Perekonnaõigus
Küsimus: Lapse alimendid ja lapsega kohtumine31.05.2011
Tere.
Mul on elukaaslane, kellel on eelmisest kooselust 4-aastaseks saav tütar. Kohtulikult on talle kiirmenetlusega määratud alimendid. Kahjuks ei käi ta hetkel tööl ja hetkeseisuga on dokumendid antud kohtutäiturile.
Oleme lugenud nüüd seadusi ja tuli välja, et 2010.a. alammäär on 2175 krooni ja isal ei ole alust nõuda alimentide kasutamise näitamist.
1. Kas üleüldse mingit alust ei ole alimentide kasutamise näitamist? Välja on nõutud 2500 krooni kuus.
2. Isa on nüüd üle poole aasta üritanud suhelda oma lapse emaga, et saaks tütart näha, enda juurde võtta aga täiesti tulutult. Ema ütleb, et ta ei näe oma last ja kõik. Mis peaks sellisel juhul ette võtma? Kas pöörduda kohtusse? Ja kui, siis millisesse ja kui suured on kohtukulud?
3. Kas alimente vaadatakse ka uuesti üle? Selles mõttes, et kui isa ei ole nõus selle summaga.
4. Lugesime ka selle kohta, et emal on ka õigus mõne aja pärast nt suuremat summat küsida. Millal võib seda teha?
Ette tänades, K.
Mul on elukaaslane, kellel on eelmisest kooselust 4-aastaseks saav tütar. Kohtulikult on talle kiirmenetlusega määratud alimendid. Kahjuks ei käi ta hetkel tööl ja hetkeseisuga on dokumendid antud kohtutäiturile.
Oleme lugenud nüüd seadusi ja tuli välja, et 2010.a. alammäär on 2175 krooni ja isal ei ole alust nõuda alimentide kasutamise näitamist.
1. Kas üleüldse mingit alust ei ole alimentide kasutamise näitamist? Välja on nõutud 2500 krooni kuus.
2. Isa on nüüd üle poole aasta üritanud suhelda oma lapse emaga, et saaks tütart näha, enda juurde võtta aga täiesti tulutult. Ema ütleb, et ta ei näe oma last ja kõik. Mis peaks sellisel juhul ette võtma? Kas pöörduda kohtusse? Ja kui, siis millisesse ja kui suured on kohtukulud?
3. Kas alimente vaadatakse ka uuesti üle? Selles mõttes, et kui isa ei ole nõus selle summaga.
4. Lugesime ka selle kohta, et emal on ka õigus mõne aja pärast nt suuremat summat küsida. Millal võib seda teha?
Ette tänades, K.
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Perekonnaseadus § 100 lg 2 viimase lause kohaselt on lapsega koos elav vanem kohustatud elatist kasutama lapse huvides. Kontrollmehhanism selle üle, kas vanem kasutab elatist ainult lapse huvides, iseenesest puudub. Juhul, kui lahuselavalt vanemalt on välja mõistetud elatis ja tal ei ole võimalik elatist objektiivsetel põhjustel maksta, on sellel vanemal võimalus pöörduda kohtusse ja taotleda elatise vähendamist. Elatise vähendamine alla miinimummäära on põhjendatud ennekõike juhul, kui kohustatud vanem on töövõimetu või kui kohustatud vanemal on teisi ülalpeetavaid lapsi, kes sellisel juhul osutuksid varaliselt vähemkindlustatuks, kui elatist saav laps.
Asjaolu, et ema ei võimalda isal lapsega suhelda, ei vähenda isa kohustust lapsele elatist maksta. Vanematel on laste suhtes võrdsed õigused ja ka kohustused. Seega on lahuselaval vanemal õigus oma lapsega suhelda ja emal kohustus võimaldada isal lapsega kohtuda. Kui vanem, kelle juures laps alaliselt viibib, teeb lahuselavale vanemale põhjendamatult takistusi lapsega suhtlemiseks, on lahuselaval vanemal õigus pöörduda lapse elukohajärgsesse kohtusse oma õiguste kaitseks.
Küsimus: Elatisraha suurendamine25.05.2011
Tere,
Sooviksin küsida, kas saan ka interneti teel teha kohtule avalduse lastele makstava elatisraha tõstmise kohta? Lapsed saavad kohtu määratud elatisraha (paar aastat nende isa ei maksnud ja võlg on üleval, kuid viimased kaks aastat on laekunud enam-vähem raha lastele) aastast 2003 iga kuu 1800 krooni ehk siis 115 eurot kahele lapsele. Lapsed on juba 15 aastane ja 13 aastane.
Kas elatisraha on tõusnud ja kui palju ma võin üldse seaduse alusel miinimumsummat küsida?
Sisse oleme me kirjutatud lastega Saaremaal, kuid hetkel elame küll Inglismaal. Kas see muudab asja?
Lugupidamisega
M
Sooviksin küsida, kas saan ka interneti teel teha kohtule avalduse lastele makstava elatisraha tõstmise kohta? Lapsed saavad kohtu määratud elatisraha (paar aastat nende isa ei maksnud ja võlg on üleval, kuid viimased kaks aastat on laekunud enam-vähem raha lastele) aastast 2003 iga kuu 1800 krooni ehk siis 115 eurot kahele lapsele. Lapsed on juba 15 aastane ja 13 aastane.
Kas elatisraha on tõusnud ja kui palju ma võin üldse seaduse alusel miinimumsummat küsida?
Sisse oleme me kirjutatud lastega Saaremaal, kuid hetkel elame küll Inglismaal. Kas see muudab asja?
Lugupidamisega
M
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Elatise suurendamise hagi saate esitada elektroonselt digitaalselt allkirjastatuna täpsema info leiate www.kohus.ee või www.just.ee aadressidelt.
Perekonnaseaduses on sätestatud elatise miinimummäär § 101 lg 1, mille kohaselt ei või elatis ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, sellest tulenevalt on hetkel kehtiv elatise miinimummäär 139,01 eurot.
Teie viimast küsimust tegeliku elukoha ja sissekirjutuse kohta on käesolevas vastuses raske kommenteerida. Soovitan Teil kindlasti välja selgitada, kas ja millised sotsiaalsed tagatised laienevad Teile ka Inglismaal.
Küsimus: Lapsega kohtumise õigus ja elatisraha suurus20.05.2011
Tere! Olen teist korda abielus ja on mõlemast abielust üks alaealine tütar. Antud hetkel veel abielus, kuid elame lahus ja mulle, kui isale ei võimaldata ka tütrega (nelja aastane) suhelda isegi läbi telefoni mitte. Abikaasa ehk sooviks, aga kuulab oma ema, kes kategooriliselt selle vastu.
Mida ma peaksin tegema, et kohtuda oma tütrega ja kui palju peaksin elatisraha kandma, et kõik oleks korrektne?
Mida ma peaksin tegema, et kohtuda oma tütrega ja kui palju peaksin elatisraha kandma, et kõik oleks korrektne?
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
lahuselava vanemana on teil kohustus oma alaealisele lapsele elatist maksta. Elatise suurus oleneb erinevatest asjaoludest, kuid seaduses nähakse ette ka minimaalne elatise suurus, milleks on 139,01 eurot.
Vanematel on oma lapse suhtes võrdsed õigused ja kohustused PKS § 116 lg 1, sealhulgas õigus suhelda oma alaealise lapsega. Vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustaks lapse suhet teise vanemaga. Kui te ei saa lapse emaga suhtlemisõiguse küsimust lahendatud, võite oma õiguste kaitseks pöörduda elukohajärgse lastekaitsespetsialisti poole. Kui teine vanem takistab lahuselaval vanemal lapsega suhtlemist ja kohtuväliselt seda vastasseisu pooled siiski lahendatud ei saa, on vanemal, kelle õigusi rikutakse, õigus pöörduda kohtusse ja paluda kohtul määrata lapsega suhtlusõigus.
Küsimus: Mida teha, kui isa ei maksa elatustaha13.05.2011
Kuidas peaksin käituma, kui isa ei maksa korrapäraselt alimente? Kuigi kohtu poolt on peale pandud ning kohtutäiturile edasi antud. Isa ütleb - kui last ei näe, siis raha ei saa.
Kas ongi selline õigus, et kui lapsega koos ei saa olla, siis raha ei maksa?
Kas ongi selline õigus, et kui lapsega koos ei saa olla, siis raha ei maksa?
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Selline seisukoht: ...“ et kui lapsega koos ei saa olla, siis raha ei maksa“ on kahjuks väga laialt levinud, kuid seaduslikku alust sellisel seisukohal küll ei ole.
Elatis ja selle maksmine ning lahuselava vanema suhtlemine oma lapsega on kaks absoluutselt eraldiseisvat küsimust.
Vanemal on kohustus maksta lapsele elatist. PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem oma ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt siis, kui ta ei ela lapsega koos. Elatise maksmise kohustus on vanemal olenemata sellest, kas ta lapsega kohtub või mitte. Elatise maksmisest keeldumise aluseks ei saa olla lapsega suhtlemise võimalikkus või selle võimatus.
Teil on lisaks sellele, et olete kohtutäituri poole pöördunud, võimalik esitada isa vastu avaldus politseisse. Karistusseadustik § 169 järgi karistatakse vanemat, kes hoidub kuritahtlikult kõrvale oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
Küsimus: Lapsendamise saladuse rikkumine09.05.2011
Tere,
Kui lapsest (juba imikueas) loobunud isa rikub Perekonnaseaduse §77 lapsendamise saladuse hoidmist ja infot avalikult levitab, siis milline on ema õigus lapsendatud last kaitsta ja milline karistus sellisele rikkumisele võib järgneda?
Kui lapsest (juba imikueas) loobunud isa rikub Perekonnaseaduse §77 lapsendamise saladuse hoidmist ja infot avalikult levitab, siis milline on ema õigus lapsendatud last kaitsta ja milline karistus sellisele rikkumisele võib järgneda?
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
lapsendamissaladuse hoidmise nõue tagab ennekõike lapse, vanema ja lapsendaja eraelu kaitse eesmärki. Kui lapse õigusi rikutakse, on teil, kui lapse seaduslikul esindajal õigus sellise lapse õiguste kaitseks pöörduda kohtusse.
Lugupidamisega
Küsimus: Varalised suhted ja laste elatisraha09.05.2011
Oleme abielus 17 aastat. 3 alaealist last. Hetkel abielulahutus perekonnaseisuasutuses pooleli. Abikaasal abielu jooksul saadud mitu kinnisvara pärandusena ja kingitusena (maja, kus elame saadud enne abiellumist), minul mitte. Omame abielu jooksul soetatud ühisvara (kodu juurde kuuluv). Elame veel ühises kodus. Varalised suhted olnud alati lahus, temal oma sissetulek, minul oma. Kokkulepet saavutada keeruline, ja lahkuma pean mina lastega, sest tema keeldub oma majast lahkumast. Minu sissetulek on viimasel paaril aastal vähenenud oluliselt ja kuna minu kanda on väikelaenud ja lisaks osa olmemakseid, ei võimalda hetkel rahaliselt üksi toime tulla. Lahutus seotud politseis registreeritud vägivallaaktiga minu ja lapse suhtes (aastate lõikes korduv). Samas on abikaasa hetkel töötu, kuid laste toit ja esmavajadused on tema poolt täidetud.
Seega millised on minu võimalused?
- kas saan elatist taotleda;
- kuidas taotleda elatisraha ja jagada varad ja kuidas protseduur toimub;
- kas peale lahutuse jõustumist perbüroos on see veel võimalik või tuleks ka lahutus viia kohtusse;
- kui suured on riigilõivud sel juhul, kui taotleda elatist ja vara jagamist kohtu kaudu, ja kuidas toimub riigilõivude tasumine.
Seega millised on minu võimalused?
- kas saan elatist taotleda;
- kuidas taotleda elatisraha ja jagada varad ja kuidas protseduur toimub;
- kas peale lahutuse jõustumist perbüroos on see veel võimalik või tuleks ka lahutus viia kohtusse;
- kui suured on riigilõivud sel juhul, kui taotleda elatist ja vara jagamist kohtu kaudu, ja kuidas toimub riigilõivude tasumine.
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Teie situatsioon on vägagi keeruline ja ühest vastust avaldatu alusel anda on raske, kui mitte võimatu. Kindlasti peaks tutvuma dokumentidega ja selgitama välja, mis on teie lahusvara, mis mitte. Millised kohustused on abielu kestel võetud ja mis on teie varade seis. Millistel tingimustel on abielu kestel laenud võetud ja millised ja kas neist laenudest kuuluvad ühisvara, millised lahusvara hulka. Kas, kes ja mil määral on ühisvara arvelt finantseerinud lahusvarasse.
Märgite oma küsimuses, et olete peresiseselt reguleerinud perega seotud kulutuste jaotuse. Abikaasadel on perekonna suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Teil on 3 alaealist last ja ütlete, et abikaasa soovib jätkata elamist ühises majas ning leiab, et teie peaksite sealt lahkuma. Kui suurte isiklike vastuolude vältimiseks on vajalik, võib üks abikaasa nõuda, et teine abikaasa loovutaks perekonna ühise eluaseme või osa sellest talle ainukasutamiseks. Otsustamisel arvestatakse erinevaid faktoreid. Eluaseme loovutamise võib määrata kindlaks tähtajaks, kuid mitte kauemaks, kui abielu lõppemiseni PKS § 23 lg 1.
Püüan lühidalt anda vastused teie küsimustele:
1. Elatist saate taotleda ka peale lahutust.
2. Kuidas taotleda elatisraha ja jagada varad ja kuidas protseduur toimub? Kui omavahel pooled kokkulepet ei saavuta, siis kohus jagab vara ja määrab elatise. Kohutusse pöördutakse hagiavalduse alusel. Elatise või ühisvara jagamise nõudes on võimalik pöörduda kohtusse ka peale lahutamist.
4. Riigilõivude suurus oleneb konkreetsest nõudest.
Tutvunud teie küsimusega soovitan teil kindlasti täiendavalt oma olukorra lahendamiseks pöörduda õigusnõustaja poole.
Küsimus: Elatis mitmele lapsele09.05.2011
Tere!
Elan koos mehega, kellega mul on kaks last 9 ja 12 aastane. Mehel on eelmisest abielust täiskasvanud poeg, kes on täisealine ja õpib kutsekoolis. Eksnaine väidab, et poja kulutused kuus on 284.40 eurot, millest pool peab maksma isa. Mina töötan miinimumpalga eest. Isa töötasu on 422,83 (neto) eurot kuus. Poeg on andnud isa kohtusse ja nüüd ootame kohtukutset.
Kas peaksin ka elatise nõude sisse andma (et meie lastele ka raha jääks) ja kui reaalne see on, et mõistetakse välja isa käest pool summat? Poeg käis suvel praktika ajast välismaal tööl ja teenis, kuigi ta väidab, et sissetulekut pole, aga seda tõestada ma ei saa.
Ette tänades
Murelik ema
Elan koos mehega, kellega mul on kaks last 9 ja 12 aastane. Mehel on eelmisest abielust täiskasvanud poeg, kes on täisealine ja õpib kutsekoolis. Eksnaine väidab, et poja kulutused kuus on 284.40 eurot, millest pool peab maksma isa. Mina töötan miinimumpalga eest. Isa töötasu on 422,83 (neto) eurot kuus. Poeg on andnud isa kohtusse ja nüüd ootame kohtukutset.
Kas peaksin ka elatise nõude sisse andma (et meie lastele ka raha jääks) ja kui reaalne see on, et mõistetakse välja isa käest pool summat? Poeg käis suvel praktika ajast välismaal tööl ja teenis, kuigi ta väidab, et sissetulekut pole, aga seda tõestada ma ei saa.
Ette tänades
Murelik ema
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Perekonnaseadus § 96 järgi on vanemal kohustus anda lastele ülalpidamist. PKS § 97 märgib, et laps, kes on täisealiseks saanud, kuid jätkab põhi- või keskhariduse saamist gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, on õigus nõuda oma vanemalt elatist, kuid mitte kauem, kui 21-aastaseks saamiseni. Seadus näeb samuti ette elatise miinimumi, milleks on 139.01 eurot. Samas PKS § 102 lg 2 annab kohtule võimaluse mõjuval põhjusel vähendada elatist alla miinimumi. Elatise suurust võib vähendada olukorras, kus vanemal on teine laps - teie puhul lapsed, kes elatise väljamõistmisel miinimum määras, osutuksid varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps.
Kuna märgite, et teil on kohtumenetlus elatise asjas pooleli, soovitaksin teil kindlasti oma õiguste paremaks kaitseks pöörduda professionaalse õigusnõustaja poole.
Küsimus: Abielu lahutamine ja ühisvara jagamine03.05.2011
Tere.
Soovin abikaasast lahutada ja jagada vara, mis ühiselt soetatud abielu ajal ja seega ühisvara.
Abielus olen alates 90-ndate algusest. Alaealisi lapsi ei ole.
Kuna omavahel ei ole võimalik meil vara jagamise ja abielu lahutamise osas kokku leppida, kavatsen pöörduda hagiavaldusega kohtusse. Elame teineteisest eraldi üle 2 aasta.
Mees manipuleerib minuga ja väidab, et kohus ei jaga vara, kui ei ole omavahel kokkuleppele saadud. Kuna mees ei ole nõus lahutuse ega vara jagamisega, vaid hoopiski soovib vara müüa, siis püüabki ta mulle selgeks teha, et kohtusse pole mõtet pöörduda, sest kohus nagunii vara ei jaga. Mina ei soovi müüa, vaid soovin elada enda kodus ning jagada vara võrdselt ning abielu lahutada.
Minu küsimus: kui enne kohtusse minemist ja kohtus omavahel vara jagamises pooled kompromissile ei jõua, kas kohtunik jagab vara võrdselt, võttes arvesse hagi esitaja ettepanekuid? Kui kaua võib see aega võtta, enne kui kohus vara jagamise osas otsuse teeb?
Ette tänades, Lugupidamisega
Soovin abikaasast lahutada ja jagada vara, mis ühiselt soetatud abielu ajal ja seega ühisvara.
Abielus olen alates 90-ndate algusest. Alaealisi lapsi ei ole.
Kuna omavahel ei ole võimalik meil vara jagamise ja abielu lahutamise osas kokku leppida, kavatsen pöörduda hagiavaldusega kohtusse. Elame teineteisest eraldi üle 2 aasta.
Mees manipuleerib minuga ja väidab, et kohus ei jaga vara, kui ei ole omavahel kokkuleppele saadud. Kuna mees ei ole nõus lahutuse ega vara jagamisega, vaid hoopiski soovib vara müüa, siis püüabki ta mulle selgeks teha, et kohtusse pole mõtet pöörduda, sest kohus nagunii vara ei jaga. Mina ei soovi müüa, vaid soovin elada enda kodus ning jagada vara võrdselt ning abielu lahutada.
Minu küsimus: kui enne kohtusse minemist ja kohtus omavahel vara jagamises pooled kompromissile ei jõua, kas kohtunik jagab vara võrdselt, võttes arvesse hagi esitaja ettepanekuid? Kui kaua võib see aega võtta, enne kui kohus vara jagamise osas otsuse teeb?
Ette tänades, Lugupidamisega
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Reeglina sellistes vaidlustes jõuavad pooled kohtusse ikkagi peale pikka kohtueelset läbirääkimiste protsessi, mis kahjuks ei ole vilja kandnud. Teie puhul on sellised läbirääkimised kestnud juba 2 aastat. Kui kaua kohus teie esitatud hagi menetleb ja kuidas kohus vara jagab, on raske ette ennustada. Kõik oleneb vaidluse keerukuse astmest. Perekonnaseadus § 37 lg 3 kohaselt jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades.
Küsimus: Elukaaslasega kaasomandis oleva korteri jagamine03.05.2011
Tere!
Olin vabaabielus ja meil on korter ostetud kaasomandisse. Mees soovib mind välja tõsta. Esialgne pakkumine oli, et loobuksin vabatahtlikult ja vastu saan selle, et mul pole enam kohustusi panga ees (korter on ostetud pangalaenuga). Tema arvelt on makstud pangalaenud ja kooselu lõppedes leppisime suusõnaliselt kokku, et tema maksab laenu ja mina muud maksud (kommunaalmaksud, tv, internet), mida oleme ka nüüd nii teinud (alates oktoobrist 2010).
Kas mul on mingid võimalused ja õigused rahaliseks kompensatsiooniks või on tal kõik õigused minust lahti saamiseks, kui tema on maksnud pangalaenu? Korterit endale jätta mul pole võimalik, sest see käiks mulle üksinda rahaliselt üle jõu.
Kas kohtus võib ka nii juhtuda, et jään kõigest ilma ja maksan ka kõik kohtukulud mina?
Kena päeva ja vastust ootama jäädes.
Olin vabaabielus ja meil on korter ostetud kaasomandisse. Mees soovib mind välja tõsta. Esialgne pakkumine oli, et loobuksin vabatahtlikult ja vastu saan selle, et mul pole enam kohustusi panga ees (korter on ostetud pangalaenuga). Tema arvelt on makstud pangalaenud ja kooselu lõppedes leppisime suusõnaliselt kokku, et tema maksab laenu ja mina muud maksud (kommunaalmaksud, tv, internet), mida oleme ka nüüd nii teinud (alates oktoobrist 2010).
Kas mul on mingid võimalused ja õigused rahaliseks kompensatsiooniks või on tal kõik õigused minust lahti saamiseks, kui tema on maksnud pangalaenu? Korterit endale jätta mul pole võimalik, sest see käiks mulle üksinda rahaliselt üle jõu.
Kas kohtus võib ka nii juhtuda, et jään kõigest ilma ja maksan ka kõik kohtukulud mina?
Kena päeva ja vastust ootama jäädes.
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Kaasomandit saab kaasomanike nõusolekul lõpetada. Kui üks kaasomanik ei ole kaasomandi lõpetamisega nõus, on teil võimalik seda nõuda. Kompensatsioon oleneb väga erinevatest asjaoludest, mida ei ole üheselt võimalik teie küsimusest välja lugeda. Kas olete ka kaaslaenusaaja? Vastuse andmiseks, kas ja millistel tingimustel teil oleks võimalik kompensatsiooni nõuda, peaks kindlasti tutvuma dokumentidega, et saada selgemat ülevaadet teie võimalustest antud probleemi lahendamisel.
Küsimus: Lapse riigist väljaviimise keeld03.05.2011
Tere!
Kas üks vanematest saab taotled lapse riigist väljaviimise keelu? Lapse isa pole oma poega kunagi kasvatanud. Olen abielus, uue mehega on 2 last ja elan välismaal, mitte euroriikides. Alati, kui Eestisse tulen, on mul hirm, et laspe isa võib midagi teha, ta on kättemaksuhimuline mees. Ta ei maksa lapsele elatist sentigi. Me ei ole käinud kohtus ega määratlenud kummal on lapsele rohkem õigust, lihtsalt mina olen alati last kasvatanud ja ta on teda aegajalt näinud, kui Eestis käin. Kui ta peaks taotlema lapse riigist väljaviimise keelu, kas siis, kui tulen Eestisse, võetakse lapsel pass ära? Ja kui see peaks juhtuma, kui kiiresti saaks selle tõkke uuesti maha, et minna koos abikaasaga ja teiste lastega tagasi koju.
Ette tänades vastuse eest
Kas üks vanematest saab taotled lapse riigist väljaviimise keelu? Lapse isa pole oma poega kunagi kasvatanud. Olen abielus, uue mehega on 2 last ja elan välismaal, mitte euroriikides. Alati, kui Eestisse tulen, on mul hirm, et laspe isa võib midagi teha, ta on kättemaksuhimuline mees. Ta ei maksa lapsele elatist sentigi. Me ei ole käinud kohtus ega määratlenud kummal on lapsele rohkem õigust, lihtsalt mina olen alati last kasvatanud ja ta on teda aegajalt näinud, kui Eestis käin. Kui ta peaks taotlema lapse riigist väljaviimise keelu, kas siis, kui tulen Eestisse, võetakse lapsel pass ära? Ja kui see peaks juhtuma, kui kiiresti saaks selle tõkke uuesti maha, et minna koos abikaasaga ja teiste lastega tagasi koju.
Ette tänades vastuse eest
Vastus: Kairi Pobbul, advokaat, Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, www.tsp.ee
Teoreetiliselt küll, kuna kirjeldatu järgi on teil laste suhtes ühine hooldusõigus.
Vanematel on laste suhtes ühine hooldusõigus, ka siis, kui vanemad küll ei ole abielus aga isa on laste sünnitunnistusele kantud isana.
Perekonnaseadus § 137 annab võimaluse lõpetada ühine hooldusõigus, seda juhul, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust ühiselt teostada. Selleks, et hooldusõigus teile üle antaks, peate pöörduma kohtusse.
Alternatiivne lahendus oleks võtta isalt notariaalselt tõestatud nõusolek lapsega riigist lahkumise kohta.
Lapse riigist väljaviimise keeldu saab esialgse õiguskaitse raames taotleda kohtu kaudu. Kui kohus rahuldab isa esialgse õiguskaitse taotluse, on keeruline prognoosida, kui kiiresti saab selle tõkke maha. Kõik oleneb konkreetsest olukorrast ja õiguskaitse põhjendatusest.