuotsust edaspidi täitma. Juhul, kui soovite lapse täisealiseks saamisel elatise nõude otse lapsele täita, peaksite selleks sõlmima vastava kokkuleppe lapsega (soovituslikult notariaalse) või pöörduma kohtusse ja taotlema elatise maksmise korra muutmist. Tagantjärgi on võimalik elatist nõuda jõustunud kohtuotsuse alusel juhul, kui kohustatud isik kohtuotsust ei täida. Õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
Küsimus: Alimentide maksmine, kui abikaasa elab välismaal02.04.2011
Olin naisega abielus ja meil on ühine laps. Kohus määras mulle alimentide maksmise kohustuse. Maksan seda naisele korrektselt iga kuu.
Kui naine läheb koos lapsega välismaale elama, kas pean ka siis alimente edasi maksma?
Kui ei pea, kas siis naise ja lapse tagasitulekul pean uuesti maksma hakkama?
Kui mina maksan alimente, kas siis naine peab selle pealt maksma tulumaksu, olenemata riigist, kus ta elab?
Kui naine läheb koos lapsega välismaale elama, kas pean ka siis alimente edasi maksma?
Kui ei pea, kas siis naise ja lapse tagasitulekul pean uuesti maksma hakkama?
Kui mina maksan alimente, kas siis naine peab selle pealt maksma tulumaksu, olenemata riigist, kus ta elab?
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Lapsele elatise maksmise kohustus on vanemal vähemalt kuni lapse täisealiseks saamiseni, kui laps, täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, on vanemal jätkuvalt elatise maksmise kohustus, kuid mitte kauem kui lapse 21-aastaseks saamiseni (Perekonnaseadus § 97 p 1 ja 2). Alates selle aasta 1. jaanuarist ei maksustata Eestis tulumaksuga elatist (tulumaksuseadus § 19 lg 3 p 11). Elatise maksustamine muudes riikides on reguleeritud selle konkreetse riigi seadusandlusega.
Küsimus: Kuidas maksmata elatisraha kätte saada?02.04.2011
Tere,
Lastele on kohtu poolt elatisraha välja mõistetud 1998. aastal. Lapsed ei ole nende aastate jooksul kordagi elatist saanud, sest laste isa lihtsalt ei maksnud ja varjas sissetulekuid. Võlgnevus kasvas peaaegu 100 000 kroonini. Lapsed on nüüd täisealised. Maksmata elatist läheb lastel praegugi vaja. Kuidas panna tagantjärgi maksma raha, mis kuulub lastele?
Lastele on kohtu poolt elatisraha välja mõistetud 1998. aastal. Lapsed ei ole nende aastate jooksul kordagi elatist saanud, sest laste isa lihtsalt ei maksnud ja varjas sissetulekuid. Võlgnevus kasvas peaaegu 100 000 kroonini. Lapsed on nüüd täisealised. Maksmata elatist läheb lastel praegugi vaja. Kuidas panna tagantjärgi maksma raha, mis kuulub lastele?
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Kui isa ei ole talle kohtuotsusega määratud elatist maksnud ja teil on jõustunud kohtuotsus, on teil isa suhtes nõudeõigus elatise võlgnevuse osas. Teie küsimusest ei ole võimalik välja lugeda, kas ja kuidas olete nõuet sisse nõudnud. Jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõue aegub 30 aasta jooksul, seega isegi, kui isa ei ole lastele elatist maksnud alates 1998. aastast, on alus elatise sissenõudmiseks olemas. Soovitaksin pöörduda kohtutäituri poole - jõustunud kohtuotsus on täitedokumendiks, mille alusel saaks kohtutäitur algatada täitemenetlust.
Elatise maksmisest kõrvalehoidmine on Eestis kriminaalkorras karistatav tegu. Karistusseadustiku § 169 sätestab, et kuritahtliku kõrvalehoidumise eest (kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest), oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele või täisealiseks saanud, kuid abi vajavale töövõimetule lapsele, karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
Küsimus: Lapse õigus valida, kumma vanema juures elab14.03.2011
Elan lapse isast lahus ning ametlikult ei ole kunagi abielus olnud. Laps on 11-aastane. Hetkel on niimoodi, et laps elab kaks nädalat isaga, kaks nädalat minuga. Kui laps otsustab, et tahab ainult isaga elada, kas siis sellisel juhul ongi see tema õigus või on minul siiski õigus nõuda oma kahte nädalat last kasvatada?
Ette tänades
Ette tänades
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Kahjuks on väga raske, kui mitte võimatu, Teie küsimusele ühest ja lõplikku vastust anda. Lapse kasvatamisel on vanematel võrdsed õigused ja kohustused. Teie kirjast võib välja lugeda, et hetkel olete teise vanemaga kohustused ja õigused selliselt jaganud.
Lapsega tõusetuvates küsimustes peaksid vanemad arvestama kindlasti ka lapse arvamusega. Miks teie laps avaldas soovi asuda elama teise vanema juurde teie küsimusest ei selgu. Vanemana peaksite tekkinud olukorda hindama mitmest aspektist, vajadusel pöörduma spetsialisti poole abi saamiseks. Rääkige oma lapsega, püüdke välja selgitada, mis on tema soovi põhjuseks.
Vaidluste korral, mis on seotud lapse alalise viibimiskoha või mõne muu last puudutava küsimuse reguleerimisega ning juhul, kui osapooled ei suuda lahendada lapsega seotud vaidlust kohtuväliselt kokkuleppega, võib huvitatud pool oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse.
Kohtul on õigus last puudutavas vaidluses ära kuulata vähemalt kümneaastane laps ja pädev valla- või linnavalitsus. Teie laps on juba küllalt suur ja tema seisukoha kuulab kohus ära ning võtab otsuse tegemisel kindlasti ka arvesse. Kui kohus otsustab, et laps peaks jätkuvalt viibima võrdselt mõlema vanema juures, või muudab senini kehtinud suhtlemiskorda, võib Teie kaasuse puhul kohtuotsuse täitmine olla raskendatud, tulenevalt sellest, et lapse soov ei pruugi kattuda kohtuotsuses määratuga.
Arvan, et ennekõike peaksite välja selgitama tegeliku põhjuse, miks laps eelistab teist vanemat teile ja kus peituvad lapse sellise soovi tagamaad.