Perekonnaõigus

Tere,
Perekonnaseadus § 65 lg 2 kohaselt lahutatakse abielu kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Perekonnaseisuasutus on pädev abielu lahutama ainult juhul, kui mõlema abikaasa elukohaks on Eesti PKS § 64. Seega juhul, kui teie abikaasa ei ole enam Eesti resident, saate lahutada abielu kohtus.
Korteriga seotud küsimus on teil tõesti lahutusest eraldiseisev vaidlus. Kuid teie küsimuses jääb selgusetuks, mis vaidlus teil korteri osas on. Kas soovite kaasomandit lõpetada? Lahutus ja korteriga seotud asju on võimalik lahendada eraldiseisvatena. Samas soovitaksin kaasomandit puudutavad küsimused võimalusel lahendada kohtuväliselt.

Tere,
Abikaasade vastastikusel kokkuleppel võib abielu lahutada perekonnaseisuasutuses või notaris abikaasade ühise kirjaliku avalduse alusel. Perekonnaseisuasutus võib abielu lahutada juhul, kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis. Kui pooled vaidlevad abielu lahutamise üle, on võimalik abielu lahutada ühe abikaasa avalduse alusel kohtus.

Ühisvarana kuulub reeglina jagamisele vara, mille abikaasad on omandanud abielu kestel ja mis ei kuulu abikaasade lahusvara hulka.

Kui peale lahutust lahuselav vanem tasub vabatahtlikult elatist, ei ole iseenesest põhjust kohtu kaudu lapsele elatist nõuda. Levinud praktika on, et lahuselavad vanemad lepivad elatise suuruses kohtuväliselt kokku ning fikseerivad selle kokkuleppe kirjalikult või notariaalselt.

Tere,

Üks viis on tõesti testamendiga määrata pärijate ring. Samas, kui need on teie ainukesed lapsed, siis seaduse järgsete pärijatena päriksid nad samuti talu ühiselt. Juhul, kui teil on rohkem seadusjärgseid pärijaid ja soovite, et teie 21, 18 ja 16a lapsed oleksid ainukesed pärijad, vormistage testament. Pärimislepinguga on samuti võimalik oma viimast tahteavaldust kindlalt määratleda.

Tere,
Ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (PKS § 96 ). Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodiliste maksetena PKS § 100 lg 1. Küsimus, kas te peate oma vanemat hooldama, on ühelt poolt eetiline küsimus, teiselt poolt moraalne kohustus. Seadus näeb ette võimaluse täita ülalpidamiskohustust ka muul viisil kui rahalise maksena. Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

Perekonnaseaduses (PKS) on sätestatud elatise maksmisel miinimummäära. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Hetkel on kuupalga alammääraks 278.02 eurot, seega minimaalne elatis ühele lapsele on 139,01 eurot.

PKS § 104 alusel on otsejoones sugulased kohustatud andma üksteisele teavet oma sissetuleku ja vara kohta, kui see on vajalik elatise suuruse kindlakstegemiseks. Sissetuleku suuruse kohta tuleb nõudmisel esitada tööandja tõendid ja muud asjakohased dokumendid.

Elatise määramisel hinnatakse laste vajadusi ja mõlema vanema finantsmajanduslikku seisukorda. Lahuselav vanem peaks kandma poole lapsele tehtavatest kulutustest. Vanem, kelle juures laps elab, võib nõuda vanemalt, kes elab lahus, elatise suurendamist, kui 130 eurot ei ole piisav. Seda saate te teha, kas kohtuvälise kokkuleppe teel või pöördute kohtusse elatise suurendamise hagiga.

Karistusseadustik § 169 alusel on võimalik alustada kriminaalmenetlust vanema vastu, kes hoidub kuritahtlikult kõrvale oma alaealisele lapsele või täisealiseks saanud, kuid abi vajavale töövõimetule lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Sellise teo eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Seega, kui isa hoidub kuritahtlikult elatise maksmisest kõrvale ja teil on jõustunud kohtuotsus elatise maksmise kohta, on teil olemas alused kriminaalmenetluse algatamiseks.

Teil on alati võimalik taotleda riigilt õigusabi oma õiguste kaitseks. Lähemat informatsiooni võite leida Justiitsministeeriumi kodulehelt www.just.ee/4426 või Advokatuuri kodulehelt www.advokatuur.ee.

Tere,
Suulised lubadused sellises olukorras soovitan võimalikult kiirest kirjalikult fikseerida. Lõplikku ja ühest vastust ma teile hetkel ei annaks. Kaaluksin ennekõike kohtuväliseid kokkuleppeid. Kui sellised läbirääkimised tulemust ei anna, on teil alati võimalik oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda.
Alustaksin kinnistu omaniku vahetamise küsimusest. Kui teie laste isa oli omaniku vahetamisega eelnevalt nõus, siis soovitaksin seda küsimust mitte unarusse jätta, vaid viia asi nii kaugele, et vormistate kinnistu reaalselt ka tema nimelt enda nimele. Lihtkirjalikud lepingud ei ole asjaõiguslike tehingute puhul teile garantiiks - kõik lepingud, mis on kinnistu omaniku muutmisega seotud, peaksid olema notariaalselt vormistatud.

Elatis – perekonnaseadus näeb ette elatise miinimumina 139,01 eurot ühele lapsele (PKS § 101 lg 1). Samas elatise suuruse arvestamisel hinnatakse laste tegelikke vajadusi ja vanemate majanduslikku seisundit. Seega nimetatud 139.01 on väikseim summa lapse kohta, mida lahuselav vanem peaks oma lastele maksma. Elatise suuruse määramisel arvestatakse ennekõike laste vajadusi ja vanemate finantsmajanduslikku seisu. Lahuselav vanem peaks kandma poole lapsele tehtavatest kulutustest. Seega, kui näiteks teie kulutused lastele on keskmiselt 2000 eurot kuus, peaks isa maksma elatist 1000 eurot. Kulutuste alla loetakse ka eluasemega seotud väljaminekud. Elatise kokkuleppe soovitaksin samuti vormistada kirjalikult või notariaalselt.

Kahjuks ei ole mul võimalik prognoosida teie võimalusi kohtus ülalantud informatsiooni põhjal. Kuid julgen soovitada, et läbirääkimised endise elukaaslasega peaksid teie poolt olema täpsed ja konkreetsed. Proovige veel, ehk õnnestub teil kokkulepped kirjalikult fikseerida - kui ei õnnetu, siis tõepoolest tuleb teil oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse.

Tere,
Perekonnaseaduses (PKS) on sätestatud elatise maksmisel miinimummäära. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Hetkel on kuupalga alammääraks 278.02 eurot, seega minimaalne elatis ühele lapsele on 139,01 eurot.

Tere,
Perekonnaseadus näeb ette võimaluse juhul, kui ei ole võimalik abielu lahutada perekonnaseisuametis või notari juures, lahutada abielu kohtus.

Abielu võib lahutada kohtus ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. PKS § 67 lg 1 sätestab, et abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhte lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat lahus. Kõik eelmainitud tingimused on Teie puhul täidetud, seega esitage abielu lahutamiseks hagiavaldus kohtusse.

Tere,
Esitatud informatsiooni põhjal ei saa Teile kindlasti lõplikku ja ühest vastust anda. Kas lapse "endale saamise" all peate silmas ainuhooldusõiguse andmist isale?

Lapsega seotud vaidlustes lähtutakse ennekõike lapse huvidest, arvestatakse mõlema vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi (PKS § 137 lg 3).

Iseenesest asjaolu, et te ei käi hetkel tööl ja elate oma emaga koos üürikorteris, ei tähenda koheselt seda, et teilt võiks lapse hooldusõiguse ära võtta. Kooli lõpetamine tähistab ka ühe etapi lõppemist ja teise algust.

Miks lapse isa nõuab ainuhooldusõiguse üleandmist, jääb selgusetuks, kuid hooldusõiguslike küsimuste lahendamine kuulub ainult kohtu pädevusse. Selleks, et teie õigused ei jääks majanduslike piirangute tõttu kohtuvaidluses kaitseta, on seadusega kehtestatud võimalus saada õigusabi riigi kulul. Riigi õigusabi on isikule õigusteenuse osutamine riigi kulul (täpsema informatsiooni Riigi õigusabi kohta leiate aadressilt www.advokatuur.ee).